Kloonimine Kloonimine on geneetiliselt
identsete organismide paljunemine. See saab toimuda nii sugulisel kui
ka mittesugulisel teel. Kloonimisest on rohkem räägitud peale
1996ndat aastat, kui teadlastel õnnestus edukalt
kloonida lammas
Dolly . Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida
haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks
Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja
autism . Lisaks saab kloonimist kasutada
tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine)
1996. aasta, mil klooniti
lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie
geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju
ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud
suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba
1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida
konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei
saanud kunagi konnad. (Truve,
2003)
Alates
sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese
kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda
väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel
toimub „kloonimisprotsess” paljunemise ajal, mil munaraku
jagunemine varases staadiumis võimaldab saada identsed kaksikud.
Praeguseks pole inimest teadaolevalt kloonitud. On katsetatud lehma
munaraku DNA ja inimese jalaraku siirdamist. Need hävitati enne,
kui embrüo sai 14 päevaseks, seega ei saa neid veel käsitleda kui
inimorganisme. 2008-ndal aastal annetasid USA teadlased oma
naharakud ning nendelt võetud DNA siirdati inimese munarakku. Ka need
munarakud hävitati ning me ei tea siiani, kas need oleksid olnud
võimelised ka edasi arenema. (Kloonimine)
1997. aastast on Euroopa
Nõukogu võtnud vastu soovitusliku
iseloomuga otsuse inimeste
kloonimise keelustamiseks. Tegu on väga suure eetilise probleemiga.
Seni on see pälvinud avaliku hukkamõistu. On
pakutud välja isegi
seda, et
Interpol peaks looma eriosakonna, et tõkestada inimeste
kloonimist. Avalikult inimeste kloonimist
tunnistatud pole ning
teadlased on pigem seisukohal, et seda pole tehtud. Küll aga levib
kuulujutte, et maailmas eksisteerib juba mitmeid kloonitud inimesi.
(Päärt, 1997)
„Stanfordi
juuraprofessor Henry Greely sõnas, et ta näeb ise tugevaimat
argumenti inimese kloonimise kasuks olukorras, kus laps
sureb ja
leinavatele vanematele antakse võimalus järeltulija kloon üles
kasvatada. Ent selline protseduur on temagi sõnul kindlasti
aastakümnete kaugusel isegi siis, kui seda mingil hetkel lubataks.”
(Aesma,
2018 )
Koreas toimuvad
kommertskloonimised ning umbes 100 000 dollari eest on võimalik oma
surnud koer kloonida. Et oma lemmik kloonida, tuleb surnud koer
mässida märgadesse rätikutesse ja asetada külmkappi. Peale seda
on omanikul viis päeva, et saata loom lahkamisse ning saada terve
koeproov ja saata see Koreasse. Tedlased hoiatavad, et kloonid on
küll välimuselt täpselt originaallooma moodi, kuid käitumiselt
erinevad. Käitumisharjumused kujunevad välja
varajases nooruses
kogetuga seoses ning on mõjutatud keskkonnast ja ümbritsevatest
oludest . (Laanep, 2014)
Käesoleva aasta algul suutsid
Hiina teadlased kloonida kaks makaaki. See on esmakordne, kui
teadlastel on õnnestunud kloonida esikloomalised.
Teoorias näitab
see, et on võimalik sarnaselt ka inimest kloonida. Siiski väidavad
Hiina teadlased, et seda kavatsust neil pole. Kuid esikloomalisi
plaanivad nad edasi kloonida. Primaadid on meiega märksa sarnasemad
kui varem kloonitud loomad ja seega saaks nende peal teha meditsiini
seisukohast täpsemaid katseid. Tuleb ka ära märkida, et
täiskasvanud looma kloonimine ei õnnestunud ning suudeti kloonida
ainult pärdikute looted. Ahvlaste emaks oli üks ja sama doonor.
Kloonimisprotsess oli äärmiselt ebaefektiivne. Et sünniks kaks
ahvi oli vaja 127 munarakku, millest arenes 79 embrüot. (Aesma,
2018)
Minu isiklik arvamus selle
teemaga seoses on see, et üldiselt pean kloonimist pigem vajalikuks.
Kui see aitab meil töötada välja uusi ravimeid ja/või parandada
efektiivsust, siis leian, et see on kasulik. Mis puudutab inimeste
kloonimisse, siis seda ma õigeks ei pea ning selliseid katseid ei
tohiks kunagi teha. Ka Aesma artiklis välja toodud Henry Greely
argument, et kui laps sureb, siis antaks leinavatele vanematele
võimalus kloon üles kasvatada on minu
silmis väär. Olen siiski
pigem realist ja usun et
teadlaste „teadusjanu” on nii suur, et
mingil määral on inimesi juba kloonitud. Ei taha
uskuda , et sellega
on hakkama saadud terve, elujõulise inimsee sünniga. Aga ei usu ka,
et kõik loodud embrüod on õigel ajal hävitatud. Arvan, et mingil
määral on need katsetused kaugemale jõudnud, kui üldisele
avalikkusele näidatakse. Aga kuna see teema on üldsuse silmis pigem
taunitav , siis usun, et neid katseid hoitakse kiivalt saladuses.
Kasutatud allikad: - Kloonimine. Loetud 29.10.2018, allikas Vikipeedia:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kloonimine '
- Truve, E. (2003, 03) Mida tähendab teadusele Dolly sünd ja elu? Loetud 29.10.2018, allikas Horisont :
http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel86_68.html Aesma, M. (2018, 25 01) Kas peagi on järg inimeste käes? Hiina teadlastel õnnestus kloonida kaks makaaki. Loetud 29.10.2018,allikas Delfi:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kas-peagi-on-jarg-inimeste-kaes-hiina-teadlastel-onnestus-kloonida-kaks-makaaki?id=80908625 - Laanep, M. (2014, 27 10) Loomade kloonimine liigub teadusmaailmast ärivaldkonda.
Loetud
30.10.2018, allikas
Telegram :
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/loomade-kloonimine-liigub-teadusmaailmast-arivaldkonda - Päärt, V. (1997, 1 10) Euroopas keelustati inimese kloonimine. Loetud 30.10.2018, allikas Postimees :
https://www.postimees.ee/2521309/euroopas-keelustati-inimese-kloonimine
Kõik kommentaarid