SISSEJUHATUS Ainetöö eesmärk on anda ülevaade aktsiate liikidest ja nendega seonduvatest korporatiivsetest sündmustest. Teema valiku põhjuseks on arutori isiklik huvi erinevate aktsiate vastu. Kuna kooli programmis puudutatakse teemat väga üldistavalt, otsustas autor teha sellest teemast täpsema ülevaate. Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste
kattekordaja =-------------------------- = -------------------------------- kohustused kokku võõrkapital pikaajalised kohustused 3. Kapitaliseerituskordaja = ---------------------------------------------- pikaajalised kohustused +omakapital (riigiet.0,16; eraet.0,29) Aktsiate väärtusnäitajad puhaskasum - eelisdividendid 1. Aktsiatulu (EPS) = ---------------------------------------------------------- käibes olevate lihtaktsiate keskmine arv Lihtaktsia turuhind hind 2
aktsionäride rikkuse suurendamisel. Tulemused võiksid olla 15% juures, sest siis saab lugeda piisavaks ka inflatsiooni tingimustest tulenevalt. Üldlevinud arvamuse kohaselt peaks ROE olema kõrgem kui keskmine laenuintress. Seda põhjendatakse sellega, et omakapitali investeerides on raha kaotamise risk kõrgem kui seda kellelegi välja laenates. Kõrgem risk tuleb kompenseerida kõrgema tuluga. Lisateadmist!! Aktsiate väärtusnäitajad Hinna ja dividendide suhtarvud (price and dividends ratios) Iseloomustavad firma turuväärtust, turu ootusi firma kohta võrreldes võistlejatega. 1. Tulu ühe aktsia kohta (earnings per share e.EPS) Suhtarv näitab kui palju teenib kasumit iga käibes olev lihtaktsia (osak). Seda arvutatud aktsiakasumit nimetatakse baasaktsiakasumiks. Näitaja on ka aktsia väärtuse hindamise mõõdupuu 2. Dividende puudutavad suhtarvud 3. Võimendussuhtarvud
AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks
osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni (Kontrollib või kui kõik audiitor). mitterahalised sissemaksed
osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni (Kontrollib või kui kõik audiitor). mitterahalised sissemaksed
suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37.4 q1 = = = 51.3 2a 2 * (-1) -b - D -140 37.4 q2 = = = 88.7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7 Vastus: P(q) = - q2+140q-1800; qmin=52 Ülesanne 2 Ettevõtte aktsiate väärtuse muutumist kirjeldab mudel V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsiate väljalaskmisest möödunud kuude arv. a) Kui suur on aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist? 5*12=60 kuud V(60)= -0,8*602+120*60+200= -2880+7200+200=4520 aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist b) Mitme aasta ja mitme kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr? -0,8t2+120t+200=2700 -0,8t2+120t+200-2700=0 -0,8t2+120t-2500=0 D=b-4ac=120-4*(-0.8)*(-2500)=6400 -b + D -120 + 80
2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + √D -140 + 37.4 q1 = 2a = 2 * (-1) = 51.3 q2 = -b - √D = -140 – 37.4 = 88.7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7 Vastus: P(q) = - q2+140q-1800; qmin=52 Ülesanne 2 Ettevõtte aktsiate väärtuse muutumist kirjeldab mudel V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsi a) Kui suur on aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist? 5*12=60 kuud V(60)= -0,8*602+120*60+200= -2880+7200+200=4520 – aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljala b) Mitme aasta ja mitme kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr? -0,8t2+120t+200=2700 -0,8t2+120t+200-2700=0 -0,8t2+120t-2500=0 D=b-4ac=120-4*(-0.8)*(-2500)=6400
summas) Korrigeeritud soetusmaksumus RTJ 3 Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul Korrigeeritud soetusmaksumus; Kapitalirendikohustuste kajastamisel lähtuda juhendist RTJ 9 RTJ 3, Kapitalirendi kohustused - RTJ 9 Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu Korrigeeritud soetusmaksumus, eraldades vajadusel kohustusest omakapitali komponendi RTJ 3 Kokku Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon kohustuste kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte ees. Korrigeeritud soetusmaksumus RTJ 3 (v.a. saadud ettemaksed) Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest.
3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4. Võib moodustuda ainult ühte liiki aktsiate sissemaksetest 5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2
mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslikku kohustist ei kajastata põhiaruannetes. OMAKAPITALI ARVESTUS AKTSIASELTSIS JA OSAÜHINGUS Omakapital on jääkosalus ettevõtte varas pärast kohustiste mahaarvamist. Omakapitali liigitatakse: omanike sissemaksed (nimiväärtuses ja nimiväärtust ületavas osas); reservid; kasum. Aktsiaselts AS Aktsiaseltsi põhikapital on aktsiakapital, mis on jaotatud aktsiateks. Väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali. Aktsia on väärpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiakapitalist aktsia väärtusele kuuluv osa, mis annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ja saada kasumit- dividendi. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne.
kutsumata. (A.Kiris, 2012, 231) Osaühingu lõpetamise alused Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) netovara vähenemisel alla käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse; 4) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.6 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 15 Aktsiaselts(AS) Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline võii juriidline isik ja seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teha 3 asutajapoolest õigustoimingut: 1) sõlmida asutamislemipng; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema nptariaalselt tõestatud. Notariaalne tõestamine on vajalik, kuna asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pagaarve avamise aluseks.
panagakontolt 60 000 EEK. Eesti panaga päevakurss oli 1USD=16 EEK. Seega 4000 USD=64 000 EEK. Deebet: USD Pangakonto 64 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 60 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK 9. Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12
TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool KODUSED ÜLESANDED Aines Ehitusettevõtte ökonoomika NTS1060 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Ljudmilla Drõkina Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri
........... 3 1.2Investeerimise mõiste............................................................................................. 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid..................................................................................................................... 7 3KAUPLEMINE.................................................................................................................. 8 3.1Maakler................................................................................................................... 9
4. Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii kõrgete hindadega kui võimalik. 5. Ei otsi turu tasakaalu vaid püüab saada müügimahu suurendamisega rohkem raha, pole kohustust toetajate huvides turgu stabiliseerida. 6. Ei taga klientidelt tooraine kokkuostu. 7. Differentseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi, tekitab ebastabiilsust. 8. Kasum jaotatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. 9. Ost ja müük on terviklik tehing mingeid lisamakseid tooraine tootjale või klientidele ei tehta. 10. Äritegevus on avalik ja üldine, klientuur piiramatu. 11. Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses. 12. Aktsionäri häälte arv proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel määrav. 13. Võim kuulub aktsionäridele, kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte.
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Antud aktsialt maktsav dividend on teada investorile, kuid see ei anna eelisõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Lihtaktsiateks omakorda nimetatakse teiste lihtaktsiatega võrdse
tulenevad väärtpaberituru seadusest ja börsireeglitest, samuti peavad need aktsiaseltsid rakendama Hea Ühingujuhtimise Tava. Erisused OÜst: 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3. AS paremad võimalused kapitali muutmiseks, sh vahetusvõlkirjade instituut, kapitali kihtsustatud vähendamine (ÄS §§349, 351) 4. Aktsiate bärsil noteerimise võimalus 5. Kapitalinõue suurem 6. AS toimimine formaalsem (sh nõukogu kohustuslikkus, aktsiate registreerimise kohustus) 7. Ei ole võimalik kasutada kiirmenetlust (ÄS § 53) 4.2. Aktsiaseltsi asutamine Aktsiaseltsi asutajaid võib olla üks või mitu. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik (§ 242). Sealhulgas on aktsiaseltsi asutamise õigus riigil või kohalikul omavalitsusüksusel kui juriidilistel isikutel (vt. riigi
