10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Opilane1710
Õppematerjali autor
1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.
lahinguid. Alla surutud põlisrahva võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada olid minimaalsed. Rahvaluule annab siiski aimu ka peresuhetest. Vähe leiab laule ja lugusid mehe ja naise vahelisest armastusest. Kui seda mainitakse, siis sagedamini vihjamisi. Hoopis dramaatilisemad on eesti lüürilis- eepilised rahvalaulud. Ehkki tõlgendustega tuleb olla ettevaatlik, tundub, et neist kumab läbi sama sugude ebavõrdsust, mis teada mujalt Euroopast. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. ,,Tooma laulus" tahab mees naisest lahti saada ja käsib minna mäelta mahla tooma, kuhu on ise kase alla haua kaevanud ja okstega katnud. Naine saab teda ootavast saatusest teada ja käib vanemailt küsimas, mis ta tegema peaks. Mõlemad vastavad Mine, mine, miniake, / mine mehe meelta mööda, /käi kaasa käsku mööda! Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe
Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste
gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks. Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. (Spengler) Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel. Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele
c. Seksuaalelu põhiline ülesanne on oma kehaosade kaudu nauding elamuste hankimine, mingist ajast võib see viia soojätkamiseni, kuid ei pruugi. c.i. Kõik inimesed on sünnist saati bi-sekuaalsed ja hiljem asendub monoseksuaalsusega c.ii. Seksuaaltungil tuleb inimesel võidelda kahe põhilise vastupanu jõuga: häbitunne ja vastikustunne. c.iii. Väikelapse seksuaalsus ongi see kui inimene keha abil hangib endale naudingut ja seksuaalne areng jaguneb faasidesse: c.iii.1. Sünnihetk- pooleteist aastat: oraalnefaas (suu kaudu) c.iii.2. 3a. : anaalnefaas (pärakupiirkond) sooletühendus nauding(füsioloogiline); aga ka vaimne, sest ta saab näiteks kiita kui potil käib; laps saab hakata ka kakaga protsetima
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid