50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anka222
Õppematerjali autor
Lihtsalt presidendi peale pakkus Argentina , Obama, Russia , USA jne.USA presidentidest läks lihtotsingu peale ajast tagasi kuni Ronald Reaganini (1981). Proovisin otsingusse sisesdada kuupäeva 20/01/61- andi kõigepealt kui mitu aastat, kuud , nädalat ja päeva see oli aga oli ka mainitud president Kennedy ametisse asumine. Tulemusi esitas ikkagi otsitava tähtsuse järjekorras. Alguses olin nõutu, kuna ei saanud aru kuidas otsimootor tahab, et ma otsitava küsimuse sisestaksin. Arvan,et keerulisemate küsimuste otsimist peaks veel harjutama. SenseBot - http://www.sensebot.net/ SenseBot on semantiline otsingumootor, mis teeb ise päringuid erinevate veebilehtedelt ja seob siis informatsiooni kokku.Selleks, et oma päringule vastuseid saada on erinevaid võimalusi.Semantiline otsi mootor API on paigutatud arvuti pilve. See annab praktiliselt piiramatud võimalused kliendi otsingutele.
• Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega: • Arvestab kuriteouudistes inimese privaatsusega ega süüdista inimesi. • Väldib uudise muutumist reklaamiks majanduslugudes. • Ei esita vaatlusuudises kuuldusi vaatluste pähe ja jääb sündmustes pealtvaatajaks. • Annab täppisuudistes teada, kuidas uudise aluseks olevad uuringud on tehtud. • Ei aja segi lühiuudised ja eelteateid. • Ei arenda ebaolulisi uudiseid. • Ei kasuta eeluudist oma laiskuse varjamiseks. Reporteritöö • Eetiline ajakirjanik tunneb oma valdkonda, ei avalda kontrollimatuid fakte, valib uudiseid uudisväärtuse, mitte kõhutunde järgi. • Eetiline ajakirjanik on vahendaja, mitte mõjutaja.
Me elame ajastul, kus on suur roll meie igapäeva elus meedial. Tänases kiires infoühiskonnas on tekkinud suur informatsiooni üleküllus ning selletõttu on meil suur infomüra, kust õiget või valet infot on üsnagi raske eristada, kõige rohkem otsitakse seda klikki, mitte ei hoolita sellest, kas lugeja saab vajaliku infot või kontrollimata allikatest pärit infot, mis lihtsasti tekitab paanikat. Meedia õlul lasub vastus, et lugeja saaks tarbida kvaliteetset meediast, mitte valeuudiseid ja valefakte. Faktide pööramine endale sobivaks ,kus võetakse uudis või fakt ning pööratakse seda endale sobivamaks, lisades või jättes ära tähtsaid detaile. Näiteks objektiivi ning nende uudis Tartus vägivallatsevatest ukrainlastest, mis peale politsei uurimist ei leidnud mitte mingisugust kinnitust ning kui pärast vastutavatelt inimestelt uuriti, kust selline uudis võeti siis oldi väga ebalevad ning ebatäpsed, sellised uudised süvendavad
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõ
alusel uued teadmised, väljendades/ fikseerides need tekstidena informatsioonina. Erinevates tekstides on informatsioonina fikseeritud inimeste teadmised. on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). on teadmuse kasutamine. Tarkuse moodustab teadmus ja teadmine millal ning kuidas seda kasutada ja teha õigeid otsuseid. Tarkuse määrab indiviidi võime tõlgendada informatsiooni, rakendada oma teadmisi ja vaiketeadmisi uutes situatsioonides ning luua oma teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. inimesed
Tulevad välja segased ja arusaamatud kohad ning vastamata küsimused. • Teist korda tuleb lugeda kui toimetaja ning vaadata kõiki uudise kirjutamise põhimõtteid üle. Kindlaks teha, mis liiki uudisega on tegu. Eriuudise puhul tuleb järgida uudise üldnõudeid ja eruudise lisanõudeid. • Kolmas kord lugedes tuleks mõelda sellele, milliseid kindlaid muutusi võiks teha ja autorile pakkuda ning kuidas neid vajadusel põhjendada. 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine Seejärel algab toimetajatöö. Toimetaja ülesanne on teha loo uudisväärtus maksimaalseks. Otsustada, millised on uudise suhted uudisväärtusega ning teha korda loo algus. a. Uudisväärtuse kindlakstegemine. Esimene ülesanne on vaadata uudist üldiselt, mõeldes uudisväärtustele ning kuidas seda suurendada. Esiteks tuleb otsustada kui väärtuslik on lugu
ebamäärasuse ja rakendatavusega. Suurem osa definitsioonidest nõustub sellega, et informatsioon on "miski", mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest. 6. Mis on infoallikas? Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad? Infoallikad jagunevad: inimesed , teavikud , esemed Inimesed infoallikana: inimestevaheline suhtlemine , eksperdid ehk asjatundjad , informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9
6. Mis on informatsioon? · Ehk teave on miskit, mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutisi reaalsusest. · Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid