Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




1. Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus
1.1.
Töö eesmärk
 Tutvumine erinevate alalisvooluallikatega.
 Alalisvooluallikate parameetrite ning rakendamisega tutvumine.  Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine.


1.2. Katseskeem Joonis 1. Elektromotoorjõu allikate tunnusjoonte parameetrite määramine (+mõõteriistad), komponendid
punktiiriga
1.3. Katse tulemused Tabel 1.  Allikate U – I tunnusjoonte määramise katse tulemused Allikas Koormus Koormus- vool [A] Allika klemmipinge [V] Märkused α Stend 0 0 13,0 E = 13 V 0,5 Ik 1 13,0 1,0 Ik 2 13,0 1,5 Ik 3 13,0 Rkoormus= 0 3,13 0,3 Adapter 0 0 11,1 E = 11,1 V 0,5 Ik 0,25 8,8 1,0 Ik 0,5 7,9 1,5 Ik 0,75 7,2 Rkoormus= 0 4,40 0,4 Patarei 0 0 4,0 E = 4 V 0,5 Ik 0,25 2,3 1,0 Ik 0,5 0,75 1,5 Ik 0,75 - Patareid2 on tühjad Rkoormus= 0 0,36 0,032 1.3.1 Allika sisetakistuse väärtus iga kahe mõõdetud koormuspunkti vahemikus, allika 
sisetakistusel eralduv võimsus; allika poolt arendatav koguvõimsus
Tabel 2. Allika sisetakistuse väärtus, allika sisetakistusel eralduv võimsus, allika poolt 
arendatav koguvõimsus Allikas Koormus Koormus- vool [A] Allika klemmipinge Rallikas, 
Psisetakistus 
(W)
Pväljund (W)


[V] α                     Stend 0 0 13 0 0 0,0 0,5Ik 1 13 0,0 0,0 13,0 1,0Ik 2 13 0,0 0,0 52,0 1,5Ik 3 13 0,01 0,0 117,0 Rkoormus= 0 3,13 0,3   0,10 127,36               Adapte r 0 0 11,1 0,11 0,0 0,0 0,5Ik 0,25 8,8 0,28 0,01 0,69 1,0Ik 0,5 7,9 0,36 0,07 2,78 1,5Ik 0,75 7,2 0,54 0,2 6,24 Rkoormus= 0 4,4 0,4   10,39 214,9               Patarei 0 0 4 0,15 0 0,0 0,5Ik 0,25 2,3 0,16 0,01 0,25 1,0Ik 0,5 0,75   0,04 1,0 1,5Ik 0,75 -       Rkoormus= 0 0,36 0,032       1.3.2. U – I karakteristikud, millele on koondatud uuritud allikad 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 0 5 10 15 U-I karakteristikud Stend adapter Patarei Koormusvool, A Klemmipinge, V Graafik 1. U-I karakteristikud
1.3.3. Allikate sisetakistus


0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 0.00 0.10 0.20 0.30 0.40 0.50 0.60 Allikate sisetakistus Stend adapter patarei Koormusvool, A Sisetakistus, Ω Graafik 2. Allikate sisetakistus 1.3.4. Pvälj – I karakteristikud, millele on koondatud uuritud allikad 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 0.00 50.00 100.00 150.00 200.00 250.00 Pvälj-I karakteristikud stend
adapter
patarei Koormusvool, A Pvälj, W Graafik 3. Pvälj-I karakteristikud 1.4. Järeldus


2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine
2.1. Töö eesmärk
 Tutvuda erinevat tüüpi juhtmete omadustega.
 Saada ülevaade juhtmel oleva pingelangu suurusest ning kadudest  ülekandeahelates 2.2. Katseskeem Joonis 1. Juhtmete pingelangu mõõtmise katseskeem 2.3. Katse tulemused Tabel 3.  Juhtmete takistuse määramise katse mõõtmistulemused Juhtme värv või
number
Lüliti asend Koormus- vool (A) Voltmeetriga mõõdetud pinge (V) Märkused Punane(2,5 mm2) 1 1,4 12,9 Materjal: vask 2 12,1 Eritakistus:
0,01678
Hall(1,5 mm2) 1 12,9 Oomi*mm^2/m 2 12,5 Kollane(0, 5 mm2) 1 12,9 2 11,7


