turbasamblad (pärislehtsamblad) Valdavalt puitu Valdavalt tama- ja Ainult sfagnumiturvas sisaldavad turbad sfagnumiturvas (sobib Turvas (sobib allapanuks, (sobib väetiseks, kütteks, allapanuks, aianduses) kütteks) aianduses) Tabel 2. Soo põhitüüpide võrdlus (LaasimeT, Masing, 1995 järgi). SOO on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana
Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid Talirukistkahjustavad ripslased
pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Eosed- aitavad paljuneda Risoidid- aitab taimel kinnituda Sõnajalgtaimed: Tähtsus looduses: Mõningaid kasutatakse toiduks Liiksus: Kollad (karukold, kattekold) Osjad (metsosi, põldosi, aasosi) Sõnajalad (Laanesõnajalg)
kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks otstarbeks Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla Devoni liivakivist. Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad.
kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Meditsiinis kasutatakse turvast eelkõige reumaatiliste haiguste, aga ka stressi ja nahahaiguste vastu. Turba kasutamine Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks. Sel ajal ei osatud turvast veel töödelda. Töötlemata on võimalik turvast kasutada kütteks ja ka aianduses. Kui tahta aga turvast kasutada meditsiinis, kosmeetikas või keemiatööstuses tuleb seda töödelda. Mõju keskonnale Turba kaevandamine ohustab veevarusid ning turba kaevandamiseks kuivendatud rabad madaldavad põhjavee taset. Sellepärast ongi paljud rabad võetud looduskaitse alla ja nendel
õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja
pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline
Kõige paremaid tulemusi saadakse sõnniku ja mineraalsete väetiste kombineerimisel. Loomadel eri toimega sõnnik Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt
loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse.
mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui aknad on osaliselt kaetud kilega ning uste vahel praod, pole see ka ime, et seal sama temperatuur on mis väljas. Edasi läbi koridori jõudsime lehmadeni. Esimene pilk lehmade osas oli paistes jalga üleval hoidev lehm. Ka teisel lehmadel olid vigastused- innaajal hüplemisest tagumikukontidel marrastused ja osaliselt maha nühitud karv. Tõsi neil oli jalgealune puhtam, kuid allapanuks siiski vaid mõned üksikud libled saepuru. Loomad olid kõhnad ja õnnetud. Uste ja osaliselt akende katteks olid ka siin suured kiled, augud laes olid ka täis topitud. 1. Milliseid loomakaitse seaduse punkte Põima farmi omanik eirab? Loomapidamine Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: - kohases koguses sööta ja joogivett; - sobiva hoolduse; - sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis - rahuldab liigile iseloomulikku
Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid.......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1. Eestis ei paljandu aluskorra kristalsed kivimid, sest seda katab pealiskord 2. Eesti alal ei leidu settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini, sest sel ajal oli Eesti valdavalt maismaa ning allus kulumisele 3. Tuntuimad devoni liivakivipaljandid Eestis on: Kallaste paljand (kõige pikem) ja Härma Mäemine müür (kõige kõrgem) 4
Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n geotekstiil), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises (kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks Mercedes-Benz kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), biodiisli valmistamisel, paberitootmises, kasutatakse ära isegi linakiudude puhastamisel saadud väliskiht, millest valmistatakse pressplaate ning mida tarvitatakse loomadele allapanuks. Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka rahakupüüride koostises ning sigaretipaberi koostises. Eestis Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel
looma kohta on 320,3 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Juurvilja mahumass on 570 kg/m3. 320,3 tonni juurvilja maht Vj on Vj = m : = 320300 : 570 = 562 m3, (4.4) kus m aastane vajalik juurvilja kogus, kg; silo mahumass, kg/m3. Juurvilja säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 562 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel turvas, mida kulub ühele loomale päevas 3,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 351 · 3 = 1053 kg. (4.5) 351 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on 1053 · 365 = 384345 kg. 351 veist vajavad aastas allapanuks 385 tonni turvast. 7 4.4.Allapanuhoidla
looma kohta on 70,5 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Jõusööda mahumass on 500 kg/m3. 70,5 tonni jõusööda maht Vj on Vj = m : γ = 70500 : 500 = 141 m3, (4.4) kus m – aastane vajalik jõusööda kogus, kg; γ – jõusööda mahumass, kg/m3. Jõusööt säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 141 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel saepuru, mida kulub ühele loomale päevas 2,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 28 · 2 = 56 kg. (4.5) 28 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on 56 · 365 = 20440 kg. (4.6) 28 veist vajavad aastas allapanuks 20,5 tonni saepuru. 9 4.4.Allapanuhoidla
kümme kilo mett. · Vahtra puitu kasutatakse vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. · Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Harilik jalakas (Ulmus glabra) jalak, jallai, jalapuu, raid ·Jalakas on väga sarnane künnapuuga.Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. · Jalaka lehed asetsevad omapäraselt:
käru. Seejärel viiakse vili kuivatisse. Kui vili saab kuivaks toimetatakse see lattu. Kuivatist tulnud sorteeritud vili kaalutakse, pannakse hoidlasse ja sellest võetakse analüüsid. Seejärel vili puhastatakse. Teravilja tarvitatakse nii teradena, tanguks või jahuks jahvatatult. Pärast viljakoristust põllule jäänud põhk korjatakse põhupressiga kokku ja vormitakse pallideks või pakkideks. Edasi läheb põhk lammastele allapanuks. Joonis 6. Pildil on viljakoristuskombain 3.6 Sõnnikulaotus Sõnniku laotus toimub lägalaoturiga millega laotatakse vedelsõnnik põllule. Vedelsõnnikuga laotamine toimub kevadel enne külvamist sügisel enne kündmist. Tänapäevased moodsad sõnnikulaoturid viivad sõnniku maa sisse mis peaks takistama haisu levikut. Joonis 7. Pildil on lägalaotur 3.7 Kündmine Kündmine toimub sügisel peale sõnniku laotamist. Kündmiseks kasutatakse atra. Suurte
aastate jooksul kultuursemaks, kuid ei saavutanud lugupidamist soojades maades. Kui nisu toodi Euroopa põldudele, jõudis siia ka rukis. Sealsel kehvemal mullal aga saavutas umbrohi rukis ülekaalu ja tõrjus õrnema nisu välja. Rukki vähenõudlikkus hakkas silma ja talle anti kultuurtaime õigused.Nii kasvatataksegi tänaseni rukist põhjapoolsetes maades rohkem kui nisu. Rukkist saadi rukkijahu, millest küpsetati must leiba. Vanasti saadi rukkipõllult muudki - näiteks põhku loomadele allapanuks ja rukkiõlgi katuste tegemiseks. Meie esivanemate katused olidki kaetud õlgedega. Katuseõled lõigati sirbiga käsitsi. Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989 Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka
Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Seetõttu sobib põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Rukis on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim. Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr. Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu
KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud, kui need kukuvad tänavale, siis võivad need segada liiklust vaher on kiire kasvuga, kena ja külmakindel puu, mida on ilupuuna kasvatatud juba sajandeid viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi kultivare
lõunatüüp. REHIELAMU PÕHJATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Põhjatüüp levis enamasti Mandri-Eestis ja Ida-Saaremaal. Võrreldes lõunatüübiga: · Rehetuba on rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem · Rehetoa eest on koda · Rehielamus on rohkem kambreid · Rehealuse kõrval ja rehetoa taga esineb aganik (ruum, kus säilitati viljapeksujääke ehk aganaid, põhku loomade allapanuks) REHIELAMU LÕUNATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Lõunatüüp levis enamasti Lõuna-Eestis, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal. Samuti ka lätis Vidzeme piirkonnas endistel liivlaste aladel. Võrreldes põhjatüübiga: · Rehetoa ja rehealuse seinad on ühekõrgused, ja seetõttu on hoone seinad kõrgemad kui põhjatüübi puhul · Tihti paiknes rehielamu küljes sealaut EHITUS
