6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 2.DVD ROM On olemas terve hulk erinevaid DVD-ajameid. Esimese (1x) DVD-ajami andmekiirus oli 1,35 MB/s. Pöörlemiskiiruse kahekordistamisega (2x) saavutati 2,7 MB/s ja neljakordistamisega (4x) 5,4 MB/s. Edasi on DVD-ajamite kiirus järjest kasvanud. Enamik DVD-ajameid suudab nii mängida DVD-videot (DVD-filme) ja muusika- CD-sid kui ka lugeda DVD-ROM ja CD-ROM kettaid. DVD-ajamid võivad toetada DVD-R, DVD-RW, CD-R ka CD-RW kettaid või mingit valikut nendest. Ajamid ja kettad, mille nimetuses kasutatakse sidekriipsu (DVD-R, DVD-RW) vastavad DVD Forum'i spetsifikatsioonile. Nendega konkureerivate DVD Alliance'i ajamite ja ketaste nimetuses on sidekriipsu asemel plussmärk. 2.1 DVD+R/RW
................................................................................................................. 15 4. Berkeley Lower Extremity Exoskeleton (BLEEX)-i mehhaaniline disain. [14] .................................... 17 4.1 DEGREES OF FREEDOM (DOF) ehk LIIKUMIS VABADUSASTE. .......................................... 17 4.2 Liikumise ulatus. ............................................................................................................................... 19 4.3 Ajamite valik..................................................................................................................................... 20 4.4 BLEEXi DISAIN. ............................................................................................................................. 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus: .......................
Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Miinused: Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud: Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust
Rõhukadu avaldub: pk =pt Kus p t = materjali tõstmisel tekkiv rõhukadu. p t = p* µ *h*g p-õhu tihedus h-tõstekõrgus g- raskuskiirendus, g=9,81 m/s 2 µ = massikonsentratsioon kg/s Ventilaatori mootor valitakse vastavalt ventilaatori pidevtalitluse ehk nimivõimsusele. Ventilaatori ja ajami optimaalseks tööks ja kindlaks käivituseks on vaja, et mootori nimivõimsus oleks ventilaatori nimivõimsusest veidi suurem. Võimsusvaru mittereguleeritavate ajamite puhul peaks olema 10...15 %, reguleeritavate ajamite puhul 5...10 %. Ventilaatori võimsus on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Ventilaatori mehaaniline võimsus võrdub rõhu ja tootlikkuse korrutisega. Ventilaatoriajami iseloomulikuks tunnuseks on see, et mootori püsitalitluse koormusmoment sõltub ventilaatori tootlikkusest mootori pöörlemiskiiruse ruuduga võrdeliselt. (3) Arvestada tuleb ka veel ajami ülekande kasuteguriga ja ventilatsiooni enda kasuteguriga ja
, actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis võimendab ja muudab juhttoime juhitavale protsessile vastuvõetavaks. Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt. ajamitest ning nendele rakendatavatest elementidest. Ajam (ingl. , drive) on töömasina või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb energiaallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisseadmest. Ajamite tüübid: mehaaniline ajam elektriajam (elektrimootor, elektromagnet jne) hüdroajam (silinder, mootor) pneumoajam (silinder, mootor) kombineeritud ajam Alalisvoolumootor https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ejs_Open_Source_Direct_Current_Electrical_Mo tor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_split_ring.gif#/media/File:Ejs_Open_S ource_Direct_Current_Electrical_Motor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_spl it_ring.gif Joonis
aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.)
