Eesti kunst (0)

Professionaalse kunsti algus eestis
19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes – sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804- 1877 ) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid.
Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler ( 1826 -1899) ning kujurid August Weizenberg ( 1837 -1921) ja Amandus Adamson (1855-1929).
Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „ Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas absiidimaal „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (Kus Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas ). Tema kuulsamad eestiainelised tööd on „ Kunstniku sünnikoht“, „ Ketraja “(Katkenud lõng), „Kreutzwaldi portree“, „Isa ja ema portree“. Venemaal andis ta tsaaritütrele maalitunde ja talle omistati professori ja akadeemiku tiitel . Tema portree on ka tsaari ihuarstist dr. Karellist, kel ka eesti päritolu. Veel J.Köleri loomingut: "Tütarlaps allikal", "Eeva granaatõunaga",
"Ärkamine nõidusunest" , "Hiiu naised kaevul".Üks kõige suuremaid tahvelmaale on tal 4*3m " Lorelei needmine munkade poolt" see pildi tegevu toimub Reini jõe ääres.Ta suri Peterburis aga ta säilmed on maetud Suure-Jaani kalmistule kus on tehtud hauamonument mille valmistas Amandus Adamson.
August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma , kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes.“ Hamlet “ Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad“ Koit“, Hämarik“, „Linda“. Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust:
Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule.
Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on „ Laeva viimane ohe“, „Aja lend“. Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse“Russalka“1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid“ Hülgekütt“, „Äreval ootel “ Veel siis mõned näited A. Adamsoni loomingust: "Krimmi motiiv ", Johann Köleri büst, "Via Appia "lõuend 63,2*102.3, "Kalevipoeg Põrgu väravas". Ta suri Paldiskis kus on ka tema majamuuseum ja ta maeti pärnusse.
Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali “Truu valvur” ja Weizenbergi skulptuuri “Hamlet”. Amandus Adamsoni “Russalka” ( 1902 ) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi “Linda” pronkskoopia paigutati Toompeale.