50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
solla
Õppematerjali autor
mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine
(Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid.
● Võib olla seotud ettevõtte edukustasude kujundamise ja mõõtmisega.) 1. Finantsanalüüs - ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine) 2. Finantsplaneerimine - rahaliste ressursside olemasolu tagamine 3. Finantsotsuste tegemine - pikaajalised ehk strateegilised või lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed 4. Finantskontroll - võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga 2. Millised on olulisemad pikaajalised ja lühiajalised finantsotsused ning mis neid eristab? Finantsjuhtimise olulised tegevused: ● Finantsanalüüs – ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega.
Nt. Kapitali vähendamine viisil, kus väikeaktsionär kaotab rohkem aktsiaid · Liikmete hääleõiguse piirangud. Keeld kasutada hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste liikmete kahjuks (TsÜS § 38 lg 1) · Kohustus mitte käituda vastuolus heade kommetega. Näiteks kontsernisisesel ühinemise läbiviimine eesmärgiga osaluste proportsioone muuta Juhtorgani liikmele esitatavad nõuded · Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 31 lg 7). Erand: TÜ ja UÜ juhtimine, kus juhtima õigustatud osanikuks võib olla juriidiline isik. · ÄS, OÜ, TulÜ, MTÜ ega SA juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes on kohus kohaldanud
subjekte (õiguste ja kohustuste kandjaid), kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (s.t isikuid). Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t kui majandusüksust, sellesse kuuluvat kinnis- ja vallasavara, sealhulgas ärisuhteid, firmaväärtust jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. ÄS sätestab õiguslikud nõuded eelkõige äriühingute (juriidiliste isikute) tegevusele ning nende registreerimisele, oluliselt vähem on puudutatud füüsiliste isikute tegevust, kuna neile eraõiguslike nõuete 3 (õigusvõime seostamine registreerimisega, põhikiri, ümberkujundamine jms.) kehtestamine kuidagi kõne alla tulla ei saa. ÄS lähtub TsÜS-is sätestatud juriidiliste isikute kohta käivatest põhimõtetest, mille kohaselt
asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1. direktiiv (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv (kapitalidirektiiv); 3
Lepingu tähtaeg - Lanuesumma – mida suurem on laenusumma, seda suuremaks kujuneb hinnalisand Lanuliik - Panga äristrateegia - Rahvusvahelised ärisuhted - Tagatise likviidsuse müüdavus - Kliendi laenu intressimäär TULUKÕVERAD Täpselt ei ole võimalik määratleda kummalt, kas lühiajaliste või pikaajaliste laenude intressimäärad on pikemad või lühemad, sest intressimäärad sõltuvad oluliselt sellest, kuidas investorid suhtuvad tulevikku ebamäärasusse ja millised on nende ootused tulevikusündmuste suhtes. Intressimäärade tähtajalistest erinevustest saab rääkida siis kui võrreldakse sama liiki fikseeritud intressimääraga, kuid erineva tähtajaga väärtpaberite intressimääradest. Intressimäärade tähtajaliste erisuste graafilist kujutis nimetatakse tulukõveraks. Tulukõver on kõver, mis iseloomustab intressimäärade erinevust sõltuvalt kustutusajast. Tulumäär Aeg
................................... 8 2.1.2 Ühekordsed kapitalitulud.....................................................................................................................8 2.1.2.1 Vara võõrandamine......................................................................................................................8 2.1.2.2 Maksuvabastused vara võõrandamisel...................................................................................... 10 2.1.2.3 Väärtpaberite võõrandamine......................................................................................................12 2.1.2.4 Metsa võõrandamine.................................................................................................................13 2.1.2.5 Vara kindlustushüvitised.......................................................................................................... 14 2.2 Töövõtutulude maksubaas.............................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid