Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energia tarbimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Energia tarbimine
Luunja Keskkool
Elin Mänd
Energia
330 eKr tähistas Aristoteles inimese
tegevusvõimet, liikumapanekuvõimet sõnaga
"energia".
Nüüdisaja füüsikas mõtldakse selle all
suurust, mis väljendab mingi objekti võimet
teha tööd.
Mõõtühik on dzaulb (J)
Mehaaniline energia
Homo habilis kasutas primitiivseid
töövahendeid mehaanilise energia
rakendamisel, selleks et suurendada
löögijõudu.
Homo habilis oskas sihipäraselt kasutada
oma lihaste jõudu.
Keemiline energia
Homo habilis sai kehale vajaliku energia
üksnes toiduna, mis pidi sisaldama keha
talituseks vajalikku, hapendamise teel
muunduvat keemilist energiat.
Keemilist energiat vajati keskmiselt 8 MJ
inimese kohta päevas.
Tuli
Esimesena õppis kasutama tuld Homo erectus ~790 000
aastat tagasi.
Tule kasutamise oskus tegi võimalikuks inimese edukama
siirdumise Euroopasse.
Toortoidu asemel hakati sööma keedetud ja küpsetatud
toitu.
Inimese organismis tekkis tarbitava energia
ümberjaotumine.
Energiat hakkas üle jääma inimese ajutegevuse
arendamiseks.
Kütus
Kütus oli vajalik tule tegemiseks.
Selleks oli sel ajal puit.
Hakati valmistama tööriistu puude langetamiseks.
Arenes küttimine ja liha töötlemine.
See nõudis mitmekülgsemat kehalist tegevust ja tõi
kaasa kiirema mõistuse arengu.
Energiat hakati tarbima 20 MJ inimese kohta.
Arenevad oskused
Cromagnoni inimeneõppis kuiva puidu hõõrumise
teel tuld tekitama.
Tulehõõrumine on esimene inimese poolt avastatud
tehislik energiamuundusnähtus.
Avastati savi ja kondijahu,mille kuumutamisel saadi
tehismaterjal, tekkis uus kütuste kasutusala ­
põletustehnoloogia.(40 000 a tagasi)
Hakati metalle sulama ja valama, tekkis metallurgia.
(6000 a eKr)
Uued võimalused
Tekkis maaviljelus, mis tõi kaasa püsiasustuse ja
kultuurilise pöörde. (8000 a eKr)
Arenes ehitus, veondus, ühiskonnakorraldus ja
meresõit. Hakati kasutama veoloomi (eesel, härg,
hobune) (4000-3000 a eKr)
Sumerlased leiutasid ratta ja vankri.
Inimeste energia tarbimine kasvas 50 MJ-le päevas.
Inimeste arv oli maailmas tõusnud 15 miljonile.
Uued võimalused
Avastati tuul, mille abil laevad sõita saavad.
(4000 a eKr)
Vesirataste abil hakati kasutama veejõudu. (210
a eKr)
Muutused ja tarbimine mõjutasid elukeskkonda,
rahvaarv kasvas.
Algas kivisöe kaevandamine (12 saj)
Õpiti kivisöest tootma koksi (1640)
Tänapäevalik uurimine ja arendus
Aurumasina kasutuselevõtt. (1698)
Aurumasinat täiustati, tööstusrevolutsiooni algus.
(1788)
Esimesed katselised energiageneraatorid (1832)
Elektrijaamade rajamine algas hõõglambi
kasutuselevõtuga. (1882)
Kütustele lisandus nafta ( 19 saj keskel)
Rajati esimene maagaasipuurauk. (1884)
20. sajand
Tööstusühiskonnas kasvas inimeste energai
tarbimine päevas 320 MJ-ni.
1960 suurenes rahvaarv 3 miljardini.
Võeti kasutusele tuumaenergia (20. Saj teine pool)
Sajandi viimane veerand tõi kaasa energiakriisi,
tekkis vajadus alternatiivsete energiaallikate järele.
Kütuste põletamine tõi kaasa kliimamuutused.
Probleemid
Iga aastaga kasvab rahvaarv 1,2 % võrra.
Energiatarbimine on kasvanud 1000 MJ-ni
päevas.
Inimestele jaguks kõigest160 MJ-st päevas.
Tarbige säästlikult!
Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Energia tarbimine #1 Energia tarbimine #2 Energia tarbimine #3 Energia tarbimine #4 Energia tarbimine #5 Energia tarbimine #6 Energia tarbimine #7 Energia tarbimine #8 Energia tarbimine #9 Energia tarbimine #10 Energia tarbimine #11 Energia tarbimine #12 Energia tarbimine #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elin1l0v3U Õppematerjali autor
Power point energia tarbimise kohta ja selle arengu kohta läbi ajaloo.

Sarnased õppematerjalid

Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Endla Reintam, 2008/2009 6 Ökoloogia arenemine, aine ja ülesanded Ökoloogia on teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Sümbioos jt. koostööd peegeldavad nähtused on kirjeldamisel tagaplaanil ­ K. Eerme definitsioon. Ernst Haekel (1834­1919) kirjutas 1866 a. teoses "Organismide üldine morfoloogia": "Ökoloogia on teadus energia, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ning elusolendite vahelisest arvepidamisest analoogiliselt majandusteaduse e. ökonoomikaga". Ökoloogia (kr. oikos ­ maja, elamu, eluruum; logos ­ mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest ­ elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökonoomika (kr. oikonomus­majavalitseja)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige

Üldpsühholoogia
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

Tajusin ennast osana sellest kõigest.“ Üks naine, kes oli autoga kukkunud mõnda jõkke ja seejärel päästetud, kinnitab järgmist: „Teadsin, et olen surnud või suren kohe, kuid juhtus hoopis midagi kummalist. See kogemus oli nii võimas, et lakkasin elu külge klammerdumast ja ihkasin ainult seda lähemalt näha. Olin pikas valgustunnelis. See ei olnud tavaline valgus, vaid pigem teise seisundisse siirduv energia. Tunneli lõpus oli mingisugune helendus ja selle nimel loobusin oma elunatukese eest võitlemast. Olles jõudnud valgusallikani, avastasin, et näen sedagi, mis asub kaugemal. Mul ei jätku lihtsalt sõnu, kirjeldamaks seda, mida nägin ja kogesin. See oli lõputu maailm, tulvil rahu, armastust, energiat ja ilu.“ Niisamuti ka ufoloogid on täheldanud inimese eksisteerimist väljaspool bioloogilist keha.

elektromagnetism
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun