Maavarade power point (1)

Maavarad
Galina Latkina
Kp43
Maavara ehk maapõuevara on
maapõues leiduv orgaaniline või
mineraalne loodusvara, mida
käesoleval ajajärgul on võimalik
tasuvalt kasutada.
Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e.
kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat
tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud
vetikaterikkast meremudast.
Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste
vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi
lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid
aga kõige paksemad, moodustades kohati 45
meetri paksuse kihi.
Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust ­ Estonia, Ahtme, Viru,
Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus
tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha
kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja
saab ka söta maaaluse rongiga.
Turvas
on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast
esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on
umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad
IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal
Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest
kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada
väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks
otstarbeks
Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast
vähemalt 500 aastaks
Klaasiliiv
Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla
Devoni liivakivist.
Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite
valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi
klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija
koobastes, ja vaadata millised need välja näevad.
Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere
lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari,
Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes
(Ikla).
Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska
lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus
sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks
tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare),
Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure
saavad inimesed võtta Spades.
Ravimuda
Rändrahnud
Eestis leidub kõikjal palju rändkive, milledest
suuremaid nimetatakse rändrahnudeks. Eestis on
looduskaitsealustena arvel ligi 192 üksikrahnu, 18
rahnude rühma ja 8 kivikülvi. Need on valdavalt
pärit Soome aluskorrast, kust mandrijää nad lahti
murdis ja lõunapoole kandis.
Rändrahne on rohkem Loodeja PõhjaEestis, sest
need piirkonnad paiknevad kunagise mandrijää
kulutusalale lähemal. Seal asuvad ka Eesti suurimad
rändrahnud. Kohati on neid nii palju, et räägitakse
kivikülvidest. LõunaEestis on rändkive palju vähem
ja isegi "suured kivid" on seal vaid
23 m kõrgused.
Suured rändrahnud on populaarsed turismiobjektid