Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud
3 Töövedelikud
3.1 Sissejuhatus Kuna pole olemas universaalset töövedelikku, mis oleks sobilik
Töövedeliku põhiliseks ülesandeks kasutamiseks kõigis kasutus-
hüdrosüsteemis on kanda edasi energiat. valdkondades, vastates erinevatele
Lisaks esitatakse töövedelikele täien- nõudmistele, siis tuleb töövedeliku
davaid lisaülesandeid ja nõudmisi, mis valikul arvestada kõiki antud valdkonnas
on seotud hüdroseadmete konstrukt - esitatavaid nõudeid, et tagada süsteemi
siooniga ja nende erinevate tõrgeteta ja majanduslikult efektiivne
kasutusvaldkondadega. ekspluatatsioon (sele 3.1).
Rakendus - Sobivad max. Keskkonna Kasutus- valdkond vedelikud *) töörõhk temperatuur keskkond
Autotööstus 1·2·3 250 bar -40 - +60°C sise ja välis Mobiilsed seadmed 1·2·3 315 bar -40 - +60°C sise ja välis Eriotstarbelised 1·2·3·4 250 bar -40 - +60°C sise ja välis transpordivahendid Maa- ja 1·2·3 250 bar -40 - +50°C sise ja välis
metsatööstusseadmed
Laevad 1·2·3 315 bar -60 - +60°C sise ja välis Lennukid 1·2·5 210(280) bar -65 - +60°C sise ja välis
Liikurmasinad 1·2·3·4 315 bar -40 - +60°C sise ja välis
Tööstusseadmed 1·2 200 bar 18 40°C sise
Pressid 1·2·3 630 bar 18 40°C üldiselt sise
Metalli, valutööstus 1·2·4 315 bar 10 - +150°C sise
Terasetehased 1·2·3 220 bar -40 - +60°C sise ja välis Elektrijaamad 1·2·3·4 250 bar -40 - +60°C üldiselt sise Teatrid 1·2·3·4 160 bar -40 - +60°C üldiselt sise
Simulaatorid, testimine 1·2·3·4 1000 bar -40 - +60°C üldiselt sise Kaevandused 1·2·3·4 1000 bar -40 - +60°C välis ja maa all
Eriotstarbelised seadmed 2·3·4·5 250(630) bar -40 - +60°C sise ja välis
*) 1= mineraalõlid; 2= sünteetilised vedelikud; 3= ökoloogiliselt sobivad vedelikud; 4= vesi, HFA, HFB; 5= eriomadustega vedelikud
Sele 3.1 Hüdraulika kasutusvaldkonnad ja nendele sobivad töövedelikud
3.2 Töövedelikele esitatavad nõuded vedelikukile võib kaduda suurte
Määrimisomadused koormuste, liialt väikese vedeliku koguse, madala viskoossuse, liiga
· juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid) · mõjutavad silindri liikumiskiirust (vooluventiilid) · piiravad silindri poolt arendatavad jõudu (rõhuventiilid) · väldivad passiivses olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba (mittetagasivoolu ventiilid) · varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. 10. Töövedelikud. Töövedelikele esitatavad nõuded · Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60...90C, hangumistemperatuur -12...- 70C. · Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad
võrreldes suurema silindri käiguga, mis on tehniliselt raskesti realiseeritav. Kasutatakse nt: autode ja muude sõidukite pidurisüsteemis. 15) Millest on sõltuv silindris mõjuva rõhu suurus? Kuidas see rõhk mõjutab rõhku pumba väljundis? Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Rõhk pumba väljundis tuleneb pumba võimsusest, süsteemis olevast rõhust ja rõhukadudest. 16) Vooluhulga mõiste. Keskmise kiiruse mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Vooluhulgaks nimetatakse ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogust.
- varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. Järgnevalt koostame ja esitame etappide kaupa lihtsa hüdrosüsteemi, kasutades skeemil DIN 1219 tingmärke. 1. Etapp (sele 2.18 ja 2.19) Sele 2.18 Hüdrosüsteemi skeem Hüdropumpa (1) käivitatakse elektri- või (1.etapp) sisepõlemismootoriga. Reservuaarist (2) pumbatakse töövedelik hüdropumbaga läbi torustiku ja komponentide hüdrosilindrisse (5). Niikaua kuni puudub takistus vedeliku voolamisele liigub töövedelik vabalt. Töövedeliku voolamist takistavaks faktoriks on silinder (5), mis paikneb torustiku lõpus. Kui töövedelik on täitnud silindri hakkab rõhk süsteemis kasvama väärtuseni, kus ületatakse kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Kolvi liikumissuunda muudetakse suunaventiiliga (6). Süsteemi tühjenemist läbi pumba
(vedeliku voolamine, rõhk). töövedeliku kokkusurumineja see, et neis Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tihendatud töökambritega. Läbi nende tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: toimub töövedeliku juhtimine sissevooluavast väljavooluavasse. Kuna · kasutatav töövedelik pumpades puudub töövedeliku vaba vool · töörõhkude diapasoon nende kahe ava vahel, vähendatakse · oletuslik pöörlemiskiirus pumbas töövedeliku ruumala, mille · minimaalne ja maksimaalne tulemusel tekitatakse rõhk. Seetõttu on töötemperatuur nad eriti sobivad suurte rõhkude saamiseks, ning eriti sobivad
mis kaitseb seda liiga kõrgete rõhkude eest. Üldjuhul kolme liiteavaga Sele 9.20 - Tagasivoolava töövedeliku vooluhulga regulaatorisse on rõhupiiraja vooluhulga reguleerimine juba sisse ehitatud. Kuna liigne töövedelik QR juhitakse tagasi Vooluhulga paralleelne reguleerimine reservuaari, saab teda kasutada vaid siseneva vooluhulga piiramiseks. Sellise reguleerimisviisi korral on Kolme liiteavaga vooluhulga regulaatorit vooluhulka reguleeriv ventiil 1 iseloomustavad väiksemad ühendatud paralleelselt töösilindriga 2 võimsuskaod, parem kasutegur ja (sele 9.21)
iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu sa
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei r
Kõik kommentaarid