microprocessors which process information from various sensors in accordance with programmed software and outputs required electrical signals into actuators and solenoids. ECM (Electronic Control Module) või Mootori ECU (Electronic Control Unit) mikroprotsessorite kes töötlevad informatsiooni erinevatelt anduritelt vastavalt programmeeritud tarkvara ja väljundeid vaja elektrilisteks signaalideks sisse ajamite ja solenoidid. Andurid * Injection pump speed sensor - monitors pump rotational speed Sissepritsepump kiirussensoritelt - monitorid pump pöörlemiskiirus * Fuel rack position sensor - monitors pump fuel rack position Kütuse rack asendi andur - monitorid pump kütuse rack seisukoht * Charge air pressure sensor - measures pressure side of the turbocharger Charge õhurõhu sensor - meetmed surve poolel turbolaaduri * Fuel pressure sensor Kütuse rõhu andur
rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. 8)SAGEDUSMUUNDUR Tänapäeval on vahelduvvoolumasinate kiiruse sagedusreguleerimine muutunud valdavaks reguleerimisviisiks ning sagedusmuundurid nende ajamite põhikomponendiks. Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud vaid mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab nii toitemuundurit, andureid kui ka juhtseadet ja võimaldab ohjata nii elektriajami kui ka sellega käitatava töömasina või tehnoloogiaprotsessi keerukat automaattalitlust. Muunduri
mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb väga-väga-väga paljudest komponentidest. Paha lugu... Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne
kolmepooluseline sulgevate kontaktidega lihtlüliti juhtmete hargnemis koht Juhtmete hargnemis koht juhtmete ristumine (eraldi juhtmed) Töö nr3 Elektriajamid Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam
Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates (Liited, ajamite komponendid) 2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates • Sisepõlemismootorite ja kompressorite kolvid, kepsud, klapid, väntvõllid, nukkvõllid jne.; • Turbiinide ja ventilaatorite labad; Detailide liigid 1)Standarddetail – 1. Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud 2. Kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes 3. Hangitakse valmiskujul 4
Joonisel 2 paremal võime näha sissepuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu sissepuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale. Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi. Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW. Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse. Perioodiliselt toimub ajami kiiruse reguleerimine, sisse ja välja lülitamine olenevalt käsklustest mis ta juhtimissüsteemilt saab
Reaalse mootori koormusgraafik võib olla regulaarne või liikumist, teisel juhul soodustavad. Näiteks tõstesedamses koormusest tekkiv moment on aktiivne, raaglite mitteregulaarne. Vaheajalist talitlust võib vaadelda kui ajaliselt piiratud muutuva koormusega kestevtalitlust. hõõrdumisest tekkiv moment aga reaktiivne. Dünaamilise momendi märk sõltub mootori ja töömasina 38. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või momendi väärtusest. automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Juhtimine toimub alati tegevusjuhise ehk 33. Elektrimootori soojendmamine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel. Seega elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab
Aktsiaalsurvenurk on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel. Mõõtühikuks on kraad. · 4-ratta pööramine Neljarattapööramine (4Wheel Steering või All Wheel Steering) on süsteem, mis võimaldab pöörata kõigil neljal rattal korraga. See suurendab sõiduki stabiilsust ja manööverdamine kiirust ning vähendab pöörderaadiust aeglasel kiirusel. Neljaratta pööramise roolisüsteemides juhitakse tagumisi rattaid arvuti ja ajamite abil. Tagarattad üldiselt ei keera nii palju kui esirattad. Mõned süsteemid võimaldavad väikesel kiirusel tagumisi rattaid pöörata vastupidises suunas kui esirattaid. See muudab sõidukil omakorda pöörderaadiuse väiksemaks. See on eriti oluline suurte veoautode, traktorite ja haagistega sõidukite puhul. Tuntumad autod millel on 4WS · BMW 7-Series · Chevrolet Silverado · Efini MS-9 · GMC Sierra (2002) · Honda Prelude 1987 - 2001 · Honda Accord 1991
Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt. võrreldes elektriga) Suruõhu ettevalmistamise vajadus- kõrvalosakesed vähendavad seadmete eluiga
laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite abil) kinnituva rattaga (joonis 9). 4. 5. 6. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte 7. Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Tänapäeva piimatööstuses on selleks tavalisel elektrimootor. Ajamite parameetrid tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. Nende pöörlemiskiirus on määratud voolu sagedusega, mis vooluvõrgus on konstantne (50 Hz). Nüüdseks on selles saadud üle tänu elektroonsetele sagedusmuunditele. Neis muundatakse vahelduvvool esmalt
sidur, laager, ülekanne jne). Joonisel 4 kujutatud tiguülekanne muudab teo pöörlemise ristuva võlli pöörlemiseks. Masinaelement võib olla sõlm ehk detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide jne). Joonisel 5 kujutatud poltliide kinnitab detailid liikumatult ja lahtivõetavalt. Masinaelementide liigid on: Üldmasinaelemendid – kasutatakse samadel eesmärkidel erinevate otstarvetega masinates (liited, ajamite komponendid jms). Erimasinaelemendid – kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates (mootori väntvõll, nukkvõll, kolvid, kepsud, turbiini labad, kraana konks, peenmehhaanika detailid jne). Masinad, aparaadid ja seadmed sisaldavad tavaliselt nii üld- kui ka erimasinaelemente. Liited Detailidevahelisi ühendusi nimetatakse liiteiks. Need jagunevad lahtivõetavuse järgi lahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks. Liikuvuse järgi saab eristada
toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi. Eelised Puudused Reguleerimise sujuvus Keerukus Lai diapasoon Võimalus valida sobivaid reguleerimisseadusi Suhteliselt kõrge hind Reguleerimise ökonoomsus 1.3 Faasi rootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud m1 U12 R2 s T 0 R s R ' 2 X 2 s 2
mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine Hüdrostaatika uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei arvestata) Hüdrostaatilise rõhu omadused: - hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinda
Detaili geomeetriainfo on CADkeskkonnast, CAM-keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse juhtprogramm. Võimaldab genereerida juhtprogramme keeruliste kujupindade töötlemiseks. 10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur. Programmeeritav loogikakontroller on seade, mis koosneb: ○ korpusest ○ protsessorist ○ mäluseadmest ○ sisenditest ja väljunditest ○ siinisüsteemist 11. Ajamite valiku kriteeriumid 12. Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud Juhtivad põhikoordinaadid moodustavad robotite tööruumid: Eristatakse viite põhilist koordinaadisüsteemi või tööruumi: ● TKS - täisnurkne koordinaatsüsteem ● SKS - silindriline koordinaatsüsteem ● SFS - sfääriline koordinaatsüsteem ● SSS - šarniirne koordinaatsüsteem ● SKK - segakoordinaatsüsteem 13
Teatud keerukuse tasemest ei saa enam üks juhtseade ülesannetega hakkama. Sel juhul võetakse kasutusele mitmejuhtseadmeline süsteem, mis on hierathilise juhtimise põhimõtteks. Juhtimine muutub siis mitmetasandiliseks. Koormused jaotatakse erinevate juhtseadmete peale ära ning sellega tagatakse ülesannete edukas läbiviimine. Kahetasandilise juhtimise korral jagunevad tasandid lokaalseks ja keskjuhtimiseks. Lokaaljuhtimine reguleerib ajamite tööd otseselt, keskjuhtimine koordineerib terve roboti tööd. Joonisel 6.1 on välja toodud roboti juhtimise algoritm roboti liikumise teostamiseks ning joonisel 6.2 üldine juhtseadme algoritm. Joonis 6.1. Roboti juhtimise algoritm 17 Joonis 6.2. Roboti üldine juhtseadme algoritm 7
sellel oleval rattal. Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele(kiil või hammasliite abil) kinnitud rattaga. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt elektrimootor. Kuid esineb ka muude ajamistüüpide kasutamist, eriti hüdromootoreid, turbine, pneumosilindreid jms. Ajamite parameetrid on tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga,
Põhiliselt kasutatakse sellistel töödel, mis on inimesele rasked või ohtlikud, nõuavad suurt täpsust või on inimese jaoks liiga üksluised. [4] 4.3. Tööstusrobotite negatiivsemad küljed Roboti töökeskkond on sageli määramatu, juhuslik, kaootiline. Mida suurem on kekkonna määramatus seda täiuslikum peab olema robot. Isegi lihtsa roboti kasutamisel tuleb tehnoloogilisse protsessi lisada muid, määramatust vähendavaid seadmeid. Esineb ka energiavarustuse, ajamite ja liikumise juhtimise probleeme. [5] Kuigi tööstusrobot talub pinget ja pikki töö tunde, ei talu seda siiski inimene, kes peab selle robotiga koos töötama. Palju tööõnnetusi on juhtunud just masina robotiivsuslikust töörütmist ning inimese väsimusest. Robot ei näe ega tunneta, et inimese tähelepanu kaob ning õnnetused tulenevad sellest kergesti. 5. Sõjandusrobotid 5.1. Info Põhilisetks on iseliikuvad soomukid, tiibraketid ja piloodita luurelennukid. [5] Robootika
OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest.
