1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused:
lähedal kingsepa pojana. Varakult isa kaotanud poiss õppis algul tisleriks ning teenis sellega leiba. Samal ajal oli vabakuulaja Berliini ja Peterburi KA-s, kuid need jäid lõpetamata. Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas
FR maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. "Munk ja meri", "Kuuvalgel mägedes", "Naine hommikupäikeses". Biidermeier- saksa eeposed, muinasjutud ka nõiad. Kunstnikud: Ludwig Richter- magusavärvilised tööd "Küla tüdruk tantsimas" Moritz von Schurind- saksa eeposed ja muinasjutud. Carl Spitzweg- unised saksa linnad ja pisikodanikud. INGLISE- Palju ajalugu, nt kun Arthur, Shakespeare, Hamlet. Tugevad religiooni mõjud. William Blake- tegutses raamatute illustraatorina, tegi ka allegoorilisi maale. William Turner- Pärit Lond vaesest perest. Pole kunst haridusega. Reisis palju. Tähtis oli värv ja valgus. Värvi käsitlus oli nii uudne, et teised arvasid, et tema silmadega on mingi jama. Teda huv füüsika, arvas et olemas on + ja värvid. Kujutas stiihiat. Preraffaelundid- 1849 avaldasid manifesti. Dante Gabriele Rosetti- juht- itaallane. William Hollman Hunt, John everett Millais, Ford Madox Brown, John Ruskin, Edward Burne Jones, William Morris. Metafoorne maailm
PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Mitmed suured teosed Kristuse kannatusloost olid mõeldud altaripiltidena. Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi Rubens Prantsuse kuninga Henry IV lese Maria de Medici tellimusel. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused – eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab
* Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta Rembrandt Rubens Temaatika Piibli ainelised loomingu tööd Lõi teoseid mütoloogia ja ajaloo ainetel, kujutas allegoorilisi jahija võitlus stseene. Viljeles portree ja maastiku maale ja vägistamisstseenid Maalimislaadi, kompositsi Iseloomulik varjundirikas hele Looming tüüpiliselt baroknerahutu, ooni jne iseloomustus tumedus, soe kuldpruun koloriit ja hoogne, figuurid põimuvad keerulistes
,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid. *Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad, Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.) Maalis ainult seda mida silma nägi. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmorti kujutamist. VENEMAA kriitiline realism, talupoegade raske töö kujutamine 1870.a loodi rändnäituste ühing e. Peredeviznikud rahva raske elu kujutamine. Tähtis maali sündmustik, ei hoolinud nii palju maali välisest ilust. Värvid tumedad ja tuhmid.
5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi. 8. Barokk maalikunstis kasutati läbipaistvaid värve nagu näiteks sinine ja roosa. 9. Rubensi teaosed on väga mitme külgsed.Tal on teemasi võetud nii Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka porttreid ja maastikupilte. 10. Rembrandti maalidel on iseloomulik soojad kuldsed toonid. 11. Kõige suurem Rembrandti maalide kogu asub Ermitaazis,tema maalide koguimist alustas Katariina II. 12. Diego Velazques "Õuedaamid", "Breda alistamine". El Greco ,,Püha Hieronymus" Francisco de Goya "Alasti maja" 13. Autoportree on inimese pilt teatud profiilis.
Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Selle suurimad esindajad olid Peter Paul Rubens (1577-1640), Anthonis van Dyck (1599- 1641) ja Jakob Jordaens (1593-1678). Peter Paul Rubens Tohutu edu ja tellimiste hulksundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemad on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka maastikupilte ja portreid. Mitmed suured teosed Kristuse kannatustest on mõeldud altaripiltidena. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused- eluläheduse ja idealiseerimise. Efektiivsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega
Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris
see pildi tegevu toimub Reini jõe ääres.Ta suri Peterburis aga ta säilmed on maetud Suure-Jaani kalmistule kus on tehtud hauamonument mille valmistas Amandus Adamson. August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust: Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad
isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõulist pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Lüürilised maastikud ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. Anthonis van Dyck, paraadportree rajaja. Paraadportree esitab
Köleri kunst oli valdavalt klassitsistlik aga vanemate portreed peetakse realismi üheks õnnestumaks näiteks. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused
isikupära. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Näited: *Kirjanik, filosoof Jean-Jacques Rosseau (1712-1778), maastikumaalija John Constable (1776- 1837) ja luuletaja, graafik, maalija William Blake (1757-1827) * Inglise park Apolloni templiga. * William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''. 2. Romantismi maalitemaatika: Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Eredalt on väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks. 3.Kriitiline realism:
13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. 14. Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on üsna tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16. Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Tehti allegoorilisi figuure, teemadeks olid Võit, Armastus, Õiglus. 17. Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur jälgis? Antiik 18. Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Hästiarenenuna ja harmoonilisena 19. Nimeta kolm kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. 1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis?
Köleri kunst oli valdavalt klassitsistlik aga vanemate portreed peetakse realismi üheks õnnestumaks näiteks. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes.“ Hamlet“ Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad“ Koit“, Hämarik“, „Linda“. Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused
õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on kompositsiooni jne selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens
Köleri kunst oli valdavalt klassitsistlik aga vanemate portreed peetakse realismi üheks õnnestumaks näiteks. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg. Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a
võimalusi on meil elus edasi jõuda. Hoidkem siis seda maailma ja võidelgem selle eest. Raamatut ,,Vanamees ja meri" lugedes võib märgata juba üksikute lehekülgede lugemise järel, et vaatamata selle raamatu ülilihtsalt süzeele on loos vanamees Santiagost ja kalurielust nii mõndagi säärast, mida ei saa kuidagi võtta sõnasõnalt ja sellisena nagu autor ta lihtsalt kirja on pannud. Teoses peitub palju allegoorilisi arutlusi ning ka peategelase elutarkade filosoofiliste mõtete taga peitub alati midagi sügavamat. Teosel on palju sügavam sisu kui lihtne ,,kalurijutt". Raamatus on sündmustikust ja süzeest palju olulisemal kohal enamasti siiras ja optimistlik elufilosoofia, milles on ka autori enda mõtisklusi, ideid ja tõekspidamisi. Hemingway teose ,,Vanamees ja meri" peategelane Santiago on kõigest lihtne mees,
lõõmavad värvid, heleda-tumeda kontrastis ja mahlakas maalimismaneer on barokilik (kuigi jääb natuke hilisemasse aega), annab suurepäraselt edasi tõelisti patriotismitunnetust. Flandria maalikunst Flandria kuulus Hispaania, seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes suurejooneline barokk, mille peaesindajaks oli Rubens. Peter Paul RUBENS (1577-1640) On oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja. Maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes võidutsevad suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ja ohjeldamatu temperament. Rubensi looming on hümn elule ja selle rõõmudele. Värvid ta maalidel on intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. On teada, et enamiku oma tööde kavandeist tegi ise, maalisime aga usaldas oma töökoja meistritele. Barokiajastu tüüpilise maalijana arvastas röövimis- ning ägedaid võitlus-stseene. Nt
aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet ´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süeesid. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist. Prantsuse realismi rajajatele tähendas uus vool eelkõige uudset nägemist ja kujutamist. Motiivi tähendus oli neile teisejärguline. Väljaspool Prantsusmaad tugevnes aga just motiivi osatähtsus - põneva süeega pilt leidis paremini tunnustust
Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat.
Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega. Muutusid ka orderi proportsioonid- see tõsteti kõrgele poodiumile, samba pind kaeti dekooriga või tehti sellest figuraalne hermpilaster . pilgupüüdjaks sai fassaadi võimas nikerdportaal ning sageli rõhutati sissepääsu vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia" (1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke allegoorilisi pilte esemetele, seintele või ruumi. Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes
Tema elulugu ei ole edasi antud mitte Piiblis, vaid erinevates legendides.Kristuse ristilt mahavõtmist kujutavat keskmist tahvlit ääristavad altari pidupäevaküljel pildid Maarja külastusest ning annetusest templis. Kõiki stseene ühendab ikonograafiliselt Kristuse kandmise teema. 6 Seos barokiga Peter Paul Rubens oli Flandrias üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid. Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. 7 Kokkuvõte Eelneva referaadi arutluskäigu läbi sai selgeks see, et Peter Paul Rubens oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid
nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad. 12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus. pildid polnud mõeldud enam kirikute ja losside seintele vaid kodanlaste elutubadesse ning olid mõõtmelt väiksemad, Hollandis maaliti olustikumaale 13.) Rembrand oli hollandi kuulsaim maalija. alguses maalis rikkalike, kullakas toonis
Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Skulptuuris lihtsalt matkiti antiikskulptuuri. Nii skulptuuris kui maalikunstis läheb moodi alasti mehekeha kujutamine. Ka kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Materjalidest eelistati marmorit. Kujutati kreeka jumalaid ja allegoorilisi figuure (Võit, Armastus, Õiglus jne). Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Ka dramaatilistes stseenides püüti jääda rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen, prantslane Jean Antoine Houdon. Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri.
Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija". 3. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577- 1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid).
° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk ° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid ° Ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust ° Hoone keskus kuninga magamistuba ° Aadlikud igal hommikul ärkamist jälgima ja teenindama ° Peegligalerii ° kaaraknad pargi poole, akende vastasseinas suured peeglid ° galerii otstes kaks salongi (vastuvõturuumi)
Kes on Hispaania kuulsaim kunstnik nim. tema üks töö DIEGO VELAZQUEZ "Õuedaamid" on tema töö Eeskuju võttis ta Caravaggio loomingust Ta armastas maalida kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene Hakkas maalima isiksusi kuninga õukonnas, portreemaalid DIEGO VELAZQUEZ "Õuedaamid" Kes oli flandria suurim kunstnik, räägi tema elust ja loomingust PETER PAUL RUBENS Rubens on võtnud teemasid piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka porteis ja maastikupilte Elulähedane ja idealiseeriv Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalsust Peter Paul Rubens, barokk ,,Leukippose tütarde röövimine" Paraadportree, Anthonys van Dyck, barokk Paraadportree portree esitab inimest tähtsa ja võimukana ANTHONIS van DYCK Mis on iseloomulik Sollandi maalikunstile ja nim. Zanreid mida maaliti
Tema lahendused psühholoogilised * grupiportree ,,Õuedaamid" *"Breda alistumine" Flandria kunst 17. saj Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu all. Tehti äärmuslikku barokki. PETER PAUL RUBENS Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika lai teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. Hollandi kunst 17. saj Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst. Elas üle õitsenguaja
Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide (nn. regulaarpark). Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Versailles' pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal on allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Pargi peamiseks kujundajaks oli Andre Le Notre (1613- 1700), kuid ka kuningas olevat tihti ise otsustanud, kuidas tema isikut kujunduse abil esile tõsta. Versailles' lossi siseruumid. Ka ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba, kuhu igal hommikul koondusid aadlikud
Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. 5. Mis laadi maalikunsti loodi Hispaania võimu alla jäänud Flandrias? Äärmuslikult baroklikku maalikunsti 6. Kes oli suurim maalija Flandria e. flaami maalikunstis? Mida tead tema elust? Paul Rubens. Jõuka kodaniku pojana sai hea hariduse ja palju reisis. 7. Nimeta teemad, millest ta enim huvitus? Teemad on võetud piiblist, antiikmütoloogiast , palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teaosed, aga ka portreid ja maastikupilte. 8. Mis muudab Rubensi maalid eriti barokseks? Mida ütled nende kompositsiooni, värvikasutuse, inimtüüpide kohta? Ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused. Kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid ssunduvad piki pildi ristivaid diagonaale. Värvikasutus on kontrastne.
