ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn
Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Haridus Kirjaoskuse hõlpsa omandatavuse tõttu võimaldas see hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa preesterkonna eesõigus. Teised tähestikud Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma tähestiku alfabeedi ja kreeka tähestikust pärineb ka ladina tähestik. Jagunemine AITÄH!
Väike-Aasia läänerannikule, seeläbi muutus see Kreeklaste põhiasulaks, ja egeuse meri sai sisemereks. · Raua kasutuselevõtt ei omanud algselt suurt rolli kuid se kujunes siiski lõpuks tähtsaks asjaks. Tõrjus välja pronksi ja vase. Kokkuvõtteks: - kreeka oli üsna vaene maa ja ka maha jäätud - ka välissuhted olid märgatavalt vähenenud Alfabeedi loomine · Alfabeedi nimetus tuleneb tähestiku kahest esimesest tähest: ja · On loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. · Umbes 800 eKr. · 22 kaashäälikut ja vokaalid tuli ise juurde mõelda. · Alguses tekkisid mitu kohlikku väikeste erinevustega tähestikku mis lõpuks ikka üheks 24 märgist tähestiku kokku moodustasid. Kolonisatsioon · Toimus 8. saj eKr. Hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid.
( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija. Heebrealaste esiisa Aabraham. 13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja nii tekkis Iisraeli riik. Kuninga poja Saalomoni korraldusel rajati pealinna Jeruusalemma iisraelaste jumala Jahve tempel. Saalomoni surma järel lagunes riik põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. 6
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad)
jäi tema valitsusajal aina vähemaks ning pärast Augustuse surma olid enamik juba ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid ülekohtused, eriti kuulsaks sai keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused:
Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus. Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi. Iisraellased/heebrealased Hiljemalt II a.t. eKr elasid Kaanani lõunaosas semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased. Iisraellaste esiisa Aabraham olevat rännanud Mesopotaamiast Kaananisse. Jumal Jahve sõlmis temaga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa neile valitseda. Vastutasuks nõudis kuuletumist ja lahtiütlemist teistest jumalatest. Teadmata asjaoludel sattusid iisraellased Egiptusesse, (Egiptuse vangipõlv). XIII saj eKr
Kreekas? Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni. Tooge välja teie meelest kolm tähtsaimat jumalat, põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. 23 Milliseid Vana-Kreeka teaduse saavutusi peate kõige olulisemaks? Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega.
Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvaste omanäolise kultuuri mõju on mitmes valdkonnas tunda kuni tänapäevani. Kaanani territooriumil asusid Foniikia linnriigid. Foniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on maailma esimese tähestiku leiutamine II aastatuhandel eKr. See koosnes 22 kaashäälikust. Täishäälikud mõtles lugejad kontekstile vastavalt ise juurde. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi. Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Iisraellaste ajalugu, usku ja kombeid kajastav Vana Testament on oluline Euroopas levinud kristlikule religioonile. 3. sajandil eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai sellest ristiusu pühakirja - Piibli osa. Teine tähtis dokument on Moosese Seadus ja selle osa nn kümme käsku mis võtsid lühidalt kokku peamised religioosed ja eetilised tõekspidamised
Vana-Kreeka ajajärk kestis 2000 eKr-30eKr. Alates II sajandist hakkas Rooma riik Itaalias oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks
kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404);
Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end
Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku, Kreeklased lõid selle põhjal kreeka alfabeedi, Kõik tänapäeva tähestikud on tuletatud foiniikia tähestikust. 2000 eKR Tänapäeva juutide esivanemad semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased elasid Kaanani lõunaosas poolkõrbe ja kõrbealadel. 19-18.saj eKr esiisa Aabraham rändas Mesopotaamiast Kaananisse. 17-16. saj eKr heebrealaste üheosa iisraellaste sattumine Egiptusesse, Niiluse deltasse (Egiptuse orjapõli). 1250-1200 eKr iisraellaste väljarändamine Egiptusest Moosese juhtimisel vaarao RamsesII (1290-1224) ajal
aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised
Riigi arengujoontes võib välja tuua sarnasusi Sumerite omadega, kuid ajaloo läbivaks jooneks on see, et riik oli killustunud paljudeks väiksemateks aladeks – polisteks ehk väikeriikideks. Iga väikeriik paistis silma oma arengu poolest. Näiteks Ateena oli kunsti ja kultuuri sümboliks. Kreeka kui tervik on ikkagi ajalukku läinud tänu oma majanduse, poliitika, kultuuri ja olümpiamängudega. Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meile kuulsaks saanud pime poeet Homeros oma lugudega „Ilias“ ja „Odüsseia“. Tegelikult ei olda üldse kindlad, kas selline mees ka päriselt elas või oli ta lihtsalt väljamõeldis. Kreeka esimeseks ajaloolaseks peetakse aga 5. sajandil elanud Herodotost oma peateosega „Ajalugu“, ilmselt sellepärast, et tema oli
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem
mõjukas ülemkiht). Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu Musta mere rannikule
Märgid hakkasid siin tähistama üknes häälikuid esmalt märkisid nad silpe. Semiidi keelad on väga kaashääliku rohked leitigi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde. Kujuneski 22 kaashäälikut koosnev tähestik. See oli lihtsam , kergemini omandatav, nii sai kirjutamine ja lugemine võimalikuks ka laiemale ühiskonnale. · Juba varakult lõid Kreeklased selle põhjal ka oma alfabeedi. HEEBREALASED JA ISRAELI RIIK · Kanaani lõunaosas elasid Semiidi soost rändkasvatajad 2 aastatuhandel eKr. · Juutide esivanemad · Pärimuse järgi on nende esiisa Aabraham tulnud Kaananisse Mesopotaamiast. · Aastatuhande keskpaiku sattus osa heebrealasi , iisraellasi Egpitusesse. · 13.saj lahkusid iisreallased oma juhi Mooosese eestvõttel Egiptusest pöördusid tagasi Kaananimaale. · 10
lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „Historia“
*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat.
Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal. 3 1. Etruskid Etruskid elasid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Nad ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusiki linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Etruskide seas oli naistel kõrge positsioon
elementide ja struktuurikomponentidena). Häälikukasutusel tugines Luciano Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni loodud foneetilisele tähestikule, mis koonseb nn. kardinaalvokaalides, mis paigutatakse kahemõõtmelisse tabelisse, sekundaarsetest kardinaalvokaalidest ja konsonantidest. Vokaalteoste loomisel kasutab Berio esimese sammuna moodulteksti (lühike fraas, milles saab n-ö foneetiline materjalipak), nt teos ,,Sequenza III" (1966). Edasi tuletab Berio sellest materjalist foneetilise alfabeedi asusel, nn vokaalikette (sisuliselt on see liikumine mööda foneetilise alfabeedi häälikute tabelit). ,,Sequenza III"-s kasutab laulja ebatraditsioonilisi helitehnikaviise, nt pikad hingamiskahinad, sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969), mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks
Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.
materjale. Akvedukt veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik. Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Etruskid Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid, metalli töötlemine, sildade ehitus. Riiklus : kuningavõim Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma. Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt 1. Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid. 3. Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada,
Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel) Kreeka linnriigid Ateena linnriik Kesk-Kreekas Atika maakonnas Suurem kui keskmine polis (50 000- 100 000 inimest) Varasemalt valitses pärilik aristokraatia, alates 6 saj. eKr suund demokraatiale V saj. keskpaigal eKr selgelt demokraatlik riik (Perikles) Ühiskonna struktuur Täitke tabel kreeka ühiskonna struktuuri kohta. Õpik lk 97-99 vaba aristok orjad lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded
Selle tulemusel oli hiljemalt aastaks 1000 eKr kujunenud välja 22 märgist koosnev foiniikia tähestik kirjamärgid tähistasid kaashäälikuid lihtsuse ja hõlpsuse tõttu levis kirjaoskus ühiskonnas laiemalt kui Egiptuses ja Mesopotaamias, see võimaldas hariduse ilmalikustamist, kirjaoskus polnud vaid kitsalt preesterkonna eesõigus levis kiiresti ja hakkas kiilkirja välja tõrjuma peagi lõid kreeklased selle eeskujul oma alfabeedi arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust HEEBREALASED JA IISRAELI RIIK II aastatuhandel eKr elasid semiidi soost heebrealased Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe- ja kõrbealadel, rändkarjakasvatajad 19.-18. saj eKr – heebrelaste asumine Palestiinasse (u. 2000 a eKr rändas esiisa Aabraham Uri linnast Sumerist (Kaldeamaal) Kaananimaale 17.-16
Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse. V�ljar�nne on tingitud sellest, et p�lluharimismaad j�i v�heseks, aga ka vajadus raua j�rele. Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid. Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad
6. Pharose tuletorn Aleksandrias ehitamiseks kulus 20 a, sai saare järgi nime, Aleksander Suur ehitas(ise ei näinud), valgest marmorist 7. Rhodose saare Koloss Rhodose saarel, 292-282 eKr, 37 m kõrge, hävis maavärina tõttu, täpset asukohta ei teata, päikesejumala roll, majaka funktsioon 8.Too näiteid, mis kinnitaksid väidet, et "Kreeka on Euroopa kultuuri häll". Kreeka tsivilisatsioon on varaseim. Kreeklased kujundasid foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt ules märkida. Kreeka filosoofid Olümpiamängud Demokraatia
o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid
*Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel *Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 21. apr. 753 eKr · Kuningate aeg Roomas
sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal Kristuse monogramm - algustähed nimes Kristus kreeka alfabeedi järgi - XP, mis oli 4.saj.-st renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota, eta, sigma või ladinakeelse tõlgitsusega Jesus Hominum Salvator (Jeesus inimeste lunastaja) sakraalne - kiriklik, usuelusse puutuv - sakraalkunst - sakraalarhitektuur
VIII- VI sajandil eKr rajasid kreeklased hulga linnu, suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia Keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased esmalt Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist: kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Suuremat osa poolsaare kes- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel eKr põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev.