Mootor pidurdub järsult, kuid mootori peatamiseks tuleb selle nullkiirusel toitepinge välja lülitada. Käsitsi on nullkiirushetke tabamine mootori peatamiseks praktiliselt võimatu. Selleks otstarbeks saab kasutada mootori võllile ühendatud nullkiirusreleesid, mille kontaktid lülituvad kiiruse nullhetkel ümber ning peatavad mootori. Nullkiirusrelee kontaktide ühendus mootori käivitus-peatamislülituses sõltub relee ehitusest ning antud juhul pole seda näidatud. Moodsamate ajamite puhul võivad nullkiirusrelee kontaktid olla ajamit juhtiva programmeeritava kontrolleri sisendahelas. Asünkroonmootori lihtsa otselülituse puhul tekitab kõige enam probleeme mootori kaitse. Joonistel näidatud kaitselüliti ja sulavkaitsmed ei taga alati mootori kindlat kaitset kõigis võimalikes talitlusviisides. Kolmefaasiliste vahelduvvoolumootorite jõuahelate lülitusi saab kujutada ühe- ja kolmejoone skeemidel (joonis 4.4)
tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastavad obj. Eri-nevad diskreetsed olekud. 1. Juht.olekumuutujate hin-damisel 2
kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide Kiilliidetega võlle ühendav jäik silindriline sidur: 1, 2 ühendatavad võllid, 3 sidur, 4 kiilud hüdromootor- Vaatamata ülalkirjeldatud võimaluste olemasolule, ei tarvitse kõigi ajamite parameetrid ikkagi sobida masina tööparameetritega. Seetõttu tuleb rakendada ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. Ükski ülekanne ei kindlusta kogu ajami poolt tehtava töö (energia) edastamist masinale. Ajamist väljutatava ja masinale üle kanduva töö (energia) suhet iseloomustab ülekande kasutegur. Kui kasutegur on 0,95, siis tähendab see, et 95% ajami
Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad 3. Surutud õhu mõõteühikud, nende omavaheline seos 4. Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus 5
õhumulle. Nende teket töövedelikus põhjustavad vale suurusega või Vastupidavus hapendumisele konstruktsiooniga töövedeliku reservuaarid. Sellised eksimused Töövedeliku vananemiskiirust mõju- põhjustavad hüdrosüsteemi töötamisel tavad ka hapnik, valgus ja katalüsaatorid. müra, ajamite ebaühtlast liikumist ja Pika kasutuseaga töövedelikud temperatuuri tõusu seoses diiselefektiga. sisaldavad ka hapendumist vähendavaid Diiselefektiks nimetatakse õhu ja lisandeid, mis väldivad hapniku kiiret töövedeliku segu spontaanset süttimist. lahustumist töövedelikus. Hapniku lisan- Mineraalõli sisaldab palju väikseid dumise tõttu suurenenud absorbtsioon õhumulle. Kui selline segu kiiresti kokku
Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside või pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi (maapotentsiaali) vahel. Maandus- ja lühistamisseadmed või
Võllikaelad on kogu võlli suhtes ühel sirgel, see tähendab kui väntvõlli alusel pöörata jäävad nad ühele sirgele. Vändakaelad aga võlli pööramisel ümber võlli kaelte võlli keskmest kaugusel, mis vastab kolvi käigule. Vända ja võlli kaelad on karastatud kõrgsagedus vooluga. Väntvõlli põsed ühendavad võlli ja vända kaelu. Põskede jätkuvaks osaks võlli vastas poolel on vastukaalud, mis tasakaalustavad väntmehhanismi tööd. Väntvõlli eesmisele otsale on asetatud ajamite rihma rattad. Nendeks võivad olla: hammasratas, ketiratas ja hammasrihma ratas. Kui nukkvõll on alumise asetusega, siis tavaliselt kasutatakse hammasratas ülekannet. Kui aga nukkvõll asetseb ülemises asendis, siis kasutatakse kett või hammasrihma ajamit. Hammasrihm on tänapäevasel. Et ajami ratas ei muuda oma asendit võlli suhtes on võlli ja ajamiratta vahele asetatud kiil. Kiilujaoks on nii väntvõlli kui ka ajamirattal vastav soon. Väntvõlli ajami ratas
pidurduse. Dünaamiline pidurdus: a võõrergutusega, b endaergutusega Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon. Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult ökonoomne, kuna võrgust tarbib energiat ainult ergutusmähis. Seda pidurdusviisi rakendatakse mittereverseeritavate ajamite korral ja selliste mehhanismide ajami pidurdamiseks, mida on vaja täpselt peatada. Dünaamilise pidurduse puuduseks on see, et pidurdusmoment kahaneb koos nurkkiiruse vähenemisega. Endaergutusega dünaamilist pidurdust saab rakendada siis, kui pinge võrgus puudub, seega on see viis sobiv avariipidurduseks. Selle pidurdusviisi puuduseks on asjaolu, et pidurdusmoment kaob, kui nurkkiirus langeb allapoole kriitilist väärtust.
, Į.Sissejuhatus Kaasaegsetes automaatįkaseadmetes on laialdaselt kasutusel automaatika- vahendid, mis ei baseeru ainult pneumaatika komponentideĮ, vaid sisaldavaa lisaks ka elektrilisi komponente. SelĮine kombinatsioon annab mitrneicļ eeĮiseid võrreldes nn. "puhaste'' pneumaatikaseadmetega nagu : l. Seoses sellega, et elektropneumaatikaseadmetes otr täitruitena kastrtuseĪ pneumoajamid säilitavad antud seadmed kõik pneumaatiliste ajamite poolt pakutavad eelised (tundetus ülekoormusele, lineaarsete liiļąrmistt, Įihtne realiseerįm ine, lihtne reņleeritavĮļS, jne. ) ; 2. Elektriliste juhtimiskomponentide kasutamine võimaldab välticiil "puhaste" pneumaatikaseadtnete üht suurįmat puudust, nimelt seadrnc. maksumuse kįiret kasvu seadme tÖÖ algoritmi keerukuse kasvuga, kuna elektrįliste juhtimiskomponentide maksumus võrreldes pneumaatilistega on märgatavalt madalarn; 3
188. 5. Hõõrdsidur võib töötada kuivalt või määritult (õlivannis): 189. · kuiva hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on 0,6; 190. · määritud hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on 0,05 191. 6. Hõõrdsiduri/piduri töövõimet piirab kontaktpindade TEMPERATUUR: 192. · töövõime tõstmiseks tuleb tagada jahutus; 193. · suure pöörlemissagedusega dünaamiliste ajamite on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on jahutuse tagamine hõlpsam. 194. Milliseid vabakäigusidureid teate, mis on selle tüübi siduri eripäraks? 195. -Põrkmehhanismiga vabakäigusidur, -Rullik-vabakäigusidur, - Vedru-vabakäigusidur.- Pöördnukk-vabakäigusidur. 196. VABAKÄIGUSIDUR= AUTOMAATNE seade,mis tagab lülitatavas ühenduses
soovitakse, kui mugavat juhtimist tahetakse, jne. 29. Võimsusvoogu katkestamata lülitatavad (power shift) käigukastid: käikude lülitamine sidurite abil. Selles käigukastis toimub käikude vahetamine ilma sidurit lahutamata. Selleks on püsihambumises olevate hammasrataste ette paigutatud üks või mitu planetaarreduktorit, mida juhitakse ketas- ehk lamellsidurite ja lintpidurite kaudu. Neid omakorda juhitakse hüdrauliliste ajamite abil. Tegelikkuses kombineeritakse käigukastis mitme erineva võlli vahel, kuhu hetkel powershift käiguvahetus on paigutatud. Näiteks : Powershift on kõikide võllide vahel, John Deere, 8 edasi, 4 tagasi; Powershift on vedava ja veetava võlli vahel, David Brown, 4 astet ja lisaks 3-astmeline mehhaaniline vahetus; Powershift on vedaval võllil, Case, annab kokku 3 edasi ja 1 tagasikäigu, pluss igale käigule neli astet. Selliste
tehteid. Koodi võti 8421+3 tähendab, et arvujada iga kümnendnumbri asemel kodeeritakse kahendkoodis 3 võrra suurem kümnendarv, näiteks arvu 5 asemel arv 8 või arvu 8 asemel 11. Saadakse neljakohalise kahendkoodi ülekanne järgmisele kohale vastavalt kümnendarvule (kümnendarvu ülekanne tekib arvu 9 järel, neljakohalise kahendarvu ülekanne aga 11112 = 1510 järel). Tsüklilistest ehk peegeldunud koodidest on levinud nn Gray kood, mida rakendatakse positsioonjuhtimisega ajamite asendiandurites. Koodi eeliseks võrreldes teiste kahendkoodidega on see, et anduri lähimatele naaberasenditele (naaberarvudele) vastavad koodid erinevad teineteisest minimaalselt, s. t ainult ühe järgu võrra. Seega muutub kood anduri modulatsiooniketta liikumisel sujuvalt ning asendisignaali töötlevate loogikaskeemide lülituste arv on minimaalne, mis suurendab seadmete töökindlust. Ühikkoodi kasutakse juhul, kui mingit füüsikalist suurust iseloomustab
Antud kursuse käigus omandati baasteadmisi programmeeritavatest loogikakontrol- leritest(PLC), erinevatest ajamitest ja anduritest ning robotite ehitusest ja toimimisest. Samuti tutvuti erinevate tarkvaraliste keskkondadega ja robotite programmeerimis-keeltega nagu RTL, MELFAIV ja KRL. Tutvuti lähemalt Siemens S7 C300 kontrolleriga kahes praktilises ülesandes. Robotitega tegeledes tuleb ette küllaltki palju probleeme – läbiviidud praktilistest töödest selgus, et andurite ja ajamite paigutus ning ühendused ei pruugi olla alati originaalseadmele kohased, vaid riistvara pideva uuenemise või muude põhjuste tõttu võivad olla andurid ning ajamid ühendatud erinevalt. Selliste probleemide vältimiseks tuleks uue roboti kallale asudes kindlasti ise veenduda, kuidas täpsemalt on andurid ja ajamid ühendatud. 46 VIITED 1. sPlan7.0. http://www.abacom-online.de/uk/html/splan.html (Kättesaadav 11.06.15) 2. Simatic S7
mutter hakkab liikuma (vt. Joonis 4.7). Mutri sirgjoonelise liikumise ja kruvi pöördliikumise kiiruste suhe on määratud kruvisammuga skr. Sirgliikumise kiirus avaldub skr 1 v2 2 Joonis 4.7. Kruviülekanne [10]. 4.7.3. Rihmülekanne Lihtsate ajamite puhul kasutatakse sageli hõõrdumisel põhinevaid rihmülekandeid (belt and pulley transmission). Sel puhul edastatakse ajami liikumist ühelt rihmarattalt teisele. Koormuse ülekandmisel tekib rihmratta ja rihma vahel libisemine, mistõttu rihmarataste nurkkiiruste suhe ei võrdu täpselt nende läbimõõtude suhtega. Rihm on mõningal määral elastne, ning seetõttu võib salvestada endasse energiat ning põhjustada sellega kiiruse ja
oma polaarsust. Ta jääb järjsetiku sisendpingega, ning väljundpinge mis antakse mootorile on U välj = U sis + e . Väljundpinge väärtus sõltub PLi avatud ja suletud oleku kestusest, mida pikkemalt on PL avatud, seda rohkem salvestatakse regulaatori induktiivusesse, seda suurem on tema emj. ja seda suurem on väljund. 7.4. Muutuva voolu suuunaga kahe kvatandiline muundur Taolist muundurit kasutatakse ajamite rekuoperatiivsel pidurdamisel kui soovitakse anda pidurdamise energiat tagasi võrku. Lülitus koosneb nagu kahest osast, pinget vähendavast regulaatorist, mis koosneb pooljuhtlülitist PL2 ja dioodist VD2. Juhul kui mootori induktiivsus on lülituse töötamiseks liiga väike, võidakse lisada täiendab
