Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maavarade power point (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Maavarad
Galina Latkina
Kp43
Maavara ehk maapõuevara on
maapõues leiduv orgaaniline või
mineraalne loodusvara, mida
käesoleval ajajärgul on võimalik
tasuvalt kasutada.
Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e.
kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat
tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud
vetikaterikkast meremudast.
Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste
vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi
lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid
aga kõige paksemad, moodustades kohati 45
meetri paksuse kihi.
Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust ­ Estonia, Ahtme, Viru,
Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus
tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha
kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja
saab ka söta maaaluse rongiga.
Turvas
on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast
esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on
umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad
IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal
Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest
kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada
väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks
otstarbeks
Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast
vähemalt 500 aastaks
Klaasiliiv
Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla
Devoni liivakivist.
Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite
valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi
klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija
koobastes, ja vaadata millised need välja näevad.
Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere
lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari,
Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes
(Ikla).
Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska
lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus
sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks
tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare),
Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure
saavad inimesed võtta Spades.
Ravimuda
Rändrahnud
Eestis leidub kõikjal palju rändkive, milledest
suuremaid nimetatakse rändrahnudeks. Eestis on
looduskaitsealustena arvel ligi 192 üksikrahnu, 18
rahnude rühma ja 8 kivikülvi. Need on valdavalt
pärit Soome aluskorrast, kust mandrijää nad lahti
murdis ja lõunapoole kandis.
Rändrahne on rohkem Loodeja PõhjaEestis, sest
need piirkonnad paiknevad kunagise mandrijää
kulutusalale lähemal. Seal asuvad ka Eesti suurimad
rändrahnud. Kohati on neid nii palju, et räägitakse
kivikülvidest. LõunaEestis on rändkive palju vähem
ja isegi "suured kivid" on seal vaid
23 m kõrgused.
Suured rändrahnud on populaarsed turismiobjektid

Vasakule Paremale
Maavarade power point #1 Maavarade power point #2 Maavarade power point #3 Maavarade power point #4 Maavarade power point #5 Maavarade power point #6 Maavarade power point #7 Maavarade power point #8 Maavarade power point #9 Maavarade power point #10 Maavarade power point #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor galja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4

Euroopa
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Aseris (drenaazitorud) ja Kundas (tsement), Tallinnas ja Loksal tellised · Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud · Nt Pakri pank Ordoviitsiumi ladestu · Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist · Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega · Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid · Avamused Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaal · Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt · Lubjakivi kasutusel ehituskivina, killustiku valmistamiseks, tsemendi ja lubja tootmiseks Fosforiit · Sobib väetiseks · 1924. aastal Ülgastel kaevandati · 1940. aastal Maardus · Pakerordi lademes · Loobuti, sest Põhja-Eesti oleks vene keelseks ­ II KK aktsioon Graptoliitargilliit (diktüoneemakilt)

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine),

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (1)

kristiplix profiilipilt
kristiplix: Sain abi sellest
20:07 26-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun