Vastus leiad õppematerjalist: Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Varia - Hüdrogeoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millist vett loetakse maapinnalähedaseks?
Mis iseloomustab kõige enam mullavett?
Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse?
Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast?
Kuidas igikelts mõjutab veevarustust?
Kus igikelts esineb?
Mis on pinnasevesi?
Mis tähtsus on sellel kui paks on aeratsioonivöö?
Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse?
Mida loetakse hüdroisohüpsideks?
Mida saab määrata hüdroisohüpside kaardi järgi?
Milline on põhjavee temperatuur kuidas see muutub?
Millest sõltuvad põhjavee taseme muutused?
Kuidas muutub pinnasevee keemiline koostis?
Mida endast kujutab pinnasevee režiimi uurimine?
Millised on pinnasevee kasutusvõimalused?
Kuidas saab pinnasevee liikumise suunda määrata salvkaevus?
Millist vett loetakse kihtidevaheliseks mille poolest see erineb tavalisest põhjaveest?
Millist vett nimetatakse arteesiaveeks?
Mida endast kujutab piesomeetriline tase?
Miks eraldatakse välja arteesiavee staatiline ja dünaamiline tase?
Kus Eestis esineb arteesiavett?
Millised Eestis aluspõhja settekivimid on kõige veerikkamad?
Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed?
Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks?
Mida endast kujutab veehaare?
Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis?
Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks?
Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi Kesk- Devoni ja Alam-Kesk-Devoni- Siluri põhjaveekompleksiks?
Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites?
Miks KaguEesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett ?
Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad?
Millised põhjaveekihid on kõige paremini kaitstud reostuse eest?
Kus Eestis esineb väga hea kvaliteediga põhjavett?
Milline on nende veeand?
Millistes kivimites paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjavesi?
Miks Siluri põhjavees on mõnikord kõrge fluori sisaldus?
Miks ei kasutata veevarustuses kristalse aluskorra põhjavett?
Millised probleemid võivad tekkida Pärnu varustamisel põhjaveega?
Mille poolest erineb põhjavesi kiires veevahetuse vöös põhjaveest aeglase veevahetuse vööst?
Millisel sügavusel paikneb nende vööndite vaheline piir?
Millistest veekompleksidest saab põhjavett Tallinn ja lähiümbrus?
Millised on Tallinna veevarustuse peamised probleemid?
Mida nimetatakse põhjavee reostuseks?
Mida tähendab kivimite isepuhastusvõime?
Kus Eestis on põhjaveekihid kõige paremini kaitstud reostuse eest?
Millistest põhjaveekomplekssidest võtab joogivett Tartu linn?
Kus esineb peaaegu ideaalset joogivett Eestis?
Kus asub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peamine toiteala?
Miks Pärnu linna hajutatud veehaardes rea puuraukude põhjavesi ei vasta joogivee nõuetele?
Mis viitab reostusele Kvaternaari veekompleksis Tartus?
Kui palju pumbatakse välja vett Eesti põlevkivi kaevandustest ja karjääridest ööpäevas?
Mida on väga palju ja tuleb piirata?
Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus?
Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad?
Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi?
Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga?
Millist ohtu kujutab üks kaasaegne olmeprügila?
Mis juhtub selle prügilaga hiljem?
Millist ohtu võib kergetööstus kujutada inimestele ja keskkonnale?
Millised ohud on seotud kanalatega?
Mida loetakse põhjavee või pinnavee reostuseks?
Miks haigestuvad nahaparkijad sageli kopsuvähki?
Millised probleemid keskkonnaga on põllumajandussaaduste ümbertöötamisel ja toiduainete tööstuses?
Mis tingimustel on põhjavesi hästi kaitstud reostuse eest?
Millal on asula või väikelinna põhjavee varudel hea seisund?
Millised on tähtsamad printsiibid põhjavee hea seisundi säilitamiseks?
Milline peaks olema hea kvaliteediga põhjavesi?

Hüdrogeoloogia II KT
Kordamisküsimused teemale 5:
1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks?
Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi , mullavesi ja soovesi.
2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett?
Mullaveele on iseloomulik:

sesoonne esinemine,

temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks ,

mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad.
3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse?
V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse ja orgaanilised jäänused kõdunevad aeglaselt. Seepärast ongi sood ja rabad kaetud paksu taimejäänustest koosneva turbakihiga, mida sageli kasutatakse kütteturbana, kasvuhoonete muldade koostises, balneoloogias jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse.
4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde- ja madalsoodest?
V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest.
5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast ?
V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks.
6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine ?
V: Sooldumine palavas ja kuivas kliimas, aurumine intensiivne. Leostumine niiskes ja sademeterohkes keskkonnas.
7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb?
V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes.
8. Mis on pinnasevesi?
V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi.
9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö ?
V: Aeratsioonivööndi, kui loodusliku puhastusfiltri paksusest ja omadustest sõltub suurel määral põhjavee kaitstus reostuse eest. (Aeratsioonivöös nimetatakse pinnaseveest kihi pealispinnast ülevalpool asuvat vööndit, kus kivimite poorid on täitunud veeauru ja õhuga . Vesi esineb siin seotult kapillaarse või molekulaarse veena . Sademete vesi infiltreerub või imbub põhjavette läbi aeratsioonivöö. Sellel vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.)
10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse?
V: Üldjuhul on pinnasevee tase ühele või teisele poole kaldu ja vesi voolab gravitatsioonijõudude mõjul alati suunas, kus pinnasevee tase on madalam. Lihtne meetod võimaldab kindlaks teha, kas on tegu pinnaveehoidlaga või asub kaev voolava pinnavee piirkonnas. Selleks puistetakse kaevu peotäis puhtaid laaste ja kaetakse kaev kaanega , et vältida tuule mõju. Kui mõne aja pärast on kõik laastud kaevu ühes ääres, siis on tegemist vooluveega. Seejärel vette lastud kork näitab ära ligilähedaselt vee liikumise suuna ja kiiruse.
11. Mida loetakse hüdroisohüpsideks?
V: Pinnavee taseme samakõrgusjoon .
12. Mida saab määrata hüdroisohüpside kaardi järgi?
V: Hüdroisohüpside kaardi abil saab lahendada mitmeid praktilisi ülesandeid: määrata pinnasevee voolusuunda ja vee taseme langust, vee lasumissügavust igas kaardil asuval punktis, kihi paksust, lasumise iseloomu ja reljeefi vahelisi suhteid.
13. Milline on põhjavee temperatuur, kuidas see muutub?
V:Pinnasevee temperatuur on seotud välisõhu temperatuuriga seda tihedamini, mida lähemal maapinnale on veetase.
14. Millest sõltuvad põhjavee taseme muutused?
V: Pinnasevee taseme kõikumised sõltuvad sellest, et kuu sademete hulk ei ole ühesugune ja kuivad perioodid vahelduvad vihmastega.
15. Kuidas muutub pinnasevee keemiline koostis?
V:Sõltuvad aurustumise intensiivsusest ja sademete hulgast. Järsk pinnasevee koostise muutus osutab tavaliselt reostusele.
16. Mida endast kujutab pinnasevee režiimi uurimine ?
V: rajatakse statsionaarsete vaatluskaevude ja puuraukude võrk, millistes tehakse süstemaatiliselt iga teatud ajavahemiku järel vee taseme, temperatuuri ja keemilise koostise määramisi. Vaatluste tihedus võib olla mitmesugune, alates mitmest korrast päevas kuni ühe korrani 10 päeva jooksul või isegi harvemini. Näitlikkuse saavutamiseks kantakse andmed tavaliselt graafikutele, kust on selgesti näha kõik režiimi muutused .
17. Millised on pinnasevee kasutusvõimalused ?
V:
18. Kuidas saab pinnasevee liikumise suunda määrata salvkaevus?
V:
19. Millist vett loetakse kihtidevaheliseks, mille poolest see erineb tavalisest põhjaveest?
V: Kihtidevaheline vesi on tegelikult samasugune vabalt allavoolav vesi, nagu pinnasevesi. Vesi tavaliselt ei täida kogu vettkandvat kihti, ega ole alati surve all. Kihtidevaheline põhjavesi liigub gravitatsioonijõudude mõjul madalamatesse kohtadesse , nagu pinna- ja pinnasevesi.
20. Millist vett nimetatakse arteesiaveeks?
V: Arteesiavesi e. surveline vesi - maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata.
21. Mida endast kujutab piesomeetriline tase?
V: Kui puurida survealal puurkaevud või sügavad kaevud kaevata selle veekihini, siis vesi tõuseb põhjast ülepoole kuni teatud pinnani. Seda pinda nimetatakse arteesiavee survepinnaks ehk piesomeetriliseks pinnaks või tasemeks.
22. Miks eraldatakse välja arteesiavee staatiline ja dünaamiline tase?
V: Staatiline veetase - põhjavee tase puuraugus või kaevus kui vett välja ei pumbata ega juurde ei lasta.
Vee väljapumpamisel puuraugust veetase alaneb mõnevõrra, uut taset nimetatakse dünaamiliseks tasemeks ja see sõltub vee pumpamise intensiivsusest.
23. Nimetage mõni suurem arteesiabassein Euroopas?
V: Euroopas on üks tuntumatest Pariisi arteesiabassein
24. Kus Eestis esineb arteesiavett?
V: Eestis on mitu arteesiavee kihti, kuid tähtsamad isevoolava vee piirkonnad on Kärdla ümbruses, Kasari jõemadalikul, kus lubjakivide vesi on viirsavide all surve all,
Kordamisküsimused teemale 6:
1. Millised Eestis aluspõhja settekivimid on kõige veerikkamad?
V:
2. Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed?
V:
3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks?
V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m
4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir?
V: 90-100 m
5. Mida endast kujutab veehaare ?
V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev , salvkaev või kaevude grupp).
6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis?
V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine
7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus ?
V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest.
8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes lõhedes ning
murranguvööndites?
V: lubjakivides, dolokivides, kristalsetes kivimites
9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks?
Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid.
10. Miks Kesk- Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni- Siluri põhjaveekompleksiks?
V: Nende vahele jääb Narva lade
11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi?
V: Kesk-Devoni veekompleks , Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium - Kambrium veekompleks, Silur -Ordoviitsium veekompleks
12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes ( lubjakivid , dolokivid) kivimites?
V: 60-70m
13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites?
V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi
14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett?
V: suur soolsus
15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad?
V: liivakivid ja karbonaatsed kivimid
16. Millised võivad olla põhjavee reostuskolded ja millised on peamised reovee allikad?
17. Millised põhjaveekihid on kõige paremini kaitstud reostuse eest?
V: Ordoviitsiumi-Kambrium ja Kambriumi-Vendi
18. Kus Eestis esineb väga hea kvaliteediga põhjavett?
V: Tartus ja Kuressaares
19. Milliste kivimitega on esindatud Kesk-Devoni veekompleks ja milline on nende veeand ?
V: savikad aleuroliidid,dolokivid,dolomeriid,liivakivid,mergli savi vahekihid
20. Milliste kivimitega on esindatud Alam-Devoni-Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks?
V: lubjakivi , liivkivi, aleuroliidid,savi
21. Kui paks on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks ja milliste kivimitega ta on esindatud?
V: On esindatud liivakivi , savikate aleuroliididega. Põhja- Eestis 20-30 m, Kesk-Eestis 40-60m
22. Millistes kivimites paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjavesi?
V: lubjakivi,dolokivi, merglid ,domeriidid
23. Miks Siluri põhjavees on mõnikord kõrge fluori sisaldus?
24. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus kiire veevahetuse vööndis ?
V: 400-600 mg
25. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus aeglase veevahetuse vööndis?
V:700-800 mg
26. Miks ei kasutata veevarustuses kristalse aluskorra põhjavett?
V: kõrge soolsus, suur mineraalsus
Kordamisküsimused teemale 7:
1. Millised probleemid võivad tekkida Pärnu varustamisel põhjaveega?
Pärnu linna veevarustusallikaks on põhjavesi, mis pärineb Reiu veehaarde Kesk-Alam-Devoniveekompleksi ja Vaskrääma veehaarde Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevudest. Põhjavette võib tungida merevesi.
2. Mille poolest erineb põhjavesi kiires veevahetuse vöös põhjaveest aeglase veevahetuse vööst?
Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m
3. Millisel sügavusel paikneb nende vööndite vaheline piir?
90-100 m
4. Miks lubja- ja dolokivides pole mõtet otsida vett sügavamal, kui 75 m maapinnast ?
Üldiselt on karbonaatsed kivimid enam lõhestunud ja tugevasti karstistunud ainult kuni 30 m sügavuseni, üksikutel juhtudel kuni 75 m sügavuseni.
5. Millistest veekompleksidest saab põhjavett Tallinn ja lähiümbrus?
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks, Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Kambriumi veekompleks.
6. Millised on Tallinna veevarustuse peamised probleemid?
Merevee sissevool veehaarde suunas, kõrgema mineraalsusega vee tõusev liikumine, linna insenerrajatiste mõju põhja- ja pinnasevee seisundile.
7. Mida nimetatakse põhjavee reostuseks?
V: Inimtegevuse tulemusena ainete otsene või kaudne vette viimine , mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele, veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale, raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel . Põhjavee reostamine on vee kasutamise piiramist põhjustav vee omaduste halvendamine reostusallika poolt.
8. Mida tähendab kivimite isepuhastusvõime?
V:
9. Kus Eestis on põhjaveekihid kõige paremini kaitstud reostuse eest?
V:
10. Millistest põhjaveekomplekssidest võtab joogivett Tartu linn?
Kvaternari, Alam- Devon , Kesk-Devon, Ordoviitsiumi, Siluri, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks.
V:
11. Milliste komponentide poolest ei vasta joogivee nõuetele Eesti põhjavesi?
V:
12. Kus esineb peaaegu ideaalset joogivett Eestis?
V:
13. Kus on Eestis põhjavee survekõrgus (piesomeetriline tase) kõige suurem?
kõrgustike alal ( Pandivere kõrgustik )
14. Kus asub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peamine toiteala?
Pandivere kõrgustik
15. Millised on Ida-Virumaa kõige suuremad probleemid veevarustuses?
Maavarade kaevandamise mõju. põhjavee moodustumine kaevandatud aladel, võimalik merevee sissevool veehaarde suunal, põhjavee varu kasutamisel seotud probleemid piiriäärsetel aladel.
16. Miks Pärnu linna hajutatud veehaardes rea puuraukude põhjavesi ei vasta joogivee nõuetele?
Kõrgendatud H2S (0,5-4,58 mg/l) ja B(0,43-0,48 mg/l) Lubatud on vastavalt 0,05 mg/l ja 0,3 mg/l
17. Mis viitab reostusele Kvaternaari veekompleksis Tartus?
Kõrge NO3- sisaldus
18. Kui palju pumbatakse välja vett Eesti põlevkivi kaevandustest ja karjääridest ööpäevas? Ministeeriumi väitel pumbatakse ööpäevas välja 600 tuhat kuupmeetrit vett, mida on väga palju ja tuleb piirata.? ( http://uudised.err.ee/v/eesti/074c3236-e271-42bd-8455-77cc08166257/teadlane-polevkivi-kaevandamise-tegelik-moju-pole-teada )
19. Miks ei ole reostunud Ida-Virumaal Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vesi? Veekompleksi ülemises osas on mineraalsus väike,vesi mage
20. Milliseid veekomplekse toidab Pandivere regionaalne põhjavee toiteala?
Silur-Ordoviitsium veekompleks
Kordamisküsimused teemale 8:
1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus ?
Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega.
2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta?
Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest)
3. Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad ?
V: Fosfororgaanilisi ühendeid (nt karbofoss), Kloororgaanilisi ühendeid (aldriin, dieldriin, heptakloor jt).
4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi ?
V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l
5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga ?
V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100 korda, aga kohalikud foonilised väärtused 1000 korda ja rohkem. Selle filtraadi väljavool toob kaasa muldade ja taimestiku reostuse, mis troofilise ahela kaudu lõpuks võib sattuda inimeste lauale. Suurte prügilate ümber on selliste moondunud muldade oreooli raadius kuni 2-3 km.
6. Millist ohtu kujutab üks kaasaegne olmeprügila?
V: Alt alustades: savikiht, peale 50-60 cm paksune killustiku kiht, sellele veetorustik nõrgvee äravooluks, sellel kruusakiht, sellel matid ning kõige peal prügi.
7. Tallinna Prügila Jõelähtmes avati 2003.a juunis ja suletakse 2053.a juunis, mis juhtub selle prügilaga hiljem?
8. Kas on plaanitud pärast 2053.a avada veel mõni uus prügila või lahendatakse asi teisiti?
9. Millist ohtu võib kergetööstus kujutada inimestele ja keskkonnale?
Kergetööstustes kasutatakse kemikaale, nt kroomi naha parkimisel, kloori ühendeid, metalli ühendeid värvides .
10. Millised ohud on seotud kanalatega?
Kanade jäätmete, sulgede ja sõnniku töötlemine võib põhjustada põhjavee ja keskkonna reostust.
11. Mida loetakse põhjavee või pinnavee reostuseks?
V: Põhjavee reostus - sisaldab inimtekkelist reoainet üle keskkonnakvaliteedi standardi (keskkonnanormi) ning on inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik.
Pinnavee reostus - . . .
12. Miks haigestuvad nahaparkijad sageli kopsuvähki?
Naha parkimimisel kasutatakse kroomiühendeid.
13. Millised probleemid keskkonnaga on põllumajandussaaduste ümbertöötamisel ja toiduainete tööstuses?
Põllumajandustoodete ümbertöötlusel moodustub suur hulk orgaanilist materjali, mida saab muuta viljakaks kompostiks ja kanda väetisena põldudele tagasi. Tuleb lihtsalt hoolikalt suhtuda säilitusainete jm hoidmisse, et nad ei satuks juhuslikesse kätesse ega reostaks keskkonda.
14. Mil moel kujutab elanikkonnale ja keskkonnale ohtu autotransport?
Raskmetallid langevad muldadele ja võivad kontsentreeruda mitmesugustes aedviljades, eriti maitserohelises. Gaasilised lisandid kondenseeruvad ja langevad maapinnasele, sealt edasi mulda. Osa neist lahustub sademete vees ja kandub edasi põhjavette. Lõpptulemusena viib mitmesuguste raskete haiguste ja vähi tekkimisele
15. Mis tingimustel on põhjavesi hästi kaitstud reostuse eest?
Puuraukudel olemas sanitaarkaitsealad, järgitakse nõudeid heidetele. Prügilates reovee juhtimine vastab nõuetele, põllumajandusreostus on piiratud.
16. Millal on asula või väikelinna põhjavee varudel hea seisund?
V: Asula või väikelinna põhjavee varudel on hea seisund nt kevadel suurvee ajal.
17. Kus Eestis rakendatakse kitsendusi sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisel?
Pandivere kaitsealal ja Adavere -Põltsamaa nitraaditundlik alal.
18. Millised on tähtsamad printsiibid põhjavee hea seisundi säilitamiseks?
Põhjavee hea seisundi tagamise eesmärgil piiratakse saasteainete emissioone. Selliste piirangute näiteks on „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”, mis kehtestab heitvee reostusnäitajate ning ohtlike ainete sisalduse piirväärtused.
19. Milline peaks olema hea kvaliteediga põhjavesi?
Põhjavee hea kvaliteet tähendab selle looduslähedast seisundit ja koostist, kui keskkonnakvaliteedi standarte ei ole inimtegevuse tagajärjel veel ületatud. Kõige paremad ja iseloomulikumad kvaliteedinäitajad ja väärtused, mis on omased heas seisundis põhjaveele, on järgmised:

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

basiilio Õppematerjali autor

Hüdrogeoloogia teise kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

hüdrogeoloogia hüdrogeoloogia kordamisküsimused veekompleks kaev põhjavesi ordoviitsium vöönd kambrium mineraalsus prügila muld

Kasutatud allikad

https://uudised.err.ee/v/eesti/074c3236-e271-42bd-8455-77cc08166257/teadlane-polevkivi-kaevandamise-tegelik-moju-pole-teada

Sarnased õppematerjalid

doc

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

rohkem kunst kui teadus, sest andmeid on alati liiga vähe. Seetõttu ei satu muhud ja lohud sageli kohakuti või puuduvad hoopis. Sageli tuleb aga appi vete keemilise koostise analüüs. Näiteks kambriumi vendi põhjavesi on Lahemaal palju magedam kui mujal. See näitab, et on side sealsete pinnasevetega olemas. Põhjavesi toidab pinnavett Pinnavesi toidab põhjavett Side puudub Kuna eksisteerib kaks arvamust hüdrogeoloogia kohast: · Kuivamaa hüdroloogia haru · Geoloogia haru Siis ei saa me üle ega ümber vooluhulkade mõõtmisest. Nii imelik kui see ei tundu maksustasid vanad roomlased oma veevärgi tarvitajaid mitte vooluhulga vaid kanali ristlõike pindala järgi. Ega see liiga ebaõiglane ei olnudki, sest ühes piirkonnas liikus vesi sama kiirusega, ehk kõik said seal ühtviisi kasu või kahju. Teiste sõnadega ühes kohas saadi ruutmeetri kaudu rohkem vett kui teisal.

Atmosfäärihügieen ja saastelevi

pdf

Põhjavesi

Hüdroloogiline tsükkel PÕHJAVESI. KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001% (1.5 10

Maateadus

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · In

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

doc

Põhjavee seire

Referaadis on kirjas ka Eesti põhjaveekihid ning nendest tulenevad seirejaamad. 4 1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites, setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi. Põhjavesi on peamine joogi- ja olmeveeallikas. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (050 mm aastas). Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on põhjavesi heas seisundis. Sügavate veekihtide põhjavett ei ole piirkonniti võimalik kasutada

Keskkond

doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett k

Keskkond

docx

Kordamine geoloogia eksamiks

1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g

Geoloogia

docx

Geoloogia eksam

1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) M

Geoloogia

Rohkem sarnaseid