tehnoloogilise protsessi kulgemist kajastav signalisatsioon; riketest ja muudest ebanormaalsustest teavitav signalisatsioon. S2. Elektriajamite juhtimispõhimõtted. Elektriajamite käivitamine, elektriline pidurdamine ja reversseerimine on alati seotud vajadusega teostada mitmesuguseid ümberlülitusi nii elektriajami jõu- kui juhtimis- ahelates. Neid ümberlülitusi saab automatiseerida, kasutades mitmesuguseid elektri- ajamite juhtimispõhimõtteid. Kõik elektrimootori dünaamilised talitlused nagu näiteks tema käivitamine, pidurdamine, reversseerimine jt on seotud tema töömähiste voolu, rootori- või ankru- mähises indutseeritud emj ja loomulikult ka rootori pöörlemiskiiruse muutumisega. Selle näitena on joonisel S3 toodud rööpergutusega alalisvoolumootori ankruvoolu, emj ja nurkkiiruse ajalise muutumise diagrammid. Nagu näha, muutub ankruvool
Mootori valiku tingimuseks on maksimaalse saavutatava temperatuuri võrdsus lubatavaga. Maksimaalse temperatuuri võib avaldada soojenemiskõvera järgi 36. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. 37. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. Juhtimine eeldab valikut vähemalt kahe võimaliku variandi vahel. Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastavalt etteantud algoritmile. Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe
Luba(loa) mingi töö alustamiseks peab elektritööjuhtijale andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektriala isikud või ohuteadlikud isikud või nendele järelevalve all olevad tava isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse tuleb kaitselahutusega eraldada kõigist toite allikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelu sildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pinge indikatsiooni vahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madal pinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside kui pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi(maapotensiaali vahel). Maandus ja lühistamis seadmed või vahendid tuleb enne
korda suurem kui CD- ROM-il. Miks ei ole kahekihiline ketas täpselt poole mahukam kui ühekihiline? Sest alumine kiht tuleb kirjutada natuke suuremate süvenditena ning seetõttu kaotame mahus. Huvitav on veel see, et kõigepealt loetakse alumine kiht seest väljapoole (nagu CD), siis ülemine kiht väljast sissepoole. Seda sellepärast, et vältida lugemispea liigutamisest ja ketta pöörlemiskiiruse muutmisest tulenevaid asjatuid pause filmides. Kahepoolsete ketaste miinuseks on ajamite keerukus ning kallidus, ka on kahepoolsed kettad õrnemad, kuna andmed on mõlemal plaadipoolel ning kaitsekihid õhemad. Kettad on ka visuaalselt erinevad. Need, mille mõlemal poolel on inffi (10 ja 18), omavad avause ümber värvilist riba, millel kirjas diski nimi ja pisut muudki. Kahepoolsetel ketastel tuleb kasutada halvasti nähtavaid holograafilisi märgiseid, et mitte segada ülemiselt poolelt andmete lugemist. Kettad, millel info vaid ühel küljel (5 ja
puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid. Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu
puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid. Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu
siis peab ta įįhe eĮektriļise perioodi kestel at'eIrdatrra piisavat täierrdavat dįįnaamiļist rrlornenti, et kiir.endada trii nrootori enda kui ka koormuse inerlsmassi. Pulseeruva koonnusnromendiga ajamite pr-ürul (rrt. lrrrļknurksete ketir.ataste või vänttnelrļranismide poolt põh.iustatud pulsatsioon) võib tekĮ<įcļa ka kiiruse pulsatsioon, eriti nradaļanraiel sagedr-rsteļ alļa 25 Hz tring niootor võib vääratuda. Niisrrguste ajarnite puhrrl on vvä ga r'a ske kasutada reluk1ants irrootoreid.
jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Algul kasutati neid ainult video salvestamiseks (siit ka nimetus "digivideoketas"), hiljem hakati kasutama ka arvutustehnikas ja lühendit DVD hakati tõlgendama "digitaalne universaalkettana". DVD üks meeldivamaid omadusi on see, et kõik DVD ajamid loevad ka tavalisi CD-ROM kettaid. Jaapani firma Toshiba hakkas juba 1997.a. oma personaalarvutitesse standardvarustusena monteerima CD-ROM ajamite asemel DVD ajameid . Esimese põlvkonna DVD ajamid polnud suutelised lugema CD-R ja CD-RW kettaid, kuid DVD-2 ajamid saavad juba ka sellega hakkama, s.t. loevad lisaks DVD ketastele ka vanu CD-ROM, CD-I, Video CD, CD-R ja CD-RW kettaid. USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning
2.1. Üldpõhimõtted Elektriajamite liigitus. Reeglina algab ajami väljatöötamine nõudmise esitamisest, mis sisaldab endas mootori, ülekandemehhanismi ja energiamuunduri tüübi väljaselgitamist ja kogu süsteemi analüüsi, et saavutada kõrgeimat töökindlust, parimaid dünaamilisi ja staatilisi omadusi, minimaalseid mõõtmeid ja vastuvõetavat maksumust. Valitud seadmete tüüp peab rahuldama tehnilis-majanduslikke nõudeid. Ajamite tõrked võivad põhjustada konflikti seadmete tarnija ja kasutaja vahel. Vältimaks eelmainitud probleemi, peab väljatöötlusdokumentatsioon (spetsifikatsioon) täpselt kirjeldama alljärgnevaid talitlus-ja keskkonnatingimusi: · rakenduse tüüpi, · talitlustingimusi ja talitlusi, · toitevõrgu andmeid ja harmoonilist koostist, · mootori tüüpi, · võimsuste ja pöördemomentide vahemikku,
seiskamist. Peale läbipuhumist tuleb vastavate lisandite sisseviimise teel taastada nõutav fosfaat- ja nitraatarv Katla automaatikaseadmete- ja süsteemide rikete korral tuleb vastavalt antud katla kasutusjuhendile üle minna poolautomaat- või käsitsijuhtimisele, tagades seejuures pideva katlavahi. Utilisatsioonikatelde ekspluateerimisel tuleb silmas pidada selle katlatüübi mõningaid iseärasusi. Utilisatsioonikatelde ettevalmistamisel peab kontrollima gaasisiibrite asendit, nende ajamite ja servomootorite korrasolekut. Kui utilisatsioonikatel omab möödavoolu gaasikäiku (baipass), on peamasina madalatel koormustel otstarbekas heitgaasid suunata katlast mööda, kuna nii välditakse küttepindade kiiret saastumist tahmaga ja heitgaaside madalast temperatuurist tingitud madalatemperatuurilist korrosiooni väävelhappe väljakondenseerumise tõttu küttepindadele. Utilisatsioonikatelt võib veega täita nii seisva kui töötava peamasina puhul,
Miks ei ole kahekihiline ketas täpselt poole mahukam kui ühekihiline? Sest alumine kiht tuleb kirjutada natuke suuremate süvenditena ning seetõttu kaotatakse mahus. Huvitav on veel see, et kõigepealt loetakse alumine kiht seest väljapoole (nagu CD korral), siis ülemine kiht väljast sissepoole. Seda sellepärast, et vältida lugemispea liigutamisest ja ketta pöörlemiskiiruse muutmisest tulenevaid asjatuid pause filmides. Kahepoolsete ketaste miinuseks on ajamite keerukus ning kallidus, ka on kahepoolsed kettad õrnemad, kuna andmed on mõlemal plaadipoolel ning kaitsekihid õhemad. Kettad on ka visuaalselt erinevad. Ühilduvuse säilitamiseks CD-ROM-iga on DVD diameeter 120 mm. , paksus 1,2 mm. DVD spetsifikatsioon defineerib viis eri kettatüüpi: DVD-Video, DVD-Audio, DVD-ROM, DVD-R (Recordable) ja DVD-RAM. Viimane on ülekirjutatava DVD esialgne formaat, millele järgnesid temaga võistlevad formaadid, DVD + RW, DVD - RW (Rewritable)
annaabi.ee 