II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kürge positsioon ühiskonnas. Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrval pea alati ka ema nimi. Ka pidusöökidel osalesid naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Jumalaid oli neil palju, eriti
Rooma rahu (pax Romana). Lõpupoole ründasid riigipiire paljud vaenlased, toimusid kodusõjad. Etruskid: · Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. · Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni: tihe kokkupuude nendega. · Oma tähestik alfabeedi põhjal. Tekstid ei ole loetavad. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. · Meresõitjad, kardetud piraadid. Käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Korrapärase plaaniga linnad, teed, sillad, veejuhtmed. · Hiigelaeg 700-400 eKr. 12 suurt linnriiki. Korsika saar nende võimu all, valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. · Hauakambrid- laitud tuhandeid
6. Teisenda järgmised kaheksandsüsteemi arvud kümnendsüsteemi: 111112 23 45670 125 10256 700 Kuueteistkümnendsüsteem Kuueteistkümnendsüsteemis ei piisa kõigi ühekohaliste arvude märkimiseks kümnest numbrist 0 - 9. Vaja läheb 16 numbrit. Seetõttu tähistatakse numbreid 10 - 15 järjestikuste alfabeedi tähtedega: 10 = A, 11 = B, 12 = C, 13 = D, 14 = E ja 15 = F. Kuueteistkümnendsüsteemis on süsteemi aluseks 16 ja kõik arvud võime esitada arvu 16 astmete kaudu. Näiteks: 2F0B = 2 · 163 + 15 · 162 + 0 · 161 + 11 · 160 = 8192 + 3840 + 11 = 12043 AB,C = 10 · 161 + 11 · 160 + 12 · 16-1 = 160 + 11 + ¾ = 171,75 Kuueteistkümnendsüsteemi tehete näiteid: D8E,4C16 D8E,4C16 A116
ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat.
Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele. Geograafiliselt on detailid üsna täpsed. Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H. teoseks loetakse ka koomilist eepost Margites, millest on säilinud vaid mõned fragmendid.
Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed. 776 eKr olümpiamängud. Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda.
Hulgateooria tähestiku põhisümbolid Î elemendiks olemise seos = võrdseks olemise seos Ø eituse operaator & konjunktsiooni operaator („on see ja on too“) Ú disjunktsiooni operaator („on see või on too“) É implikatsiooni operaator („kui on see, siis on too“) Û ekvivalentsi operaator („see ja too on samaväärsed“) " üldsuse kvantor („kõik“) $ olemasolu kvantor („mõni“) Hulkade tähisteks on tavaliselt mingi „klassikalise alfabeedi“ (nt kreeka või ladina tähestiku) tähemärgid Märkus. Lisaks tähistele (millel peavad olema tähendused) on meil edaspidi vaja mitmeid nn abisümboleid, nagu nt sulud, punktid, komad, semikoolonid jms Kokkulepe. Vajadusel võtame kasutusele uusi tähiseid kirjutiste tähistamiseks. Üheks sääraseks „uueks tähiseks“ on nn metapredikaat Set. Siinkohal lepime kokku, et SetH H on hulk Hulgateooria valemid • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria
Traianus98-117 vallutas Daakia(rumeenia) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma- järgnes midagi meeldivat.
