PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines:
RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn
2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ........................................... 3
2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE .............................................................................. 4
2.1.
Algandmed ............................................................................................................................. 4
2.2.
Lahendus ................................................................................................................................ 4
3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ................................................................ 6
3.1.
Algandmed............................................................................................................................. 6
3.2.
Lahendus ................................................................................................................................ 7
VIIDATUD ALLIKATE
LOETELU ................................................................................................... 8
2
LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ 3
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE Algandmed Ml = 22
Nm D (torn) = 50
mm µ = 0,1
Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali.
Valin M24 x 1,5 (keerme läbimõõt 22,5mm), sest siis on võimalik toorikut kiiresti vahetada, ilma et
peab mutri maha
keerama .
Kasutan lõhisega seibi.
D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi,
mille
diameeter on kataloogi järgi 75 mm
. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine:
F
3,8 ∙ 2,5 ∙ 22 ∙ (0,0752−0,052)
w = Fr = 3,8∙kx∙M1∙(D2−d2) =
= 22 000
N μ∙(D3−d3)
0,1 ∙ (0,0753−0,053)
Ml – lõikejõust tulenev
pöördemoment μ – hõõrdekoefitsient kontaktpindadel
kx – tagavara riskitegur, kx=2,5
d – torni läbimõõt
Fw – kinnitusjõud
2Fh ∙ l
2Mh
Fwk =
d2 ∙ tan(αG + p′) + Kots
d2 ∙ tan(αG + p′) + Kots
Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud,
4
Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega,
d2 – keerme keskmine läbimõõt,
αG – keermeniidi tõusunurk,
ρ′ – redutseeritud hõõrdenurk,
Kots – keermeelemendi otspinna kuju koefitsient;
Mh – rakendatud käsijõu moment.
Keermeniidi tõusunurk:
tan (αG) = p =
arctan 1,5 = 1°13′′ => 1,22
π∙d2
π∙22,5
p′ = arctan μ
Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel:
p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72
Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi:
0,33 ∙ μ ∙ (D2 − d2)
0,33 ∙ 0,1 ∙ (0,0753 − 0,053)
Kots =
= 0,003135
(D3 − d3)
(0,0752 − 0,052)
Fw = Fwk
Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan
valemist pöördemoment keermel
Mh.
Fw =
2Mh
=> Mh = Fw∙(d2∙tan(αG+p′)+Kots)
d2∙tan(αG+p′)+Kots
2
22000 ∙ (0,0225 ∙ tan(1,22 + 5,72) + 0,003135)
Mh =
= 64,61 𝑁
2
Vastus: Mh = 𝟔𝟒, 𝟔𝟏 𝑵
5
LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ Algandmed r = 16
mm spiraalekstsentriku algraadius
d = 11
mm ekstsentriku telje läbimõõt
6
L = 83
mm käepideme pikkus
Fr = 155
N rakendusjõud
l1 = 35
mm, l2 = 43
mm liitmehanismi kanghaaratsi õlad
μ1 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja klambri vahel
μ2 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja tema telje vahel
φ = 75° ekstsentriku
pöördenurk h = 1,92 Archimedese profiili kõrgus vastavalt pöördenurgale ja algraadiusele
Lahendus Leian spiraalekstsentriku käigu pikkuse:
𝐶 = 𝜋∗𝐷∗ φ 𝜋∗32∗75°
=
= 20,94
360°
360°
Leian tõusunurga:
ℎ
1,92
arctan 𝛼 = =
= 5,24°
𝑐
20,94
Leian spiraalekstsentriku poolt arendatava kinnitusjõu:
𝐹ℎ =
𝐹𝑟∙𝐿
155∙83
= 3233,55
N (𝑟+ℎ)∙𝑠𝑖𝑛𝛼+𝜇𝑙∙(𝑟+ℎ)+𝜇2∙𝑑/2
(16+1,92)∙𝑠𝑖𝑛5,24+0,1∙(16+1,92)+0,1∙11/2
Leian toorikule mõjuva kinnitusjõu:
𝐹𝑤 = 𝐹ℎ (𝑙2) = 3233,55 (43) = 3972,65
N 𝑙1
35
Vastus : Toorikule rakenduv kinnitusjõud on 3972,65
N 7
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1]
Helmuth Buschmann. RAKISTE PROJEKTEERIMINE. Õppematerjal Tallinn: Tallinna
Tehnikakõrgkool , 2008.
8
Kõik kommentaarid