Tabel nr.2 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine 4 Talus olevad loomad annavad kokku 9 loomühikut, aastas toodavad nad sõnnikut kokku u. 87 tonni ( kanad 3t, hobused 24t ja lehmad 60t ). Loomakasvatuse intensiivsus haritaval maal on ligikaudu 1,1 sü/ha. Loomi peetakse laudas, allapanuks kasutatakse põhku. Sõnnikut veetakse välja kaks korda kuus spetsiaalsesse sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele( betoonist ja kattega). Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha
Silo söötmine laudas Skandinaavia tüüpi metallsõim, millest saab sööta lammastele kõiki söötasid Skandinaavia tüüpi metallsõim. Täiskasvanud lammaste ja tallede sõime pääsemise hoiavad ära kaldu paigaldatud metallvardad Skandinaavia tüüpi sõime võib ehitada ka puidust. Seda tüüpi sõimes toimub sööda valimine sõime sees ja söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab olema tagatud vihmavee mittetungimine söödanõusse Lammaste jootmine soojustatud lautades · Joogiküna Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate
kasvulusti. 2 Mitte iga turvas ei sobi Tellides turvast ja öeldes, et vajate seda aias, kiputakse kohale vedama tumedat, nätsket alumiste kihtide turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim. Kahjuks mitte turbaaeda. Sinna vajame heledat, pindmisemat turvast, mida peenestatuna (freesituna) suurel hulgal loomadele allapanuks tarvitatakse. Freesturvas tekitab turbaaia taimedele meeldiva koheva ja õhurikka pinnase. Samaväärselt hästi sobivad ka turbapätsid. Liigse kohevuse vähendamiseks võime freesturbale hulka segada kuni 1/3 mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali lisamisega aeg-ajalt vahet pidada ja juba paigaldatud segu kinni tallata. Mida kohevam on
KOKKU 74,195 MUUTUVKULUD Söödavajadus 6220 MJ söödaoder 91 0,13 11,83 Karjamaarohi 520 0,016 8,32 Looduslik karjamaa 375 0,007 2,625 Hein 450 0,016 7,20 Mineraalained 7 0,800 5,6 Põhk allapanuks 166 0,016 2,65 Söötmise kadu 5% 1,89 Ravimid ja vet 4,80 Pügamine 2 Jõudluskontroll 1,8 Inventar 2,5 Elekter 8,5 Traktori töökulud 7,1
5. Külviread sirgjoonelised ja ühtlaste vahedega 6. Pole vahelejätmisi ega ülekülve 7. Põld tasane, kivid koristatud 8. Külvinorm kaaluliselt (oder>200, kaer200, suvinisu>200 kg) Taliteraviljad Talirukis, talinisu Normaalseks elutegevuseks peavad läbima teatud perioodi jahedat. Külvatakse augusti lõpus ja septembri algul, talvituvad võrsumise faasis. Vähendavad kevadtööde mahtu. Talirukis Põhiline leivavili, rukkikliid on loomasöödaks, põhk allapanuks. Soojuse suhtes vähenõudlik, peab läbima külmaperioodi u 60 päeva. Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva. Rukis võrsub kevadel vähe (talvekahjustusel kahjumisse). Suur juuretik, põuale vastupidav. Rukkiseeme vajab järelvalmimiseks u 30 päeva. Risttolmleja tuule abil, sobib avamaale. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet, põhiliselt inimtoiduks. Väiksem külmataluvus, niiskuse ja mulla toitainete suhtes nõudlikum. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel
See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline (läbimõõt 3 m ja kõrgus 30...45 cm). Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal. Allapanuks sobivad puitlaastud, saepuru, hekseldatud õled, turvas, ja liiv. Igasugune allapanu peab olema puhas, tolmuta, hallituseta ja kuiv. Liiv soovitatakse algul katta puitlaastudega. Kõige rohkem on levinud puitlaastallapanu, 5...6 cm sügavune höövelmasinalaastude ja saepuru kiht, mis sobib allapanuks ka ööpäevastele tibudele. Esimestel elupäevadel soovitatakse sügavallapanu katta paberi või riidega, et tibud ei sööks allapanumaterjali.
· Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri
Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra seemneid söövad jämedate nokkadega linnud nagu vint ja leevike. Jänesed toituvad talvel meelsasti vahtra koorest ja võrsetest. Vahtra lehed on sügisel väga värvikirevad ning kutsuvad lapsi neid korjama ja nendest meisterdama. Vaher oma leekivate lehtedega on sügise kuulutajaks. Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Koorest on leitud ka parkaineid. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Vahtrapuidust valmistatakse ka erinevaid muusikariistu. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila.
veisekasvatushoonetes on 50-70%. Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Lehmad on kõrge temperatuuri suhtes väga tundlikud, mis võib põhjustada piimatoodangu vähenemist või söödakulu suurenemist. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Harjaga puhastatakse algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülalt alla. Kui üks pool on puhas, tehakse samasuguses järjekorras puhtaks teine külg. Saba on otstarbekas läbi kammida ja seejärel harjaga pärikarva puhastada.
ja küntakse sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid:
sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid:
jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse. 4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde- ja madalsoodest? V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest. 5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast? V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks. 6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine? V: Sooldumine palavas ja kuivas kliimas, aurumine intensiivne. Leostumine niiskes ja sademeterohkes keskkonnas. 7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb? V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud
Seega optimaalsem aeg esmaseks paarituseks / (või ka seemendamiseks) on 3. päeva hommikul ning teist korda 5. päeval 20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma /kumb variant ja miks? Enne (sest sooled lähevad muidu kõhus segamini?) Allapanu/sõnnikusüsteemi järgi jaotatakse tallid: a) sõnnikutallid, allapanu kulub 2 korda rohkem b)puhastallid- põrand tellistest või laudadest, allapanuks traviljapõhk (2-3kg) või turbapätsid (poole vähem, kui põhku). Mikroobne käärimine toimub hobusel umb-ja käärsooles. Selleks peab hobune saama küllaldaselt kiudainerikast või koresööta sööta. Ma ei tea. Parimad materjalid hobuseboksi valmistamiseks on: seinad vooderdatud ja tellisest, puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest
vähe levinud ja haruldased. •On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Soode kasutamine Eestis ei ole turvast kaevandatud kütteks ja muuks otstarbeks nii palju kui enamuses teistes Euroopa riikides •Elanikkonna asustustihedus suhteliselt madal •Metsa (küttematerjali küllus) •Allapanuks lihtsam kasutada heina/põhku •Kasvuhoonemajandus suhteliselt hiline nähtus •Turbakeemiatööstus praktiliselt olematu Eestis on soid kuivendatud kõlvikupindade suurendamiseks (~150 a), hiljem ka metsamaaks või lihtsalt “jäätmaadest lahtisaamiseks” (NSVL periood) Probleemid •Projektipõhisus ja kaootilisus (olukord paraneb, toimub alade süsteemne valik) •Soovimatus metsa maha võtta lagesoode taastamisel •Kogukond ei saa aru soode taastamise teemast
3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kloostri talu tegeleb peamiselt viljakasvatusega ja kartuli kasvatamisega, sellele kulub kogu orgaaniline väetis. Talus peetakse hetkel 10 veist, 4 noorlooma ja 5 vasikat loomakasvatuse intensiivsus talu maal (lü/ha). 1 loomühik: • 1 hobune • 2 noorlooma • 5 varssa Sügisel ja suvel on loomad rohumaal, külmema ilmaga laudas. Loomadele kasutatakse allapanuks põhku. Loomadest jääb 30% sõnnikust karjamaale. Sõnnik kogutakse läheduses asuvatte sõnnikuhoidlasse. Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist. Loomadelt saadav tahesõnnik: 10*1+4*1/2+5*1/5=13 lü Sõnnik t = lü × 10…12 Sõnnik t=13*11=141t Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas: 141 – (30%) = 98,7t Sõnnikut on väetamiseks 98,7t. 3.2 Orgaaniliste väetisnormide planeerimine
Põllud, mis on tugevalt happelised pH kuni 4,5 või mõõdukalt happelised pH 4,6-5,5 tehti lupjamine ülemöödunud aastal. 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kokku on talul 110 looma. 43 lüpsilehma (43lü), 42 noorlooma(25,2 lü) ja 25 vasikat(5lü). Kokku 73,2 loomühikut. Loomade intensiivsus talu maal on 2,8 lü/ha. Loomad aastaringselt väljas ei ole, vaid talve ja umbes pool kevadest veedavad laudas. Allapanuks kasutatakse põhku. Kõiki sõnnikut kätte ei saa, sest tavaliselt jääb karjamaale 25 % karjatavate loomade poolt toodetud sõnnikust. Sõnnikut saadakse kokku 760 (eeldades, et 25% jääb karjamaale), milles lämmastiku kokku 4680 kg. Sellisest kogusest piisab täielikult antud külvikorrale. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia EMVI pikaajalistest katsetest, kus on selgitatud väetiste optimaalseid annuseid ja vahekordi
kuni 110 kg 1,3 1,0 üle 100 kg 1,5 1,2 Allikas: Komisjoni määrus (EÜ) nr 899/2008 Laudas peab põrand olema sile, kuid see ei tohi olla libe. Vähemalt pool loomade poolt reaalselt kasutatava põranda üldpinnast peab olema jäik, mitte võrk- ega restpõrand. Asemed peavad olema puhtad ja kuivad ning allapanu peab olema piisavalt. Allapanuks on kõige sobilikum põhk, kasutada võib ka mittemahepõllumajanduslikust tootmisest pärit põhku. Levinud on ka sigade karjatamine. Sellisel juhul peaksid karjamaal olema ehitised, kuhu loomad saavad varjuda nii vihma, lume ja tuule kui ka kõrvetava päikese eest. Päikesepõletus on väljaspeetavatel sigadel levinum probleem, mis tõttu tuleks karjamaale rajada ka kohad, kus sead saavad end jahutada ja mudaga kokku määrida.
saada. Nimelt ostetakse seda naabertalust, sest neile sõnnikut niipalju ei kulu, kuna nad tegelevad eelkõige tõuaretusega, mitte põllumajandusega. Vastutasuks kasvatatakse taimekasvatustalus loomadele söödaks lutserni. Naabritalus on 25 hobust (25 lü) ja 4 varssa (2 lü). Kokku on 27 loomühikut. Sügisel ja suvel on loomad väljas rohumaal, külmema ilma puhul, samuti talvel-kevadel tallis. Loomadele kasutatakse allapanuks põhku, kuid lausa 35% sõnnikust jääb karjamaale. Sõnnikut veetakse välja vähemalt kord nädalas sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele loomakasvatustalu vahetusse lähedusse, kuid eemale elamust. Virtsa jaoks on eraldi hoidla madalama sektsioonina. Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist. Loomadelt saadav tahesõnnik: Sõnnik t = lü * 10...12 27*11= 297 t Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas: 297−104 ( 35 ) =193 t
Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. *Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. põhu kasutamine väetisena. läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5- 6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses. Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. *Melioratiivturvas – kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. *Aiandusturvas. Kompost – Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: *Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena
Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress Oü Korstnaabi Sööt,söödalisandid, Saku vald, 55694711 [email protected] sisseseade 75517 Harjumaa Prelvex AS Freesturvas Türi linn 3847489 [email protected] allapanuks Tehnika 3 Järvamaa OÜ Äntu Mõis Noorkanade Äntu küla, 3271256, sisseost 46202 3270206 LÄÄNE- VIRUMAA Czhou Runde Inkubaator, No. 14 Phone+86- E- Metal Products Granuleerimis Hubinzhong 534-2187659 Mail:runde@oem- CO
[5] Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Toiteomadused Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Tervislikumaks peetakse jämedama jahvatusega täisterajahu, milles sisalduvad ka rukkitera kiudainerohked väliskestad. Rukkijahus leidub kuni 11% valku, 7577% süsivesikuid ja 12% rasva. Samuti sisaldab see mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda) ja B-grupi vitamiine. Nisujahu ja rukkijahu keemiline koostis on lähedane, kuid leivaküpsetusomadused on erinevad.
kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 44. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet
sellest, et üleliigse kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 44. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet
Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemal- damiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus.
Vasikalautades kuni +12oC. Mida kõrgemale tõuseb temperatuur, seda raskem on loomadel vabaneda ülearusest kehasoojusest. Piimatoodang väheneb järsult, kui temperatuur tõuseb üle 24oC. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine - Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet. Nahka tuleb
Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila. Vahtramahl on väga suhkrurikas. Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Koorest on leitud parkaineid. Harilik Pärn (tilia cordata) PN 1. Leviala: Peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi lõunaosa, Väike-Aasia 2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 3 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad. Koor sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased
Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemaldamiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus.
ülejäänud ala, nn. välispõldu, mis oli suurem, kasutati orgaanilise aine ja mineraalainete allikana sisepõllu viljakuse säilitamiseks. Välispõlluks võis olla mets, hõrendik, puisniit, või niit ja toitainete ülekandeks võidi kasutada mitmesuguseid meetodeid. Näiteks loomad, kes toitusid välispõllul ning kelle väljaheited toodi sisepõllule või oli välispõlluks heinamaa või puisniit, millelt kogutud saagiga toideti loomi või kasutati seda allapanuks. On teada ka variante, kus orgaaniline aine (lehevaris või turvas) toodi otse sisepõllule ilma loomi vahelülina kasutamata. Põlispõllundus oli laialt kasutusel Põhja-Euroopas mitme tuhande aasta jooksul ja ka veel 19. sajandil. Seda kasutatakse mõnel pool hõredamalt asustatud arengumaailmas veel siiani. 34. Milline on Eesti metsasuse %, kui suur osa Eesti pinnast on kaetud metsaga ? Kuidas see on muutunud viimase sajandi jooksul? 50%, millest 15 % on metsaistandused
Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust. 7.SOOTAIMED 7.1 Apli jänesvill Alpi jänesvill on ilus sootaim. Tegelikult ei kasva ta ainult soodes, vaid ka niisketel niitudel ja mõningates metsades. Tihedaid kogumikke moodustab ta aga siiski eelkõige siirdesoodes, kus võime teda massiliselt kohata. Sellistes kohtades on alpi jänesvillal ka oma tähtsus turbakihi moodustajana. Turvast saame aga kasutada nii kütteks, loomadele allapanuks kui ka taimede kasvatamiseks. Muidu pole inimene alpi jänesvillas midagi enda jaoks kasulikku avastanud. Soode kaunistajana ei saa aga tema väärtust alahinnata. Ta torkab silma oma ilusate õisikute poolest. Kui tunnete villpead, siis teate, kuidas näevad välja tavalised sootaimede valged karvakesed. Kuid alpi jänesvillal on need palju kaunimad kui villpeadel. Mäletatavasti on villpeade karvad sirged ja küllaltki tugevad, jäigad. Jänesvilla karvad on hoopis teistsugused
3) nõuab eraldi laotustehnikat umbrohuseemned säilitavad virtsale eluvõime 4) toitainete hulka raskem määrata 4) ebameeldiv lõhn 5) madalam N-sisaldus 5) ei saa kasutada põhku 6 II VÄETISED TURVAS, KOMPOSTID JA PÕHK VÄETISENA TURVAS Turvast kantakse loomadele allapanuks, mullaomaduste parandamiseks ( e. melioratiivsetel eesmärkidel), aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks, kompostide tegemiseks jne. Erinevatel eesmärkidel kasutatakse erinevat turvast: 1) Melioratiivturvas kasutatakse madalsooturvast; eelkõige kergetel ja rasketel muldadel füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema:
annaabi.ee 
