Kloonimine (0)

Kloonimine
Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide paljunemine. See saab toimuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Kloonimisest on rohkem räägitud peale 1996ndat aastat, kui teadlastel õnnestus edukalt kloonida lammas Dolly . Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja autism . Lisaks saab kloonimist kasutada tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine)
1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003)
Alates sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel toimub „kloonimisprotsess” paljunemise ajal, mil munaraku jagunemine varases staadiumis võimaldab saada identsed kaksikud. Praeguseks pole inimest teadaolevalt kloonitud. On katsetatud lehma munaraku DNA ja inimese jalaraku siirdamist. Need hävitati enne, kui embrüo sai 14 päevaseks, seega ei saa neid veel käsitleda kui inimorganisme. 2008-ndal aastal annetasid USA teadlased oma naharakud ning nendelt võetud DNA siirdati inimese munarakku. Ka need munarakud hävitati ning me ei tea siiani, kas need oleksid olnud võimelised ka edasi arenema. (Kloonimine)
1997. aastast on Euroopa Nõukogu võtnud vastu soovitusliku iseloomuga otsuse inimeste kloonimise keelustamiseks. Tegu on väga suure eetilise probleemiga. Seni on see pälvinud avaliku hukkamõistu. On pakutud välja isegi seda, et Interpol peaks looma eriosakonna, et tõkestada inimeste kloonimist. Avalikult inimeste kloonimist tunnistatud pole ning teadlased on pigem seisukohal, et seda pole tehtud. Küll aga levib kuulujutte, et maailmas eksisteerib juba mitmeid kloonitud inimesi. (Päärt, 1997)
„Stanfordi juuraprofessor Henry Greely sõnas, et ta näeb ise tugevaimat argumenti inimese kloonimise kasuks olukorras, kus laps sureb ja leinavatele vanematele antakse võimalus järeltulija kloon üles kasvatada. Ent selline protseduur on temagi sõnul kindlasti aastakümnete kaugusel isegi siis, kui seda mingil hetkel lubataks.” (Aesma, 2018 )
Koreas toimuvad kommertskloonimised ning umbes 100 000 dollari eest on võimalik oma surnud koer kloonida. Et oma lemmik kloonida, tuleb surnud koer mässida märgadesse rätikutesse ja asetada külmkappi. Peale seda on omanikul viis päeva, et saata loom lahkamisse ning saada terve koeproov ja saata see Koreasse. Tedlased hoiatavad, et kloonid on küll välimuselt täpselt originaallooma moodi, kuid käitumiselt erinevad. Käitumisharjumused kujunevad välja varajases nooruses kogetuga seoses ning on mõjutatud keskkonnast ja ümbritsevatest oludest . (Laanep, 2014)
Käesoleva aasta algul suutsid Hiina teadlased kloonida kaks makaaki. See on esmakordne, kui teadlastel on õnnestunud kloonida esikloomalised. Teoorias näitab see, et on võimalik sarnaselt ka inimest kloonida. Siiski väidavad Hiina teadlased, et seda kavatsust neil pole. Kuid esikloomalisi plaanivad nad edasi kloonida. Primaadid on meiega märksa sarnasemad kui varem kloonitud loomad ja seega saaks nende peal teha meditsiini seisukohast täpsemaid katseid. Tuleb ka ära märkida, et täiskasvanud looma kloonimine ei õnnestunud ning suudeti kloonida ainult pärdikute looted. Ahvlaste emaks oli üks ja sama doonor. Kloonimisprotsess oli äärmiselt ebaefektiivne. Et sünniks kaks ahvi oli vaja 127 munarakku, millest arenes 79 embrüot. (Aesma, 2018)
Minu isiklik arvamus selle teemaga seoses on see, et üldiselt pean kloonimist pigem vajalikuks. Kui see aitab meil töötada välja uusi ravimeid ja/või parandada efektiivsust, siis leian, et see on kasulik. Mis puudutab inimeste kloonimisse, siis seda ma õigeks ei pea ning selliseid katseid ei tohiks kunagi teha. Ka Aesma artiklis välja toodud Henry Greely argument, et kui laps sureb, siis antaks leinavatele vanematele võimalus kloon üles kasvatada on minu silmis väär. Olen siiski pigem realist ja usun et teadlaste „teadusjanu” on nii suur, et mingil määral on inimesi juba kloonitud. Ei taha uskuda , et sellega on hakkama saadud terve, elujõulise inimsee sünniga. Aga ei usu ka, et kõik loodud embrüod on õigel ajal hävitatud. Arvan, et mingil määral on need katsetused kaugemale jõudnud, kui üldisele avalikkusele näidatakse. Aga kuna see teema on üldsuse silmis pigem taunitav , siis usun, et neid katseid hoitakse kiivalt saladuses.
Kasutatud allikad:

• Kloonimine. Loetud 29.10.2018, allikas Vikipeedia:
  

https://et.wikipedia.org/wiki/Kloonimine '

• Truve, E. (2003, 03) Mida tähendab teadusele Dolly sünd ja elu? Loetud 29.10.2018, allikas Horisont :
  

http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel86_68.html

• Aesma, M. (2018, 25 01) Kas peagi on järg inimeste käes? Hiina teadlastel õnnestus kloonida kaks makaaki. Loetud 29.10.2018,allikas Delfi:

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kas-peagi-on-jarg-inimeste-kaes-hiina-teadlastel-onnestus-kloonida-kaks-makaaki?id=80908625

• Laanep, M. (2014, 27 10) Loomade kloonimine liigub teadusmaailmast ärivaldkonda.
  

Loetud 30.10.2018, allikas Telegram :
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/loomade-kloonimine-liigub-teadusmaailmast-arivaldkonda

• Päärt, V. (1997, 1 10) Euroopas keelustati inimese kloonimine. Loetud 30.10.2018, allikas Postimees :
  

https://www.postimees.ee/2521309/euroopas-keelustati-inimese-kloonimine