Demokraatia
1920-1930. aastatel
Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale
valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu
valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata.
Demokraatlik
riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati
diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1)
diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning
kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu,
3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4)
ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LilDez
Õppematerjali autor
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud,fasistlikud ja natsionalistlikud .Kommunistid uskusid paremale homsele .Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. 1920 algas majandus tõus ,mille katkestas ülemaailmne majanduskriis.Suurbritannial oli edumaa ja seal toimus põhiseaduslik monarhia.Eesotsas võttis seadusi vastu parlament ja peaminister korraldas seaduste täitmist.Samuti oli ka Inglismaal probleeme ja valitsused vahetusid.Minu arvates oli perioodil 1920-1930 nii võidukäik kui ka kaos.HEA OLI SEE ,ET ARENES MAJANDUS , TÖÖSTUS JA ETTEVÕTLUS. Pariis meelitas oma kunstipärasusega ,seal käis väga palju kunsnikke omandamas uusi kogemusi ja teadmisi.1929 a tuli teade krahhist ,mis oli tabanud New Yorki .Prantslased arvasid et neid ei ohusta miski ,kuid 1929 a lõpuks oli jõudnud ka sinna.1934 a korraldati riigipööre ,mis suudeti maha suruda .Appi tulid politseinikud ja ka linnakodanikud. Mario Sergo Kasutatud materjal : Ajaloo Õpik I osa
miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on
Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a. üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler koos kaasosalistega mõisteti vangi. Vangis kirjutas Hitler oma programmi tutvustava teose "Mein Kampf". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles' rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Riigis tuli Hitleri meelest kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi ja juutluse ning teised "õõnestavad tegurid". Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Uus võimule pääsemise võimalus avanes siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kommunistid Saksamaal kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid oma töösalkade abil agressiivselt võimu võtta. Palju sakslaste arvates oli "punane katk" võimalik peatada vaid "pruuni katku"
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a
Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu
ümberkorraldustega. Kuid siis tundis ta juba tugevat vastuseisu, aga kui1938.aastal tabas USA-d uus majanduslangus ning see sundis nii Kongressi kui ka Ülemkohut oma suhtumist presidenti muutma. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad ja tuli ka pensionikindlustusseadus. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli tugev demokraatlik kord. Demokraatiad 1920.-1930. aastatel. Sõna demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ( rahvas ) ja kratos ( võim ), seega on tegemist rahvavõimuga. Riigi tegevus oli avalik, sõnavabadus, trükivabadus. Tänapäeval iseloomustavad demokraatiat : kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Enne I maailmasõda oli demokraatlikke riike tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas
Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal d) Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega. 3.Demokraatia 1920.-1930. aastail. Võidukäik või kriis? Õpik 1. Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pärast Esimest maailmasõda? Kuna tänu võitmisele kasvas suurriikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid. 2. Mil viisil aitas surfažettide liikumine kaasa demokraatia laiendamisele? Nad kaotasid valimisõiguse vanusepiirangu ja kasvatasid tänu sellele valijate arvu 4 3. Kuidas õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem hääletasid liberaalide poolt? Konservatiivid ei hakanud kohe kõike muutma, vaid põhinesid nendel muutustel, mis on juba ajaloos edukalt läbitud. 4. Mil viisil mõjutas tööliste valimisõiguse andmine valitsuse koosseisu?
* tasuta korter * tasuta raudtee, tramm, post, teater, saun Enamlaste võidu põhjused Venemaa elanike enamik ei toetanud valgete ideed tsaari-Venemaa taastamisest Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid