Mesopotaamia ja realism (0)

MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/ sumerid (Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi – sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud
Ei leidunud kivi
Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees.
Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma – fantaasia loomad

• tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele – suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist
  
• ruumid, mida ehitati olid kitsad , sest puudusid pikad palgis lae katmiseks
  
• leiutati kaare ja silindervõlvid
  

Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad.
Ištari värav – kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised
Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud – elukeskus
Tsikuraat – masiivne , astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp (mitte sirge!)
Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m
Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi
Kujutav kunst seotud arhitektuuriga – reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi
RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid
väärtusperspektiiv – figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest;
madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud
Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke
Ümarplastika oli reljeefikunstist kohmakam, detaile ei kasutatud, propotsioonisuhted paigast ära;
Steel – kuningate soovil ehitatud kivisambad
REALISM –on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed.
Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist
PRANTSUSMAA
Nad pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist , kujutasid kaasaega (19-saj keskpaik )
1830. rühm Pariisi maalikunstnikkepeatuma Barbizonis. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga. Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon . Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga.
*Jean Francois Millet – kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike
„Viljapeade korjajad“ - kolm vaest naist – ränk töö
Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid.
*Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad,
Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.)
Maalis ainult seda mida silma nägi. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku , portree ja natüürmorti kujutamist.
VENEMAA – kriitiline realism, talupoegade raske töö kujutamine
1870.a loodi rändnäituste ühing e. Peredeviznikud – rahva raske elu kujutamine. Tähtis maali sündmustik, ei hoolinud nii palju maali välisest ilust . Värvid tumedad ja tuhmid .
. Vene realistid maalivad ka ajaloomaali, lootes just ajaloost leida lahendust oma kaasaja probleemidele.
*Ilja Repin – nii Venemaa ajaloost kui kaasajast.
„Burlakid Volgal “
*Vassili Surikov - ajaloosündumused