Mind sümpatiseeris pigem monumentaalne kristliku sisuga õlimaal. Köler oli hinnatud portretist ning seda maali vaadates ei ole selles kahtlustki. Ta oli ka eesti monumentaalmaali rajaja. Eesti skulptuuri teerajajad on Weizenberg ja Adamson. Mõlemate kunstnike teosed on esindatud ka Kumus. Nagu ka Köler, sai Weizenberg kunstihariduse Peterburis (aga ka Berliinis), sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. Ta meisterdas allegoorilisi kujusid . Amandus Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Kumus on esindatud näiteks ,,Koit" ja ,,Hämarik". Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. ''Koitu ja Hämarikku'' vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud
Albrecht Dürer- kõrgrenessansilik kunstnik, graafik, teadlane, arendas erinevaid graafikatehnikaid. Elas ka itaalias. Ühendas saksa, itaalia ja madalmaade kunstitraditsioonid. Peab oluliseks seost teadusega , maalikunsti aluseks on mõõtmisoskus. Kujundab mitmekesised inimtüübid. Olulised on tema puulõike seeriad, kujutab kristuse kannatusi ja Maarja elu. ,,Melanhoolia"- üks ta kuulsamaid vasegravüüre. Puulõike juures suutis ta kaotada jäigad jooned. Väga peene teostus. Palju allegoorilisi detaile, mis seostuvad ka ta endaga. Maalide puhul ta altarimaalid jäävad alla Itaalia renessansile. Oma täiuslikumad maalid tegi viimastel eluaastatel ,,Autoportree", ,,Neli pühakut". esimene kunstnik, kelle loomingus on suur koht autoportreedel. Ühel kujutab ta ennast nagu kristust=võrdleb oma loomingut jumala omaga. ,,Liivi naine"- tore joonistus rahvarõivais naisest Prantsuse kunst 16.sajandil Kunsti areng on seotud kuninga ja aadlikega. Kuni 16
Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid pühendatud piibli teemadel ja need on Raffael teinud koos oma õpilastega. Üks Raffaeli kuulsamaid maale on ,,Sixtuse Madonna", millel Madonna seisab maailma peal, tema ümber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV. Maali koloriit on soe ning selle taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid. Last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on ka kolmnurkmotiivi. Raffaeli jätsid külmaks
kus klassitsismi ideaalide hülgamine romantikute, hiljem ka teiste poolt tahes- tahtmatult väljendas ka pettumist ühiskonnas. Neile, kes kehtiva korraga rahul olid, muutus klassitsismi kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks. Riik pooldas klassitsismi. Riigi poolt tunnustatud kunsti nimetatakse ametlikuks, tunnustamata kunsti aga sõltumatuks. Ametlik kunst. Kujunes välja kindel teemade hierarhia kõrgelt hinnati mütoloogilisi, religioosseis, allegoorilisi kompositsioone, ka ajaloolisipilte ja siis portreid. Maastikku, natüürmorti ja olustikku peeti tähtsusetuks. 19. saj ametlikku kunsti on nimetatud ka akademismiks. Tavalise elu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Akademism tähtsustas maalikunstis joonistust, värvid polnud olulised. Kuid aegapidi toodi ametlikku kunsti ka uusi võtteid ja ellusuhtumisi, mis avaldusid sõltumatus kunstis. Sõltumatu kunst
Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto. Temaatika Katoliku kirik volitas või oli volitatud suurele osale renessansi maalikunstist. Need tööd olid tihti suuremõõtmelised ja sageli freskos maalitud tsüklid Kristuse elust, Neitsi elust või mõne pühaku elust, iseäranis Püha Fransiscusest Assisist. Oli ka palju allegoorilisi maale lunastusest ja kiriku rollist selle saavutamisel. Kirikud tegid ülesandeks maalida ka altarimaale temperas paneelidele ja hiljem õlis lõuendile. Peale suurte altarimaalide toodeti suurtes kogustes väikseid pühendatud pilte nii kirikutele kui eraisikutele, mille puhul oli tavalisimaks motiiviks Madonna ja laps. Kogu perioodi vältel olid tähtsad ka tellimused linna poolt: kohalikud valitsushooned nagu
