50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisann21
Õppematerjali autor
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev.
aasta revolutsioonile, kuigi ei võtnud aktiivselt osa revolutsioonilisest võitlusest. Hansen alustas ka õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (1907-1911). Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist 1911. aasta kevadel riigieksamite aegu). Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. aastal sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon. 1918. aastal kolis Tammsaare Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum. Järgmisel aastal abiellus Hansen Käthe Weltmaniga. Kas teadsid, et... Tammsaare... omas algoskust viiulimängus ja armastas muusikat. tundis põhjalikult vene kirjandust.
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat taga
* Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres *Iga inimese uksele koputab õnn vähemalt 1 korra,kuid vähesed oskavad ukse õigel ajal avada. * Vaata peeglisse, sealt saad kõige kiiremini teada kuidas sinusse suhtutakse. *Selline on elu:kord nutad,kord naerad,kuni surm annab käsu"VAIT" *Õnne juurde kuulub paratamatult valu,nagu valguse juurde vari... *Sõnad on antud inimestele tema mõtete varjamiseks... *Egoismi tipp-teha testament iseenda nimele. *Ulatad uppujale õlekõrrekese-tema nõuab sinult veel kokteili kah. *Tähtis pole võit vaid osavõtt-niipalju siis kaklemisest. *Taban end peegli ees nägusid tegemas...huvitav kes alustas esimesena? *Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta...(Bias)
Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga. Ühel õhtul võttis Hannes julguse kokku ja läks Niida juurde läbi akna. Tüdruk ei olnud sellega päris nõus, kuid siiski lasi poisi sisse. Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe. Raamatus mõõdus aeg päris kiiresti. Oli käes talv, siis kohe järgi kevad. Tundus, et aastaajad on kui paaripäeva pikkused
Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse.
Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile Igatsen sind nii, nagu tahaks oma südame sinu juurde saata. Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Paljud tahavad,tõde oleks nende poolel kuid ei taha olla tõe poolel. Sa igatsed mind ? Milles probleem ? Tule ukse taha. Ma ootan sind isegi siis, kui sa enam ei tule. Mul ei ole sind, kuigi vajan sind. Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem. ILM: Ilm on nagu naine, meeleolu on alati muutlik. Päikeseloojang on uue ja parema alguseks.
Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid