Nii, kuidas areneb inimühiskond, muutub ka kultuur ning kunst. Uued suunad tulevad ja lähevad, mõni jääb püsima kauemaks, teine vajub kohe unustuste hõlma. Kunagi ei võeta kõik uus vastu üksmeelselt, alati leidub kahtlejaid ning esialgu soovitakse jääda traditsioonidele truuks. Just kunsti valdkonnas tuleb see kõige selgemini esile. Kunsti arendajateks ja edasiviijateks on enamasti noorem põlvkond. Seetõttu pole ka ime, et massidele suunatud kunst, ehk see, mida näeme reklaamide, uute hoonete ja muude igapäevaste objektide disainis, arvestab tihti noorte nägemust asjade olemusest. Siin võib toimuda kokkupõrge aga vanema generatsiooniga, kes arvab seda olevat liiga julge või eriskummaline. Ajaloost võib näiteks tuua impressionistid, kelle töödele vaadati algselt ülalt alla, ent nüüd on need hinnatuimate hulgas. Sarnane keeruline lugu on ka praegu. Kujutage ette, et kunagised tuntud Euroopa kunstnikud elaksid tänap...
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega,
Enda esitlemine - protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus Endasse suhtumine ja sotsiaalne aktiivsus Enda aktsepteerimine: ka vigade ja ebaõnnestumise korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne. Teiste aktsepteerimine Suhtumine endasse ja teistesse suhtlemisel JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada)
järeltulijate saamisel ja kasvatamisel, tähtsustati naise ja mehe loomuse, mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust, masturbeerimine kui haigus. 20.sajand Inimese keha aktsepteerimine ja väärtustamine. Homoseksuaalsuse aktsepteerimine. Kokkuvõte: Peamiseks muutuseks võib pidada naise positsiooni seksuaalsuses. Algul olid naistele seatud reeglid väga ranged, kuid ajas edasi hakkasid need leebemaks muutuma. Ka homoseksuaalsusel on olnud raske teekond, kuna vanaajal oli see väga taunitav ning antiikajal tuli jälle kõne alla. Kõige olulisemad muutused toimusid 19
Põhineb inimese organismi või käitumise isikupärastel elementidel. Biomeetriliste volitustõendi põhiliigid Anatoomilised sõrmejälg Käitumuslikud allkiri Molekulaarsed DNH ( DNA ) struktuur Täpsus Biomeetrilisel autentimisel toimib juhuslikkus ja otsus loomult statistilised. Iga otsus on mingi tõenäosusega väär : Tõendi väär mitteaktsepteerimine ( false rejection ); Tõendi väär aktsepteerimine ( false acceptance ) Täpsus 2 Autentimissüsteemi täptsust iseloomustavad nende vigade tõenäosused: Tõendi väära mitteaktsepteerimise tõenäosus FRR ( false rejection rate ) Tõendi väära aktsepteerimise tõenäosus FAR ( false acceptancerate ) Need vead on pöördsõltuvuses Volitustõendi tüübi valik Valiku tegemiseks võetakse arvesse : Turbetehnilisi aspekte : Ohud ja nõrkused, vahetatavus, täpsus Kasutsulike aspekte :
punase joone saabumist) Deklaratsioon sai valmis Deklaratsiooni esitamine Esitatud deklaratsioon ostutus vigaseks. Deklaratsiooni tagasi võtmine Deklaratsiooni tagasi saatmine Punase joone päev Deklareerimise võimaluse lõppemine Deklaratsioon korralik Dekanaadi poolne deklaratsiooni aktsepteerimine Tudeng ei kuulu aine kuulajaskonda Aine deklaratsiooni tagasi lükkamine Semestri lõpp Arvestuse aine (va hindelised arvestused) deklaratsiooni aegumine Semestri + 2 lisasemestri lõpp Hindelise arvestuse ja eksami ainete deklaratsiooni aegumine.
sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused (Belongigness and love) sõprus, kuuluvus perekonda (gruppi), koosolemine, armastus 4. Tunnustatuse vajadused (Esteem needs) enesehinnang, saavutused, enesekindlus, unikaalsus, staatus 5. Eneseteostuse vajadused (Self-actualization needs) spontaansus, loovus, sõltumatus, teiste aktsepteerimine, enda aktsepteerimine, sisemise potentsiaali realiseerimine Reeglid · Kõrgemad vajadused tekivad evolutsiooniliselt hiljem. · Kõrgemad vajadused tekivad arengus hiljem. · Kõrgemad vajadused pole otseselt seotud ellujäämisega. · Kõrgemate vajaduste rahuldamine olulisem kui madalamate vajaduste rahuldamine - rahulolu, õnn. · Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused.
sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus 3. Kuuluvuse ja armastuse vajadused (Belongigness and love) sõprus, kuuluvus perekonda (gruppi), koosolemine, armastus 4. Tunnustatuse vajadused (Esteem needs) enesehinnang, saavutused, enesekindlus, unikaalsus, staatus 5. Eneseteostuse vajadused (Self-actualization needs) spontaansus, loovus, sõltumatus, teiste aktsepteerimine, enda aktsepteerimine, sisemise potentsiaali realiseerimine Reeglid · Kõrgemad vajadused tekivad evolutsiooniliselt hiljem. · Kõrgemad vajadused tekivad arengus hiljem. · Kõrgemad vajadused pole otseselt seotud ellujäämisega. · Kõrgemate vajaduste rahuldamine olulisem kui madalamate vajaduste rahuldamine - rahulolu, õnn. · Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused.
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
3 Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Lapse suhted eakaaslastega, grupiprotsessid. Kui laps mängib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel. Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena Võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Õpetaja peab siinkohal jälgima, kuidas laps siin hakkama saab ja vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1. argessiivsus 2. eemaletõmbumine 3. sotsiaalsus 4. kognitiivsed oskused Tõrjutud lapsed vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi ja neil ei teki kindlat sõprusgruppi
Seepärast on aktiivne kuulamine üks tõhusamaid viise, kuidas aidata lapsel ennast paremini suunata, saada vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks inimeseks. Tuleb uskuda, et laps suudab oma probleemile ise lahenduse leida. Kui ta kohe lahenduseni ei jõua ning kui tema mõte on hüplik ega ole sidus, ei tohi kaotada usku. Aktiivse kuulamise eesmärk on aidata kaasa lahenduse leidmisele, mis võib aega võtta päevi, nädalaid või isegi kuid. Tunnete aktsepteerimine Tuleb olla valmis siiralt aktsepteerima lapse tundeid, ükskõik, millised need ka pole, ning ükskõik kui palju need ka ei erineks sellest, mida laps sinu arvates peaks tundma. Lapsed vabanevad negatiivsetest tunnetest, kui nad saavad neist rääkida ja neid vabalt analüüsida. Näiteks kui laps on saanud haiget ja nutab valjusti, võib aktiivne kuulamine teha nutule kiire lõpu. Seda niipea, kui laps veendub, et vanem mõistab, kui valus tal on või kui väga ta kardab.
haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. (Smart, 2012, lk 237)
Nii võivad hiljem tekkida arusaamatused. Hea on, kui mõlemad osapooled tahavad kontakti luua, sest nii toimub suhtlus tõhusalt. Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine, positiivne kehakeel (näiteks inimene nõjatub ettepoole), silmside. Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on
valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja
ebaõiglusega toimetulek; Vabandamisega saavad probleemide lahendamise hakkama osad lapsed. Ei oskus; käitumise taheta eriti vabandust tagajärgede paluda. aktsepteerimine, vabandamine. Stessiga toimetulek Vabal ajal leiab iga laps Rahunemine, endale sobiva tegevuse. lõõgastumine; Vahel peab mõnda last