Münchenis Kristjanil muutus tema suhtumine kunsti. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. Ta oli juba enne Münchenit katetanud juugendliku stilisatsioonida, näiteks joonistus ’’ Portaal’’ 1893, aastal ja sümbolismile omase kirgedekäsitlusega joonistus ’’Fuuriad’’ 1897. aastal. Rauda oli huvitanud Arnold Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikat edasi, kuid kasutasid tihi ka juugendlikku, stiliseeritud vormi. Selline kunstikeskkond aitas Kristjanil loobuda realismist ja suunduda filosoofiliste teemade ja inimlikku eksistentsi üldistavate kujundite otsingule. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. 1903
tulek päästab ta, kuid naine jääb truuks oma seaduslikule mehele. Suutmata piinu taluda, sooritab ta enesetapu ning kirjutab hüvastijätukirjas: ,,Ela hästi, mu armas sõber. Ah, ma lõpetan oma elu..."/ Julie kehastab jumaldamisväärsel moel mõistuspärast loomust, mis hoolimata kõigist kiusatustest leiab kuldse kesktee kire ja loomupärase kõlblusseaduse (antud juhul abielutruuduse) vahel. Selle kiriromaani sisse on pikitud filosoofilisi mõtisklusi ja allegoorilisi pildikesi. Näide: teoses on pildike lindlast Julie aias, mis on koht, kuhu linnud vabatahtlikult kogunevad, sest seal ootab neid ees hea toit ja hea sõna. Julie mõistus tuleb loomusele vastu ning teeb selle niiviisi oma abiliseks; linnud säilitavad oma vabaduse, ent alluvad meelsasti Julie tahtele. Vastukaja teosele: Daamid olevat teost lugedes nutnud, kuni jäid haigeks ja inetuks. Voltaire nimetas teost jõledaks, kodanlikuks, häbematuks ja igavaks.
Ebaharilik on P. P. Rubensi maalide kompositsioon. Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale. Rubens rajas ajaloolises maalis uue zanri, nimelt maaliseeria. Ta maalis pilte Prantsuse kuninganna Maria de'Medici elust. Rubens valis oma kangelase elust välja kõige kujukamad hetked, lisades ajaloolistele tegelastele antiikjumalaid või voorusi kehastavaid allegoorilisi kujusid. ,,Maria de`Medici elu" koosneb 21 hiiglasuurest ajaloolisest pildist. Kõik tööd olid algselt tellitud Luxembourg'i palee galerii jaoks, mis ehitati Maria de`Medici käsul, et tuua Prantsusmaa kuningannale kuulsust. Nüüdseks asuvad kõik maalid sellest sarjast Louvre'is. ,,Maria de` Medici saabumine Marseille' i sadamasse" alapealkirjaks on ,,Poeetiline tegelikkus". Õhus hõljuv pasunaid puhuv tiibadega
on sissepääs. Õue keskel on kuninga monument. Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb lossi poole minnes, et rõhutada lossi võimsust. Ülesandeks näib olevat rõhutada inimese tühisust ja väiksust võrreldes kuninga lossiga. Lossi kogupikkus on 580 m. Tulemuseks oli korrapärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustriks kujundatud lillepeenrad. Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada
väikeseformaadilised joonistused, naasmine indiviidi ja kohalike väärtuste ning klassikalise itaalia ikonograafi juurde. Maalivad realistlikke, kujutuslikke või Sandro Chia, Francesco Clemente,Enzo 1970-ndate lõpp Transavangard ja neoekspressionism Itaalia allegoorilisi portreid, samuti mütoloogilisi, religioosseid ja narratiivseid, ajatuid ja Cucchi, Nicola de Maria, Mimmo Paladino. metafoorseid pilte.