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut.
u 1500 Pidevad sõjad hetiitide, egiptlaste ja u 1550 Sahara piirkonnas töödeldakse vaske Mükeene kõrgaeg. Mükeenelased võtavad Mitanni riigi vahel Levandi linnriikide üle võimu Kreetal võimu.Minoiliste paleede hävitamine saavutamiseks. u 1450 Santorini katastroof (vulkaanipurse Thera saarel) u 1400 Esimese alfabeedi väljakujunemine u 1417 Egiptus saavutab oma võimsuse hari- Siinail ja Levandis. Asüüria taastõs punkti Amenhotep III ajal u 1350 Vaarao Amenhotep (Ehnaton) kehtestab päikeseketta kultuse. Pealinnaks saab Ahet-Aton (Tell-el Amarna) u 1285 Kadesilahing egiptlaste ja hetiitide u 1285 Kadesilahing egiptlaste ja hetiitide vahel vahel
Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja rääkisid ladina keelt. Järgnevate sajandite jooksul alistasid roomlased esmalt Itaalia ja siis kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus peamiseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere läänerannikul. Kuid samas võtsid roomlased palju üle kreeklastelt. Roomlased kujundasid kreeklaste tähestiku põhjal oma alfabeedi; võtsin nende jumalad ja kujundasid neid natuke ümber ning panid teised nimed; samuti olid roomlased tugevalt mõjutatud kreeklaste kirjandusest ja filosoofiast. Kronoloogia 3 I. II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti itaalikud, kes olid roomlaste esivanemad. II. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. III
sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomalased nagu teisedki Latiumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt.Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist : kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku , olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest , kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist. Rooa tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Etruskid elasid Itaalia loodeosas, nende keel oli erinev . Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas
rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond muutus nüüd kreekaste pidevaks asualaks ja Egeuse meri Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt ARHAILINE AJAJÄRK (VIII-VI) ja selle kultuur (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 480 eKr. Üldiseks sai paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid). Kreeka alfabeedi loomine kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest edasi arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike- Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linn riigid olid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise
Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni (Viirand 1984: 39), (Kõiv 2006: 137), (Kõiv 2006: 160). Itaalia piirkond oli algselt madalamal arengutasemel, kui mõned vallutatud alad. Väga palju mõjutasid rooma kultuuri etruskid ja kreeklased. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle endale eeskujuks, näiteks kujundasid roomlased kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist (Viirand 1984: 39), (Kangilaski 2003: 77), (Kõiv 2006: 137). Kreeka mõju suurenes veel pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil eKr. Kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus).
inimohverdusi, mida tehti väga julmalt, näiteks põletati ohvreid tohututes punutud korvides elusalt. Druiidiks olemine eeldas terve elu kestvat õppimist, mis algas siis, kui poisike valiti välja oma vaimse loomuse või varajase tarkuse pärast. Möödus kaksteist aastat või enamgi, et jõuda esimesele, bardi tasandile. Bardid öeldi olevat ,,suguharu mälu", sest nemad säilitasid ajaloo, õppides pähe sadu poeeme, lugusid ja salajase puude alfabeedi ning luues uusi laule ja luuletusi, et talletada uusi sündmusi. Järgmine aste oli ovaat, kelleks saamine võttis veel kümme aastat. Ovaat õppis loodusmeditsiini, ennustamist ja käis dimensioonide vahel. Ovaat oli see, kel oli side teise ilmaga, eriti samhaini ajal ja kes rändas esivanemate riiki neilt tarkust saama. Viimaks, pärast veel kümme aastat kestnud õppimist sai ovaadist druiid- kuningate nõustaja, kohtunik, filosoof ja suguharu ülempreester.
Seega peitusid polisliku süsteemi (ja kogu Kreekat hõlmava ühtse riigi puudumise) juured osalt maa geograafilises eripäras; peamine ühendustee meri. Meritsi suheldi omavahel ja oldi varajasest peale tihendas ühenduses naabermaadega. Kreeklased tegelesid kaubandusega (juba Egeuse kultuuri perioodil luksusesemed, tina, kuld Vahemere idarannikult) ja lõid foiniiklaste eeskujul oma alfabeedi; Kreeka tsivilisatsioon Lähis-Ida kultuuri mõjude kandja Vahemere läänerannikule. Foiniikia tähestikust lähtub alfabeet, millest omakorda tulenesid ladina ja slaavi tähestik. põlluharimiseks sobiva maa nappus põhjuseks, miks Kreekast ka massiliselt välja rännati. Näiteks 8. sajandil eKr alanud suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Esimene koloonia Sitsiilias - u
annaabi.ee 