Teose põhiideed Loodusseaduste rikkumisel on omad tagajärjed Eelavamuste küüsis vaevlev ühiskond, kelle jõud on suunatud erinevuste lämmatamiseks Olulised sündmused Nähtamatu saabumine võõrastemajja,,Tõld ja Hobused'' Nähtamatu võttis endal kaabu ja sidemed ära Lahkumine võõrastemajast varjumine Dr. Kempi juurde Nähtamatu surm Probleemid Inimeste mõistmatus haruldase nähtuse üle Nähtamatu mitte aktsepteerimine Griffini raske ja õnnetu elu Üksindus Altvedamine Tähtsamad tegelased ja nende vahelised suhted Meditsiinitudeng Griffin ja doktor Kemp Thomas Marvel Griffini abiline, kes ta lõpuks reedab Külalistemaja pidajad härra ja proua Hall Politseiülem Adye Tegelastevahelised suhted on üpris erinevad. Marvel soovib iga hinna eest Gfiffinit reeta. Samas kardab ta teda, sest Griffin lubas ta reetmise korral tappa Kuna Griffin on veetnud palju aega üksi, siis on ta
minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele · Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu
järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingu tõttu juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne-Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes ümber feodaalseks vasallkonnaks. Omamaist päritolu vasallid toimisid vahendajaina nii ristiusu kui ka üldisemas mõttes feodaalse maailmakorralduse levitamisel talupoegkonna seas. Tulemuseks oli ristiusu põhimõtete kiire aktsepteerimine, mis arheoloogilises materjalis kajastub hiljemalt 14. Sajandiks omaks võetud läbinisti kristlikus matmiskombestikus. Eripärane oli ristiusu omaksvõtt Saaremaal. Erinevalt teistest Eesti maakondadest ei suutnud vallutajad Saaremaad ka 1227. aastal endale täielikult allutada ja kohalik eliit säilitas ilmselt kogu oma võimu veel vähemalt sajandiks. Pealegi polnud saari eelnenud sõja käigus kuigi 1 Laar, M. 2005, Tallinn. Linnulennul Eesti ajaloost. 2Mägi, M. 2003, Tallinn
2. ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. lahendus(t)e valik, mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, nende võimelike tagajärgede analüüs 4. plaani koostamine kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. plaani elluviimine 6. probleemilahendusliku protsessi hindamine. Tõhusa suhtlemise komponendid: x ehedus ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes; komponendid: o eneseteadlikkus o enese aktsepteerimine o enese väljendamine x isetu armastus teise inimese aktsepteerimine, temast lugupidamine ja tema toetamine mitte-isalikul ja vabastavalt kombel; komponendid: o Philia sõprus o Eros lembearmastus o Agape hoolitsus teise inimese heaolu eest x empaatia võime teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista teda tema enda vaatepunktist.
lahendamisel. TÕHUSA SUHTLEMISE KOLM KÕIGE OLULISEMAT OSA Ehedus – tähendab ausust ja avatust oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes. See on kangekaelne keeldumine lasta oma tõelisel minal inkognito esineda. Tähendab seda, et ollakse see, kes tõepoolest ollakse – ilma võltsi fassaadita. Eneseteadlikkus – igal inimesel on enda kohta tegelikult rohkem teadmisi, kui ta parajasti kasutab. Enese aktsepteerimine – inimesed ignoreerivad oma sisemisi signaale põhiliselt sellepärast, et nad ei aktsepteeri kogu oma tunnete ja mõtete ampluaad. Paljudel inimestel on oma viha või seksuaalsete impulsside ja fantaasiate pärast häbi. Ehkki need on osaks igast normaalsest elust. Enese väljendamine – ennastväljendav inimene on teadlik oma sisemisest mõtetest ja tunnetest, aktsepteerib neid ja kui see on kohane, jagab neid vastutustundlikult ka teistega.
kodanikuühiskonna poole on astutud. HI-viiruse kandjate arv kasvab maailmas tohutu kiirusega. Probleem on üha laialdasem ning seega ei pääse ka teatavatest erimeelsustest, mille suures osas tingib teadmatus. See arengupunkt ei ole jäänud tähelepanuta ning on tehtud suuri edusamme Hi- viirust kandvate inimeste elu parandamisel. Samuti on kasvanud sallivus homoseksuaalsete inimeste puhul, aga ka puuetega inimeste aktsepteerimine on laienenud. Need tegurid näitavad, et sallivus kui kodaniku- ja heaoluühiskonna osa on edukalt arenenud ning ollakse pühendunud pidevasse erinevate ühiskonnakihtide informeerimisse ja toleriseerimisse. Küll aga ei saa seda öelda kõigi ühiskonna aluste kohta. Ühiskonna pidevas arengus jäävad paratamatult maha või unarusse endised väärtushinnangus ning vaatepunktid. Sageli on just seetõttu noortel uue keskkonnaga kohanemine kergem: neid ei hoia kinni vana
Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski hindamiseks Kindlustustingimused · Üldtingimused Defineerib lepingus kasutatavad mõisted ning lepingupoolte õigusliku vahekorra · Eritingimused Reglementeerivad konkreetse toote eripärast
inimene saab juhtida oma elu. Kliendil on võime lahendada efektiivselt eluprobleeme ilma terapeudipoolsete ekspert-hinnanguteta peamine eesmärk on pakkuda kliendile turvalist ja usalduslikku õhkkonda, nii et klient saaks kasutada terapeutilist suhet enese tundma õppimiseks, arengu takistustest teadlikuks saamiseks. suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus, täpne empaatia, hoiakute edasi andmine kliendile tingimusteta aktsepteerimine ja respekt kliendi suhtes, lubavus, hoolivus ja nende Tehnikad on sekundaarsed terapeudi hoiakute suhtes. Tähtsad on aktiivne kuulamine ja kuulmine, tunnete peegeldamine, ja selgitamine. Piirangud: võimalik oht peitub terapeudi anonüümsuses; eeldab kliendilt väga suurt verbaalset võimekust. Liiga vähe tähelepanu minevikule. Kognitiivne teraapia: A.Beck Inimese emotsionaalsed reaktsioonid (ka negatiivsed) ei ole põhjustatud mitte
· mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang · skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus · võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta* Suhted ja suhtumine endasse Ennast väärtustavat inimest iseloomustab enda aktsepteerimine, mis ei tähenda nõrkuste eitamist või enda õigustamist eksimuste korral. Enda avamine tähendab mõtete ja tunnete avaldamist. Eeldab enda tundmist. Enda avamine ja riski võtmine. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista enda käitumist. Võimaldab saada enda kohta tagasisidet. Ideid sügavamaks avamiseks: · Vastastikune avamine · Enda avamise ulatus ja sügavus suhete kulgemise jooksul (Johari aken suletud ja varjatud alad)
Selliseid seoseid luues, tekib inimesel kitsas maailmapilt, käsitlus, kus kõike hõlmab vaid raha. Kuid kui nüüd selline inimene panna vaidlema midagi muud väärtustava inimesega, siis millest tekivad peamised probleemid? Rahast. Igaüks esindab ju oma. Selleks on vajalik silmaringi arendamine, mis on suuresti seotud maailmavaate kujunemisega. ,,Kõik tõed on relatiivsed. Me peame neid kõiki teadma ja mitte ühtegi eelistama" (Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng") Teadmine võrdub aktsepteerimine, see on üldine. Eelistus on isiklik, see kujuneb läbi seoste. Inimeste mõistus on täis erinevaid võrdkujusid, mis joonistavad tema enda elutee ja selle kvaliteedi. Üksteise mõtteid on kasulik teada, see arendab isiklikku maailmakäsitlust, kuid ei tohi unustada, et iga inimese sümbolid on isiklikud ehk tema enese tunnetuslikud. Ainult vältides sellist pettumist on võimalik areneda terve elu. Kartus eksida on suurim viga. Nagu
Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada · suurem on kaaslaste mõju tootlikkuse suurendamisel, kasutada saab teiste abi ja ressursse · julgem mõtlemine, riskivõime ja loovus, kõrgem emotsionaalne lülitumine tööülesannete täitmisse - suurem vastastikune aktsepteerimine ja toetus · enam orienteerutakse probleemide lahendamisele · paremad võimalused töö jaotamiseks ja madalam hirm läbi kukkuda Koostööhoiaku kujundamine on kasulik juhile endale, kuna - ta peab vähem toetuma otsesele võimule ja karistusele, et motiveerida alluvaid vastama organisatsiooni normidele ja rollimääratlusele - -ta peab vähem kulutama aega alluvate vahetule suunamisele ja kontrollimisele.
Treenerite nimekiri Aktiivsed broneeringud 1.5 Tegutsejate loetelu: Juhataja Treener Klienditeenindaja Klient 1.6 Põhiobjektide loetelu: Broneering Treening Ruum Tunniplaan 4 1.7 Põhiprotsesside loetelu: Broneeringu arvestus: Broneeringu tegemine Broneeringu tühistamine Broneeringute vaatamine Broneeringu aktsepteerimine Tunniplaani arvestus: Tunniplaani koostamine Tunniplaani esitamine Tunniplaani aktsepteerimine Tunniplaani tagasilükkamine Tunniplaani muutmine Ruumi arvestus: Vabaruumide vaatamine Ruumi broneerimine Kliendi arvestus: Kliendi registreerimine Kliendi andmete muutmine Kliendi kustutamine süsteemist Töötaja arvestus: Töötaja registreerimine Töötaja andmete muutmine
1.2 Konkreetsete tehnikate näited: · jalg-lävepakul tehnika · uksega-näkku tehnika · tagasilükkamise-siis-taandumise tehnika Kasutatakse: kontrasti printsiipi rahulolu tekitamist vastutuse (süü) tekitamist 1.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevuse nimetamine manipuleerimiseks ( vabastab süütundest ja vajadusest aktsepteerida vastastikkuse reeglit) · Muudetakse pakkumise/kingituse/teene hinnangulist "suurust" II Järjepidevuse (Consistency) reegel 2.1 Toetub: · kognitiive dissonantsi vähendamise printsiibile · konformismile · sotsiaalsetele normidele Näiteks. Turvalisuse jaoks on suhetes vaja ennustatavust, mis põhineb partneri
5 Andmete konfidentsiaalsuse kadu infotehnoloogia kasutaja hooletuse tõttu; Infotehnoloogilise süsteemi turvatehniliselt väär kasutamine; Väär PC kasutajate vahetumine; Infotehnoloogilise süsteemi väär haldus; Väär pääsuõiguste haldus; Arhiivi andmekandja volitamata ülekirjutus või kustutus; Infoturbe puudulik aktsepteerimine; Meiliteenuste väärkasutus; Töötava haldusserveri blokeerimine; Puudulik infoturve väljasttellimise teostusjärgus; Arhiivide andmekandjate puudulik hävitamine; Andmete konfidentsiaalsuse või tervikluse kadu kasutaja vea tõttu; Õigusaktide ja lepingute sätete rikkumine; Mehaaniliste koodlukkude võtmete väär kasutamine, eriti koodi muutmisel; Registreerimata komponentide kasutamine;
Kõik saab alguse kontaktist, paneb see ju alguse ka meie elule. Me puutume päevast päeva kokku teiste inimestega. Kontakt ümbritseb meid kõikjal ja omab seepärast olulist tähtsust. Kontakti kaudu inimene kasvab, areneb, kujundab oma identiteeti ja tajub iseend, tänu sellele nähakse, kes ollakse ja kus lõppeb piir enda ja teiste vahel. Inimene eksisteerib läbi selle, et eristab end ja on ühenduses teistega. Seega on kõige tähtsam enese aktsepteerimine, usaldamine, eneseteadlikkus ja võime olla kontaktis. Lavastuses olid mõned tegelased nii öelda katki ega suutnud end leida. Nad olid sattunud probleemidesse ja süüdistasid iseend, leidmata sellest väljapääsu, sellepärast, et nad olid endaga ühenduse kaotanud. Anne oli tupikus, ta ei teadnud enam, kes ta on ja mida ta elult tahab. Tal oli raskusi enda sisse vaatamisel. Johanit mõjutasid minevikus toimunud sündmused ning ta ei osanud eluga edasi minna
d. vana masina soetusmaksumus Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui täiendava (planivälise) tellimuse hinna määramisel võetakse arvesse ainult tootmise diferentsiaalkulud, eeldatakse et Vali üks: a. ükski eeltoodud variant pole õige b. lisatellimuse aktsepteerimisega ei kaasne müügi ja halduskulude ühe ühiku muutuvosa suurenemine c. tootmise püsiv ja muutuvkulud on lineaarsed d. püsivad muutuvad müügi ja halduskulud on lineaarsed e. lisatellimuse aktsepteerimine ei mõjuta tavalist igapäevast müüki Küsimus 9 Küsimuse tekst Inkrementaalkulude ja tulude analüüsimisel tavaliselt ei vaadelda Vali üks: a. pöördumatuid kulusid b. mitte kumbagi eeltoodutest c. püsivkulusid Küsimus 10 Küsimuse tekst Firmas valmistatakse kahte toodet, X ja Y. On teada järgmised andmed (kroonides) Vali üks: a. 4000; 0 b. 2000;4000 c. 3500;0 d. 4000;1500 e. 8000 Küsimus 11 Küsimuse tekst
Sotsiaalsed oskused – üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi üledande täitmise eesmärgil Sotsiaalne kompetentsus – puudutab peamiselt teiste hinnanguid. Kätiumise mõju teistele inimestele. Enesekohased oskused – oskused ja võimed, mis seonduvad emotsionaalse arenguga, enese omaduste ja oskuste kirjeldamisega, enesetõhusus, eneseregulatsioon Saat ja Kanter (2004). Enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Kaaslastepoolne aktsepteerimine – käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning populaarsuse eakaaslate hulgas Käitumuslik – suurendavad positiivse kinnituse tõenäosust, vähendavad negatiivse, karistuse tõenäosust Sotsiaalselt kohane – situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele) Caldarella & Merell (1997) sotsiaalsed oskused
suhteliselt vähesed. /10/ Seega, küsimus on: "Miks on inimesed nii halvad kuulajad?" Kuulmine pole veel kuulamine. Kuulmine on passiivne tegevus. Teisalt aga kuulamine on oskus, õpitud käitumine. Kuulamine nõuab aktiivset osalemist, oskusi ning motivatsiooni neid kasutada. /4/ 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus Kuulamine on keeruline protsess: sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine, vastamine/talletamine. Sõnumi vastuvõtmine Sõnumi vastuvõtmine sisaldab endas kaks poolt: nägemise ja kuulmise. Nägemine on tähtis näoilme, zhestide ja keha liigutuste põhjal tekstist paremaks arusaamiseks. Samuti aitab huulte ja keele liikumise jälgimine paremini aru saada mõnedest keerulisematest häälikutest. Seega, efektiivne sõnumi vastuvõtmine eeldab pilkkontakti. /3/ Fokuseerimine Fokuseerimine tähendab tähelepanu koondamist mingile spetsiifilisele ärri- tusele
Selline kehtestav sõnum tuleb selgelt eristada analoogsest agressiivsest käitumisest, kus kamandatakse. Tunnete verbaalne väljendamine Tunnete avaldamine on analoogse toimega kui hinnaguvaba kirjeldus. Seeläbi väljendatakse oma suhtumist toimunusse. Samas ei olda ründav ega süüdistav. Antud kehtestamistehnika on iseenesest lihtne tuleb vaid tekkinud emotsionaalne seisund välja öelda. "Sa tõukasid praegu oma väikest venda ja ma olen sellepärast väga kurb." Teise tegevuse aktsepteerimine või positiivse suhtumise väljendamine Kuna kehtestav sõnum puudutab antud juhul indiviidi juba toimunud käitumist, sõltub sõnumisse suhtumisest, kas see võetakse vastu või mitte. Sellepärast on oluline näidata teisele, et temast hoolitakse (kasutada "paitusi") "Kallis laps, sa lubasid eile oma kapi ära koristada, kuid sa ei teinud seda, palun tee see täna ära". Partneri aktsepteerimine on teine võimalus kehtestamise puhul
fabritseeris oma eluloo. Petrarca ei saa lahti kahest asjast – oma maisest armastusest ja kuulsusest. 1341. lasi ta end Roomas kroonida antiikse võidupärjaga. Kuulsus on ajalik. Samas kirjutab ta kirju tulevastele põlvedele. Filosoof peab mõtlema surma peale, mitte millelegi muule, seega projitseerima end ideaalsena. Aeg on raha. Kui sul on igavik, on kõik ??????? Inimese muutumine ajas ja ruumis, oma koha ja rolli aktsepteerimine. Humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmisi. Rakendada, teha, muuta maailma. Kristlikku kanoonilist õpetust hakati segama teiste õpetustega. Kristlus koos platonismiga. Kuna kreeka teoseid eriti ei tundnud. Armastuse naudingut on kujutatud kui inimlikkuse ülimat ????????????? Relatiivsuse mõiste ja rakendus ilmuvad ühes teoses, „Raehärra“. ????????????????????? 1580.- ndad. Montegne???? Mitte mis on asjad, vaid mis on arvamused neist asjadest? Arvamused saavad
Sobiv avamine. Avamine on vastastikune, sitatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine), suhete muutumine. Enda esitlemine. Protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist). Esinevad normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted), enda esitlemine teistele (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne), strateegiline mulje loomine (positiivsete külgede esiletoomine, nende rõhutamine). Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted. Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus – st et kui keskendud rohkem positiivsele siis oled üldjuhul ka positiivsemalt meelestatud ja vastupidi. Enda aksepteerimine – ka vigade ja ebaõnnestumiste korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne. Teiste aktsepteerimine – ka vigade puhul saad aru et teised on inimesed oma vigadega ning
on nendel pigem keskkonnamõjurite funktsioon, aga ekstravertsus ja neurootilisus - pigem geneetiliste faktorite funktsioon. (Seidlitz (1993), Diener ja Lucas) - õnnelike inimestena iseloomustatud inimesed tõlgendavad samu elu sündmusi tunduvalt positiivsemalt, ning vähem reageerima negatiivsele tagasisidele. (Lyubomirsky ja Ross (1999) - ekstravertsus, meelekindlus ja madal neurootilisus on seotud järgmiste õnne dimensioonidega: enese aktsepteerimine, meisterlikkus ja elu eesmärgipärasus; Schmutte ja Ryff (1997) - inimesed emalduvad nendest elurollides, kus on suurem tõenäosus jääda enam autentseks, ehk siis rollides, kus nad tundsid vähem võimalusi enda mina avaldamiseks.(Sheldon) 5 Kaks sageli esitatavat ning omavahel seotud küsimust on: millist tüüpi inimesed on tõenäolisemalt terved või õnnelikud
survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja · Emotsionaalne kohalolek · Soojuse väljendamine · Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele · Aktsepteerimine John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses kontsentreeritud ema ja lapse suhetel, aga hiljem tema ja teised psühholoogid tõid väljundiks, et laps saab tunda kiindumust ka teiste pereliikmete vastu. Alates 1950 aastast, uuringud näitasid, et vanemate ja laste vahel on eriline side, mis on tähtis aspekt laste kasvatamisel. · Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende
Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis põhineb hinnangutele ja ametikohale 9. Konflikti tolerants - milline on konfliktide iseloom, kuidas suhtutakse kriitikasse 10
Eri tüüpi enesehinnangud mood hierarhilise struktuuri. Üldine Mina kui tervik – Eneseh. Spetsiifiline Mina kui õppija Mina … Eristatav on üldine enseh ja palju valdkondlikke enesehinnanguid. Akadeemiline eneseh.(lugemine, mata, teised ained) Sotsiaalne eneseh.(suhted vanemat. Suhted eakaasl.) Füüs eneseh.(füs välimus, f võimed) Üks või mitu enesehinnangut? Arenguline perspektiiv Eelkooliiga – 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents Varajane kainikuiga – 3: akad, füs, sots Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang Kuidas eneseh tekib? Sündmus Enesehinnangu allikas kogemus või sotsiaalne võrdlus tulmus mada, kõrge võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded) Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma kogemustest ja interaktsioonist teiste inimestega (sots võrdl + oma kogemus)
- taotleb võrdset kasu nii enesele kui suhtele; - kohandatud isikutele ja situatsioonile (pole universaalne); - ei saa muuta teise inimese isiksust ja saavutada totaalset käitumise muutust pigem suhtumise muutust; - muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus kui kehtestamistehnika; - kokkuvõttev kehtestav soov kui kehtestamistehnika; - tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib. Esitada tuleks objektiivne kirjeldav lause, hoidudes
selllele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta; tegutsejat ei motiveeri proffesionaalsed kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon. Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3. Internaliseeritud personaalsed normid 4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE
kaaslaste hulgas. Käitumusliku definitsiooni kohaselt suurendavad sotsiaalsed oskused spositiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse, karistuse tõenäosust. Sotsiaalselt kohase definitsiooni järgi on sotsiaalsed oskused sellised situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või korreleeruvad oluliste sotsiaalsete väljunditega nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus ja autoriteetide (näiteks õpetajate) hinnang käitumisele. Nende kolme definitsiooni võrdlemisel saame välja tuua sotsiaalsete oskuste kolm aspekti: kognitiivne, käitumuslik ja keskkondlik. Sotsiaalseid oskusi võime defineerida kui oskusi suhelda teistega viisil, mis on kohane ja tõhus. Kohane viitab asjaolule, et käitumine ei eira sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi - see
vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem
vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha
Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit Tegevuse audit Analüütilised auditid Reaalaja auditid Vaatlus Suuline küsitlus Kirjalik küsitlus Toote turundus Massturundus Sihtgruppidele suunatud turundus Strateegiline ehk integreeritud turundus Kutse-eetika Klienditeenindus sõnastik ladina keeles servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis.
aastani). Risk suureneb ema vanusega. 6. Missugused on lapse vajadused nooremas koolieas? • Laps arendab uusi oskusi, võistleb, paneb ennast proovile • Tekivad unistused, kangelased • Sellega seoses ka esimesed ebaõnnestumised • Sotsiaalne võrdlus, alaväärsus, kui ebaõnnestumised prevaleerivad. Olulised teised: vanemad, õpetajad ja kaaslased • Vanemad: soojus, harmoonia, osalus, aeg • Õpetajad: pedagoogiline hoolivus, seotus, sarnasus, toetus • Kaaslased: aktsepteerimine, aeg, sarnasus, selektiivne osalus 7. Mis toimub mõtlemise arengus nooremas koolieas? Ilmnevad uued kognitiivsed oskused, mis kinnitavad orientatsiooni loogikale ja reaalsusele, mõistete vahelistele suhetele • Mõtlemise tagasipööratavus, orienteerumine ajas ja ruumis, mõtlemine ei allu hetke mõjudele, detsentraliseerumine – laps ei vaatle kõike oma vaatenurgast 8. Mis on ATH (tähelepanu- ja aktiivsushäire)?
5. Loovus lihtne loovus + loovad vanemad, loovad töötajad loovus laias mõttes Kliendikeskne psühhoteraapia Rogers on väitnud, et vestlus on see, mis lahendab probleemid klient peaks paranema läbi spontaansse vestluse Lähtutakse klliendist, sellest reaalsusest, mida klient pakub Terapeudi juures on tähtis: 1. Kogruentsus loomulikkus, ausus, tingimusteta positiivne suhtumine klienti 2. Empaatia võime tunda seda, mida tunneb klient 3. Austus aktsepteerimine, tingimusteta positiivne suhtumine kliendi suhtes Need tingimsed on VAJALIKUD ja PIISAVAD.
Kõige äärmuslikumaks reaktsiooniks võib pidada äkilist raevu, isegi karistamist vägivalla näol. Taoline olukord võib välja viia selleni, et öeldakse lahti oma lapsest, visatakse ta kodust välja ning katkestatakse edaspidi kõik suhted. Bozett toob näiteks välja juudi perekonna kombe, mil peetakse matuserituaal ning tunnistatakse oma järglane nende jaoks surnuks. Vastupidiselt eelnimetatud reageeringutele on üks positiivsemaid kindlasti oma lapse homoseksuaalsuse aktsepteerimine, mille üheks võimaluseks toob Bozett selle, et vanemad on märganud lapsepõlves juba mitmeid ilminguid, mis võivad olla vihjeks homoseksuaalsuse olemasoluks ning seepärast on neil ka kergem seda tunnistada ja seejärel leppida. Ka lapsevanemate vabameelsus ning painduvus aitavad mõista noore tundeid ning ei üritata alla suruda tema jaoks midagi loomulikku, seda enam, et teatavasti on laps elanud pika aja oma elust segaduses. Tehtud uuringutest on selgunud ka tõsiasi, et
Selleks sai nn Jumala arm ja igavene elu. Palve osatähtsus on sõnal, mida inimene saab välja öelda. Põhimõtteliselt on jällegi tegu autosugessiooniga usk ja mõttejõud suudab inimest kannustada peaaegu võimatuteks tegudeks ja religioosseteks veendumusteks. Käitumispsühholoogid aga väidavad, et sekundaarse surmahirmu ja kaotusvalu läbi põdemiseks tuleb läbida järgmised etapid: shokk, eitus, kauplemine, aktsepteerimine, leppimine alles seejärel pidavat inimene oma eluga edasi minema. Ja jällegi takerdumine mõnesse etappi tekitavat uusi traumasid, negatiivseid läbielamisi, kuid samas ka õppimist nendest. 3 Siit järeldub, et ...kui oled maha käinud oma vaimu pikkuse, siis see, mida valdad, on selge kui saateleht; miskit muud ei saa pidada Su jaoks eksisteerivaks. Ja mis on tulu
annaabi.ee 