ÕPIK LK 413 ÜLESANDED Ü-17.1 Firma emiteeris 8000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr), aktsiate eest laekus 800 000 kr. Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 800 000 K: Lihtaktsiakapital 800 000 Ü-17.2 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat, aktsiate eest laekus 1 500 000 kr (aktsia nimiväärtus 100 kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas? Ma valisin teemaks ,,Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas?",sest praegu on ka maailmas majanduskriis. Räägin ka ,,Mustast neljapäevast "ehk majandus kriisist. 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE NÕUDLUSE KASV AJAS PÕHJENDAMATULT ÜLES NENDE HINNA; järelikult ei olnud 1920
Millised nõuded kehtivad väärtpaberite avalikule pakkumisele? Ettevõtte saadav kasu: · Ligipääs kapitalile võimaluse kaasata rahalisi vahendeid oma tegevuse laiendamiseks nii börsile tulles läbi viidava pakkumisega kui ka tulevikus korraldatavate võimalike lisaemissioonidega. · Likviidse turu loomine ettevõtte aktsiatele Ettevõtte aktsiate noteerimine loob eelduse selleks, et ettevõtte väärtpaberitega kauplemine muutub oluliselt hõlpsamaks. · Personali suurem motiveeritus Noteerimine annab ettevõtte omanikele ja juhtkonnale suurepärase ning paindliku võimaluse personalile täiendavate motivatsiooniskeemide loomiseks. · Omanikele parem võimalus osaluse vähendamiseks Börsil noteeritud ettevõtte
eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtakstiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Võlakiri - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tuletisväärpaberid - sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks Börsil noteerimise tingimused põhinimekirjas: · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest.
veel paari kuu eest nimetati ettevõtte oodatavaks lähtehinnaks 2 mld krooni. Segadustes kaotab Eesti transiidiäri tervikuna, mis erinevatel hinnangutel moodustab 1025 Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Valitsus kavandas raudtee erastamise julge ja otsustava sammuna, et näidata Eestit välisinvestoritele liberaalse majanduspoliitika lipulaevana Ida-Euroopas. Tõenäoliselt jäi paljudele potentsiaalsetele investoritele arusaamatuks, mida ERi 66 aktsiate erastamisega tegelikult müüakse, sest erastamisagentuur vältis kuni esimese vooruni täpsustusi müügi objekti suhtes. Suure hulga raudteemaailma tegijaid peletas ilmselt eemale opereerimise ja infrastruktuuri müümine ühtse paketina, operaatorfirmadel puudub reeglina soov tegeleda infrastruktuuri majandamisega ja infrastruktuuriettevõtted eelistavad samuti oma liistude juurde jäämist. Vaatamata kõikvõimalikele ohukonstruktsioonidele võib pidada ebaõnnestunuks Soome ja
Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav
See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta Eelisaktsia (preferred stock) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena. Forward - tulevikutehing, mis kohustab tehingu osapooli tulevikus müüma ja ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Hajutamine - Portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute vahel Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest.
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks
Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine. Teise järgu aktsiad Teise järgu aktsiaid antakse välja ainult kindlale ettevõttele ning aktsial on kindlaks määratud erilised õigused. Aktsiavaru Aktsiavaru ehk tagasiostetud aktsiad on aktsiad, mis on üldisest ringlusest tagasi ostetud. Valitsuse aktsia ettevõttes Valitsuse aktsia ettevõttes annab õiguse hääletada direktsiooni koosolekutel. Tavaliselt omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on
Must Neljapäev Jüri Gümnaasium 2014 Mis põhjustas Wall Streedi krahhi? 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Paljud ameeriklased hakkasid kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu?
ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid;
Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises
AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse) Siin näidatakse väljalastud aktsiate ja osade väljalaskehinna ning nimiväärtuse vahe (ülekurss) Bilanss, kasumiaruanne 3 Triin Muulmann KASUMIARUANNE Kasum on ettevõtte töö tulemusena laekunud tulude ja nende saamiseks tehtud kulude vahe. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. · Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. · Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Kuidas avalik sektor osaleb? · Kes määrab aktsiate või osa valitseja? · Kes on vähemusosaluse valitseja? · Kes esindab asutamisel või üldkoosolekul? · Kes moodustab üldkoosoleku? · Kes teostab asutaja- või liikmeõigusi? · Kes määrab AS, OÜ või SA nõukogu? Tsiviilseadustiku üldosa seadus 4 16.03.2010 RIIGI ERAÕIGUSLIKES JURIIDILISTES
Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei teosta. 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 1996 aasta 1. oktoobril jõustusid üheaegselt kaks mittetulunduslike ühenduste juriidilist staatust korrastavat seadust - Mittetulundusühingute seadus ning sihtasutuste seadus. Mittetulundusühing on põhimõtteliselt selline füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus, mille põhikirjaliseks
Dividenditulu Jooksvalt tulu Kahjumit selle praeguse ja seotushinna vahel Valdamiskasumit Tulu selle praeguse ja ostuhinna vahena 14. Kasum kapitalilt on Investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine Intresside ja dividendidena saadav perioodiline kasum Investeeringult saadav tasu Eeldatav kasuminorm Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse
aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle
Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber. Riskikapital ehk aktsiakapital. Samas võib aktsia anda kõige suurema teenimise võimaluse. Akltsiaid on erinevaid ja neid liigitatakse. Liigitatakse vastavalt nende vormile ehk formaalsetele tingimustele ja niimoodi võime aktsiad liigitada nimelised ja esitaja aktsiad. Ühel nimi peale kirjutatud ja teisel puudub. Nimelise aktsia omaniku nimi kantakse aktsiaraamatusse ja seal tuleb teha muutusi kui vajadus, sellega on aktsiate tehingud tuvastatavad. Aktsia omaniku õigused selle alusel jaotatakse aktsiad lihtaksiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia on riskantsem.Lihtaksionäride nõuded realiseeritakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride ja ka nõuete rahuldamist. Kõige pealt rahuldatakse kreeditoride, siis eelisaksionäride ja siis lihtaksionäride nõuded. Lihtaktsia annab omanikule hääleõiguse, mida ta saab kasutada aksionäride üldkoosolekul otsuste
maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud.
kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15). Rahavood finantseerimistegevusest 41. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad eraldi), sealhulgas (SME IFRS 7.6): (a) laenude saamine; (b) saadud laenude tagasimaksmine; (c) kapitalirendi maksed; (d) aktsiate emiteerimine; (e) omaaktsiate ostmine ja müük; (f) dividendide maksmine. Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevate rahavoogude kajastamisel arvestatakse need ettevõtte arvestusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.11). 43
kauba või teenuste maksustatav väärtus, juhul kui see on erinev eelnenud punktis nimetatud hinnast. 6. käibemaksusumma. 7. kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast. 8. kaupa või teenust müüva füüsilise isiku või juriidilise isiku esindaja allkiri 30. Aktsiaseltsi asutamispeling. Aktsiaseltsi või osaühingu asutamisel peavad asutajad sõlmima asutamislepingu.Aktsiaseltsi asutamisel ilma aktsiate märkimiseta ja osaühingu asutamisel tuleb asutamislepingus näidata: Asutatava aktsiaseltsi või osaühingu ärinimi, asukoht, aadreaa ja tegevusala. 2. Asutajate nimed ja elu- või asukohad. 3. Aktsiakapitali või osakapitali kavandatud suurus. 4. Aktsiaseltsis aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel. Osaühingus osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate
näidatakse nii debiteerival (,,ta võlgneb") kui ka krediteerival (,,ta usaldab") kirjel. Bilansimuutused · üks varakirje suureneb, teine väheneb - näiteks ettevõte ostab sularaha eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb. · üks varakirje suureneb, üks kohustuste kirje suureneb saadakse teisest firmast materjali, arve tasumata. · üks varakirje suureneb, üks omakapitali kirje suureneb aktsionär tasub märgitud aktsiate eest. · üks varakirje väheneb, üks kohustuse kirje väheneb tasutakse hankijale arve. · üks varakirje väheneb, omakapitali kirje väheneb ostetakse tagasi aktsiad, raha välja, omakapitali kirje väheneb. · üks kohustuste kirje suureneb, üks kohustuste kirje väheneb pikaajaline laen viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. · üks kohustuste kirje suureneb, üks omakapitali kirje väheneb omaniku
Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne. 3. Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d. Eelnevate etappide tulemuste üldistamine, summeerimine ning lõpparuande vormistamine FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse Likviidusese suhtavud 1
Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana: Vali üks: krediteeritakse kontot Akumuleeritud kulum debiteeritakse kontot Kahjum põhivara müügist debiteeritakse kontot Põhivara krediteeritakse kontot Kasum põhivara müügist Tagasiside Õige vastus on: debiteeritakse kontot Kahjum põhivara müügist Küsimus 18 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs 1 000 aktsiat hinnaga 75 € tükk. Aktsiate soetamisel maksti 50 € tükk pluss maaklertasu 100€. Müügitehingul maksti maaklertasu 100 €. Kajasta müügitehing. Vali üks: D: Pank 75 100 K: Lühiajaline investeering 49 900 K: Tulu aktsiate müügist 25 200 D: Pank 74 900 D: Maakleriteenuste kulu 100 K: Lühiajaline investeering 50 000 K: Kasum aktsiate müügist 25 000 D: Pank 75 000 K: Lühiajaline investeering 49 900
Millised nõuded kehtivad väärtpaberite avalikule pakkumisele? Mis väärtpaberite avalik pakkumine on? Väärtpaberite avaliku pakkumise puhul pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele (avalikkusele). Kõige tavapärasemalt pakutakse läbi avaliku pakkumise aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavaid vahendeid. Aktsiate tootlus ei ole garanteeritud. Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid. Eksisteerivad nõuded,kui pakutakse väärtpabereid, mis kuuluvad pakkumisse koguväärtusega vähem kui 2 500 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
Üks võimalus, säästetud raha kasvatamiseks on see kuhugi või millesegi investeerida. Investeerimine on vaba raha paigutus, omale sobivasse kohta. Kindlasti investeerimisega kaasnevad ka mõningad riskid. Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid. Tavaliselt on see pikaajaline investeering kuna ettevõte mille aktsiaid soetatakse, areneb aastatega paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb. Samas peab arvetama ka sellega, et majandus võib langeda ja sellega langeb ka aktsiate väärtus. Oma säästetud raha eest on võimalik osta erinevat kinnisvara ja metsa. Sellise tegevuse puhul on ka raha paigutatud kindlasse kohta, kuna maja või mets on koguaeg käega katsutav. Metsa saab tulevikus maha müüa, kui puit on kasvanud väärtuslikuks ja pärast seda on võimalik jälle uus mets peale istutada. Samas on ka siin oma riskid ja muud väärtus langetavad faktorid
paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2. Kasum on lühiajalise perspektiiviga ning EPS ei ole seotud aktsiate tulumääraga. Tulumääral põhinevad mõõdikud:
ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. 28. Osaühingu iseloomustus. OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ok peab olema vähemalt 2500eur. Osaniku osalust oü varas isel osa. Osade min nimiväärtus on 1eur. OÜ osad ei pea olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Väljamakseid osanikule võib teha ainult puhaskasumist. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimväärtusele. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. OÜ-l peab olema audiitor, kui OÜ osakapital on üle 25000eur või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga. OÜ
osakapitalist või OÜ-l väiksem kui 2500 eurot või AS-il väiksem kui 25 000 eurot, peavad osanikud või aktsionärid tegema ettevõttesse sissemakse, mis tagaks nimetatud kriteeriumi täitmise. Antud nõude täitmist kontrollib esitatud raamatupidamise aastaaruande põhjal äriregister. Registreerimata aktsia- või osakapital ... bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad. Pärast registreerimist kajastatakse aktsiate või osade nimiväärtus bilansikirjel "Aktsiavõi osakapital" ja võimalik ülekurss bilansikirjel "Ülekurss". Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe.
annaabi.ee 