2.3.1. Juhtme pikkus, takistus ja pinge Tabel 4. Juhtme pikkus, takistus, pinge Juhtme värv või number Lüliti asend Koormus- vool (A) Voltmeetriga mõõdetud pinge (V) Pikkus, m R juh (Ω) U juh (V) PUNANE 1 1,4 12,9 85,1 0,57 0,8 2,5MM2 2 12,1       Hall 1 12,9 42,6 0,29 0,4 1,5mm2 2 12,5       Kollane 1 12,9 127,7 0,86 1,2 0,5mm2 2 11,7       2.3.2. Juhtmetel olev pingelang temperatuuridel 0oC – 100oC  Punane juhe Punane juhe         temp I R(t) P(t)(W) Ut(V) 0 2 0,51 2,06 1,03 5 0,53 2,10 1,05 10 0,54 2,15 1,07 15 0,55 2,19 1,10 20 0,56 2,24 1,12 25 0,57 2,29 1,14 30 0,58 2,33 1,17 35 0,59 2,38 1,19 40 0,61 2,42 1,21 45 0,62 2,47 1,23 50 0,63 2,51 1,26 55 0,64 2,56 1,28 60 0,65 2,61 1,30 65 0,66 2,65 1,33 70 0,67 2,70 1,35 75 0,69 2,74 1,37 80 0,70 2,79 1,39 85 0,71 2,83 1,42 90 0,72 2,88 1,44 95 0,73 2,93 1,46 100 0,74 2,97 1,49 Tabel 5. Punane juhe temperatuuril 0-100C  Hall juhe


Hall juhe         temp I R(t) P(t)(W) Ut(V) 0 2 0,26 1,03 0,51 5 0,26 1,05 0,53 10 0,27 1,07 0,54 15 0,27 1,10 0,55 20 0,28 1,12 0,56 25 0,29 1,14 0,57 30 0,29 1,17 0,58 35 0,30 1,19 0,59 40 0,30 1,21 0,61 45 0,31 1,23 0,62 50 0,31 1,26 0,63 55 0,32 1,28 0,64 60 0,33 1,30 0,65 65 0,33 1,33 0,66 70 0,34 1,35 0,67 75 0,34 1,37 0,69 80 0,35 1,39 0,70 85 0,35 1,42 0,71 90 0,36 1,44 0,72 95 0,37 1,46 0,73 100 0,37 1,49 0,74 Tabel 6. Hall juhe temperatuuridel 0-100 C  Kollane juhe Kollane juhe
temp I R(t) P(t)(W) Ut(V) 0 2,0 0,77 3,09 1,54 5 0,79 3,15 1,58 10 0,81 3,22 1,61 15 0,82 3,29 1,65 20 0,84 3,36 1,68 25 0,86 3,43 1,71 30 0,87 3,50 1,75 35 0,89 3,57 1,78 40 0,91 3,63 1,82 45 0,93 3,70 1,85 50 0,94 3,77 1,89 55 0,96 3,84 1,92 60 0,98 3,91 1,95 65 0,99 3,98 1,99 70 1,01 4,05 2,02 75 1,03 4,11 2,06


80 1,05 4,18 2,09 85 1,06 4,25 2,13 90 1,08 4,32 2,16 95 1,10 4,39 2,19 100 1,11 4,46 2,23 Tabel 7. Kollane juhe temperatuuridel 0-100C 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 1.40 1.60 1.80 Pingelang temperatuuridel 0-100°C Punane
Hall
Kollane Temperatuur°C Pinge (V) Graafik 4 . Juhtmetel olev pingelang 2.3.3.  Kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel  Punane juhe Allika 
klemmipinge 12,1 V Juhtme takistus 0,57 oomi 0 1 2 3 4 5 6 7 0.8 0.8 0.9 0.9 1.0 1.0 1.1 0.0 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 Kasutegur Hajuv võimsus Koormusvool, A Kasutegur Juhtmel hajuv võimsus, W Graafik 5. Punase juhtme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel  Hall juhe Allika  12,5 V


klemmipinge
Juhtme takistus 0,29 oomi 0 1 2 3 4 5 6 7 0.8 0.8 0.9 0.9 1.0 1.0 1.1 0.0 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 Kasutegur Hajuv võimsus V Koormusvool, A Kasutegur Juhtmel hajuv võimsus, W Graafik 6. Halli juthme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel  Kollane juhe  Allika 
klemmipinge 11,7 V Juhtme takistus 0,86 oomi Graafik 7. Kollase juhtme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel 2.3.4. Juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvuse graafikud


