Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) (0)

Loodusvarade kasutamine Eestis. ( taastuvad ja taastumatud loodusvarad )
Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel . Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld , mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia . Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul.
Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaevandusest: kaks maa alust, ja kaks maa pealset. Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik . Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus : põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi.
Näiteks turvas . Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk-kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on
arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks.
Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861,
esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis,
ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis , kus toodetakse turbabriketti
tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse.
Kui nüüd rääkida taastuvatest loodusvaradest , siis ei saa mainimata jätta metsa. Umbes pool eesti pindalast on metsaga kaetud. Kuna raiemahud on suhteliselt väikesed, siis taastub metsa sama palju, kui seda tarbitakse. Eesti metsi kasutatakse suurel osal kütmisel. Avati ju hiljaaegu uus soojusjaam , mis tarbib puitu. Puitu kasutatakse ka mööbli jms. asjade tootmiseks.
Taastuvad loodusvarad on ka vesi ja muld, millega Eestis aga eriti probleeme ei ole ja mida tarbitakse säästlikult nii, et see saaks ennest taastada.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti loodusvarad on üsna mitmekesised ja ka nende tootmise maht on erinev. On neid mida jätkub mõnekümneks aastaks ja neid mida säästlikult kasutades jätkub veel väga kauaks . Tähtis on vaid see, et loodusvaradesse tuleb suhtuda aupaklikult ja säästlikult, et ei raisataks neid mõttetult.
http://www.google.ee/search?q=turvas&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en-GB:official&client=firefox-a
http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=M7U&rls=org.mozilla%3Aen-GB%3Aofficial&q=eesti+metsad&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfa i=
http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=SS&rls=org.mozilla%3Aen-GB%3Aofficial&q=p%C3%B5levkivi&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfa i=
wikipedia jne.