toonile. Roomas teostas ta 1613a. oma kuulsaima maali "Aurora" Palazzo Rospigliosi aiamaja lael. Arvukad kirikupildid annavad tunnistust, et tema ideederikkus ei olnud väga suur. Väga tuntud on tema mõned pead, nagu Kristuse pea kibuvitsakrooniga ja Beatrice Cenci portree. Bologna koolkonna väiksematest meistritest väärivad mainimist Albani ja Lanfranco. Francesco Albani maalis mütoloogilisi ja allegoorilisi pilte, kus on kujutatud alasti figuure. Giovanni Lanfranco omandas suure kuulsuse monumentaalsete dekoratiivmaalidega, peamiselt kuplipiltidega. Bologna koolkonna viimane jõuline esindaja oli Giovanni Francesco Guercino. Oma karjääri alustas ta suurepäraste freskodega; neist on parem Aurorat kujutav laemaal. Ka tema varasemad altaripildid võluvad maalilise värskuse, jõu ja naturalismiga. Pärast tema surma ei kaotanud Bologna koolkonna stiil oma tähtsust. Koolkonda esindab hiljem rida
Tähtsad on maaldi tänavapoistest. FLANDRIA KUNST 17.SAJ Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu alla. Tehti äärmuslikku barokki. *Peter Paul Rubens - Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika oli lai teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. HOLLANDI KUNST 17.SAJ Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst Elas üle õitsenguaja
Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi
Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja ühiskondliku tegelikkuse satiiriline hindamine. Linnakirjandus on rikas zanridelt: esineb satiiriline või naljalaul, kasutatkase mitmesuguseid draamavorme( alates müsteeriumidest ja lõpetades narrimängudega), luuakse satiirilisi ja allegoorilisi romaane, aga ka anekdootliku sisuga väikevorme, didaktilisi jutustusi ja valme. Ettekandjateks on samad zonglöörid, kes lõbustasid kurtuaasse reperutaariga. Kutseliste mängumeeste kõrvale tekivad linnakirjanduse viljelejatena käsitöölised, sellid ja lihtsad kodanikud. Ettekandeis hakkab suuremat rolli mängima jutustamine, mistõttu pinda võidab proosa. Linnakirjanduses kujunevad silmapaistvateks zanriteks romaan ja värssnovell. Omapäraselt areneb
õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige, ühtlasi on selles võimsa kompositsiooni jne väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens suutis barokiaja
Tema loomingis eristatakse kahte perioodi: varane noorukiea luule ja küpse loomingi periood. Aastatel 1828-1831 kirjutas 15 poeemi(eksootiline tegevuspaik). Tuntumad on ereda vene rahvusliku koloriidiga ,,Oleg", ,,Litvinka". Looming aastatel 1836- 1841:lõpetamata romaan ,,Vürtsinna Ligovskaja" ja draama ,,Maskeraad". Sama perioodi luules võib eristada: 1. oraatorlikku, deklamatsioonilist laadi(,,Surev gladiaator") 2. luuletusi, mis meenutavad lüürilisi novelle(,,Vang", ,,Naaber") 3. allegoorilisi peisaaze(,,Pilved", ,,Mänd", ,,Kalju") Lermontovi psühholoogilise analüüsi meetod rajas teed vene XIX vajandi teise poole realistlikule proosale. Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel
hollandi kunsti erinevustele: kunst muutus elulähedasemaks ja õukonnast sõltumatuks. Nüüd olid kunsti tellijateks kaupmehed ja käsitöölised ja neid huvitas eelkõige igapäevane elu. Oma tubade seintel tahtsid nad näha: * natüürmorte, * maastikumaale, * olustikumaale ja * lähedaste portreid. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi
eitav kalvinism - panid aluse hollandi kunsti erinevustele: kunst muutus elulähedasemaks ja õukonnast sõltumatuks. Nüüd olid kunsti tellijateks kaupmehed ja käsitöölised ja neid huvitas eelkõige igapäevane elu. Oma tubade seintel tahtsid nad näha: * natüürmorte, * maastikumaale, * olustikumaale ja * lähedaste portreid. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka
annaabi.ee 