 Punane juhe 0 1 2 3 4 5 6 7 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 0 5 10 15 20 25 Kasutegur Pkadu (W) Vool (A) Kasutegur Pkadu,W Graafik 8. Punase juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvus  Hall juhe 0 1 2 3 4 5 6 7 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 0 2 4 6 8 10 12 Kasutegur Pkadu (W) Vool (A) Kasutegur Pkadu, W Graafik 9. Halli juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvus  Kollane juhe


0 1 2 3 4 5 6 7 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Kasutegur Pkadu (W) Vool (A) Kasutegur Pkadu, W Graafik 10. Kollase juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvus 2.4. Järeldus Soojenedes takistus kasvab, ristlõike suurenedes takistus väheneb ja juhtme pikenedes takistus
suureneb.

Document Outline

  • 1. Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus
    • 1.1. Töö eesmärk
    • 1.2. Katseskeem
    • 1.3. Katse tulemused
      • 1.3.1 Allika sisetakistuse väärtus iga kahe mõõdetud koormuspunkti vahemikus, allika sisetakistusel eralduv võimsus; allika poolt arendatav koguvõimsus
      • 1.3.2. U – I karakteristikud, millele on koondatud uuritud allikad
      • 1.3.3. Allikate sisetakistus
      • 1.3.4. Pvälj – I karakteristikud, millele on koondatud uuritud allikad
    • 1.4. Järeldus
  • 2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine
    • 2.1. Töö eesmärk
    • 2.2. Katseskeem
    • 2.3. Katse tulemused
      • 2.3.1. Juhtme pikkus, takistus ja pinge
      • 2.3.2. Juhtmetel olev pingelang temperatuuridel 0oC – 100oC
      • 2.3.4. Juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvuse graafikud
    • 2.4. Järeldus

Vasakule Paremale
Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #1 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #2 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #3 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #4 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #5 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #6 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #7 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #8 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #9 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #10 Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kika4kaa Õppematerjali autor
elektrotehnika aruanne 1

Sarnased õppematerjalid

Elektrotehnika - juhtmed-kaitsmed
9
docx

Elektrotehnika - juhtmed, kaitsmed

Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu ­ Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U

Elektrotehnika
Sisetakistus
12
pdf

Sisetakistus

Tallinna Tööstushariduskeskus Õpilane: Töö tehtud: Grupp: Aruanne esitatud: Töö nr. Allkiri: TOITEALLIKA SISETAKISTUS Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid: E E Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I

Elektrotehnika
Elektroonika eksam
9
pdf

Elektroonika eksam

rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks tuleb segaühendust skeemil järk järgult lihtsustada, kasutades eespool välja toodud jada- ja rööpühenduse valemeid. 10. Pingeallikate rööp- ja jadaühendus Jada​- osapingete summa võrdub allika klemmipingega: U = U1+ U2+ U3 Rööp-​ kõikidel takistitel on ühesugune pinge: U = U1 = U2 = U3 11. Ideaalne ja reaalne pingeallikas, allika sisetakistus, sisepingelang ning käitumine koormuse suurenemisel Ideaalne pingeallikas​ - Ideaalse pingeallika klemmipinge U ei sõltu allikat läbivast voolust I. Ideaalse pingeallika sisetakistus r = 0. Ideaalne pingeallikas suudab koormusele anda lõpmatult suurt võimsust Pvälj = ∞ (R –> 0) 3 Reaalse pingeallika​ klemmipinge U sõltub allikat läbivast voolust I, kuid võimalikult vähe. Reaalse pingeallika sisetakistus r on alati nullist suurem, kuid võimalikult väike. Reaalse

Elektroonika
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui

Elektrotehnika
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui

Füüsika
Põhjalik ülevaade alalisvoolust
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui

Füüsika
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui

Mehhatroonika
Elektrotehnika vastused
34
doc

Elektrotehnika vastused

amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U ­ pinge juhi otstel I ­ voolutugevus R ­ juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 ­ juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ ­ vooluallika elektromotoorne jõud Rs ­ vooluallika sisetakistus Rv ­ ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1

Elektrotehnika ja elektroonika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun