Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused (0)

Kutsekool - Elektroonika - Elektriajamite juhtimine

1 HALB

El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku- ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan-gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega.

El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj. olekuid kirj.n-mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n- olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastavad obj. Eri-nevad diskreetsed olekud . 1. Juht.olekumuutujate hin-damisel 2.Hägusloogiline juht.-Juht.toimub spets .hägus- loogika kontrolleriga. 1.sis,suuruse gradueerimine ning hägustamine. 2.loogiliste otsuste tegemine e.otsustamisloogika. 3.välj. sign .gradueerimine ja kvantitatiivse juhttoime mood. e.selgitamine. Nende ül.lahend.põhineb a)süst.looja e.experdi kogemusel ja teadm. b)intuitiivsel tegevusel c)juht.obj.hägusal mudelil d)süst.iseõppimisel.(süst.mis korrigeerib oma otsuseid) Häg. loog .juht.kvaliteet sültub suurel määral sis. muutuja skaala gradueerimisest. Gradueerida võib kogu skaala ulatuses ühtlselt e. lineaarselt ja mittelineaarselt. Häg.loog.juht.põh.mõte võim.oluliselt suurendada diskreetsete süst.toimekiirust, sest arvutuste hulk ja sellex kuluv aeg on viidud min.

El.ajamite kontaktjuht. skeemide tüüpsõlmed- El. ajami def.järgi on juht.seade ajami lahutamatu osa. Juht.aparaturi abil toimub: M. käiv., Revers , pidurdus, kaitse ülekoormuse eest ja muud op. Seejuures antaxe inimop.poolt tavaliselt vaid 1-käsklus juhtnupu(surunup) abil. Juht. ahelad saavad tavliselt toidet samast toiteõrgust kust M. Juht. skeeme realis. Mitmesuguste põh.mõtete alusel. N:õib astmeline käiv. Olla juhitud aja, voolu, pinge või pöörlemiskiiruse järgi. Teisest küljest on el. ajam alati seotud tehnol. seadmega (töömasin.) ja juht.õib toimuda ka sõltuvalt muudest param. Sagedamini on teg.seadme autom .sisse ja välja lül.-ga aga ka kaitseblokeeringutega. Releede ja kont .-ga juht.skeemidega süntees rajaneb lihtsal JA-EI loogikal , sest el.kontaktidel on vaid 2 fiks. Posits.(suletud- JA; avatud-EI)

El.ajamite juht.põhimõtete realiseerimise tüüpsõlmed- Kiirus, aeg ja teekond skeem 19. asünk.M vastulülitus pidurdus., otsevõrku üxkõik millises pöörlemissuunas,

El.M kaitse- Kaitset vaadeldaxe 2 kategoorias: 1.Kaitse Mväliste kahjustuste eest 2.Kaitse M.siseste rikete edasise laienemise vastu M.sees ja elektrisüst-s. Enamus soovimatutest välismõjudest põhj.M.temp.tõusu. Võivad olla: liigkoormus töö või kaäivituse ajal, sage käivitamine, ebaõige või mittesümmeetr.pinge., puudulik jahutus või halvenenud vent . Kaitsel on 2ül.-1. avastada ebasobivad olukorrad nagu liigkoormus või lühis 2.katkestada toiteahel.Soovitatavad kaitseviisid-ja vahendid: Vah.voolu M soovit.kasut: 1.faasidevahelise ja ühefaasilise lühise kaitset. 2.liigkoormuskaitset 3.mittesümmeetrilise pinge kaitset. Sünk.M peab olema lisax asünk.talitluse kaitse. Alalisv. masinatel peab olema lühisekaitse, vajadusel ka liigkoormuskaitse ja pöörlemiskiirust piirav kaitse.21

Asünk.M kontaktjuht. skeemid -26

Alalisv.M kontaktjuht.skeemid-23

Sünkr.M ergutuse juht.skeemid-24

Kontaktivaba juht.põhimõte- Sellex et tõsta juht.skeemide töökindlust ja kiiretoimelisust on võetud kasut.kontakaktivabad aparaadid . Kont.vabadel.on pikema tööeaga, töökindlamad, kiiretoimelisemad, teenendamine vähem ajakulukas. Puudused- tundlikus välishäiringute vastu, temp.mõju stabiilsusele-kuid neid väärtusi saab viia min. Staatilised kont.vab.aparaadid on elektromeh.aparaatidega analoogse tegevusega .Diskreetne tööiseloom, mis on iseloomustav kahe mõistega „sisse lül.”(kasulik sign.olemas-pinge täisväärtus) ja „välja lül.”(pinge puudub). Hiljem võimendataxe saadavad sign.

Loogikaelem. Ja loogikaelem. Süsteemid- Loogikael.- Kui elementaarseid loogikafunkt. realiseerivad seadmed võivad olla tähistatud algebraliselt. (kontaktivabad) teevad tööx vajalikke loogikatehteid, kuid ei kommuteeri samaväärselt elektromeh.aparaatidega el.ahelaid. Reals.mistahes kahe või enama argumendi loogikafunkt.Loogikael.-TTL- elem .(transistor-transistorloogika); ESL-elem.(emittersisestusloogika); KMOP(MOS)-komplementaarmetalloksiid- pooljuhtloogika. Loogikael.süsteemid-Juht.sign.kogumist mis on vajalik loogikael käsklus-ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimisex saab kirjeldada loogikalagebra valemitega . Need valemid kirjel. Kõigi süsteemi el. vahelisi seoseid ja sõltuvusi sõltumatute muutujate ja nende funkt.näol, millel võib olla väärtused 1 või 0. Skeemid koostataxe loogilise sünteesi võtteid kasut. Kasut.hetkel integraalseid pooljuhtel.

Loogikalülituste sünteesi ja projekte. Alused-Sünteesi all mõistetaxe etteantud tingimusi rahuldava juht.skeemi algebraliste struktuurivalemite koostamist . Sün-teesi käigus saadaxe väljund-ja vahemuutujate algebralised avaldused , mis võim-aldavad nende alusel koostada min.elementide arvuga juhtimisskeemi. Projekt. etapid- 1. skeemi töösünaline kirj.koostamine 2.talitlustingimuste esitamine 3.Loogikavalemi minimeerimine 4.lülitusskeemi koostamine. Sign.jagunevad- 1. Sisendsign 2.väljudsign. 3.vahesign.

El.ajamite juht.skeemide sõlmed loogikaelem.baasil- Loogikatehete elemendid-1. Disjunktsioon (VÕI-OR) 2.Konjunktsioon (NING-AND) 3.Iversioon (EI-NO) 4.implikatsioon 5.Keeld 6.Ekvivalents (EXCL NOR (XNOR)) 7.Antivalents e.välistav VÕI (EXCL OR(XOR)) 8. Pierce ´i nool (EI-EGA;(VÕI-EI)- NOR;) 9.Shefferi kriips (NING-EI; NAND) Valm.ka veel loogikael. EXCL OR; EXCL NOR. Sign. iseloomu järgi liigitataxe kont.vabad loogikael.: Potentsiaalel; Impullsel.(tavaliselt kujutataxe sünk.süsteemina).

Türistoride kasut. El.ajamite jõuahelates- Türistorskeeme kasut.el.ajamites mitmesuguste ül.täitmisex:1.regul.alalispinge saamisex(tüüritvad alaldid ) 2.regul. vahelduvpinge saamisex (türistorpinge regul) 3. al.pinge muundamisex vahe.pingex ja selle saged.regul.(invertorid, sag. muundurid ) 4.vah.vooluahelate kont.vabax kommuteerimisex (kont.vab.käiv, juht.võtmed, ümberlül, kommutaatorid) 5.alal.-ja vah.vooluajamite erinevate töörez.saamisex-käiv.,revers, kiiruse regul, dün.pid, vastulül.pid, spets.rez(samm-ja vibrat.rez) Valm.stand.juht.jaamasid ja juht.blokke, sag. muund , pingeregul, tüür.alal, komp.tür.juht.jaamad. Staatilisi üm.lül. kasut.vah.vooluahelate kommut.ja asünkM mitmesuguste töörez.saamisex.

El.ajami suletud juht.süsteemide skeemid ja tag.side liigid- tag.side liigid jagunevad: 1)Positiivne-on selline tag.side mille sign. On etteandesign. samasuunaline(liitub) 2) Negatiivne-on selline tag.side, mille sign.on etteandesign. Vastassuunaline(lahutub) 3) Jäik tagasiside- toimib el.ajami väljakujunenud (staatilises)reziimis ja siirderez. 4)Paindlik-tag.side sign.tekib ainult el.ajami siirderez.ning kindl.siirdeprots.etteantud kvalit(liikumise stabiil.lubatava ülereguleerimise) 5)Lineaarne tag.side- isel. Regul.koordi- naadi (N:kiiruse)ja tag.sidesign.vaheline võrdelisus. 6)Mittelineaarne tag.side-Võrdeline seos regul.koordinaadi ja tag,sidesign. vahel puudub. El.ajami suletud. juhtskeem- põhitunnusex on ahela olemasolu mille kaudu antaxe el.ajami sisen. Koos kiiruse etteandesign.koormusmomendiga võrdeline sign.pinge. Suletud strukt.ehit.häiringute ja kõrvalekallete põhimõttel e. Tag.side põhimõttel. El.ajamit juhit.summarse sign. skeem11.25

El.ajamite suletud juht.süsteemide tehn.vahendid- Kasut.põhiliselt pooljuht -seadmeid. Kontaktaparaati kasut. toitepinge kommuteerimiseks, kaitse, blokeerin- gute ja signalisats..ahelates. 1) etteande progr.-seadm.mis määravad regul.koord-inaadi nivoo ja muutumise iseloomu 2)regul.koordinaatide ja tehnol.parameetrite andurid, mis annavad infi tehnol.prots. kulgemisest ja el.ajami tööst 3)Regul.ja funkts.muundurid mis etteande (programm-)seadmete , koordinaatide ning param.andurite sign.alusel töötavad välja juht.signaalid. 4)Sobituselem.mille abil saab ühendada ühisesse skeemi (punktid 1-3) elem. Sobitades omavahel nende sis.-ja välj.sign. vooluliigi järgi sign.iseloomu ja nivoo järgi.

El.ajamite juht.analoogelem. ja –seadmed( regulaatorid , funkts.muundurid, käsklus-ehk etteandeseadmed, sobitus-ja toiteseadm.)-Analoogsüst.põhikomponendiks on operatsioonivõimendi-väga suure võimen-dustegriga neg. tagasisidega alalisv.võimendi.Regulaator-kui sisendahelatesse ja tag.sideahelasse lülitada peale takistite ka konden-rid, muudab opvõimendi sisendsign.mitmesuguste teiste seaduspärasuste järgi ning tema välj.sign. saab kasut. Mitmesuguste el.ajamite juhttoimete saatmiseks. Funktsionaal muundurid-Võimaldavad sis,sign.ruutu tõstmist ming temast ruutjuure võtmist, korrutada ja jagada analoogsign.eraldada sign. moodul ning saada mitmesuguseid mitte-lineaarseid sis.-ja välj.sign.vahelisi sõltuvusi.Baseeruvad 1 v.mitmel opvõim-endil. Käsklus e. Etteande seadmed- Selsüünkäsklusaparaat,potentsiomeetrilised käslusapar. Sobitus.ja toiteseadmed- Kasut.mitmesuguste juht.elem. ühend. ühisesse skeemi. 1)sobitusvõimendid 2)galvaanilise lahutuse lülid 3) filtrid , toiteplokid.

Analoog kiiruseandurid( tahhomeetriline sild , tahhogeneraatorid)-Tahhomeetriline sild- Kui valida R1 ja R2 nii et olex täidetud tingimus R1*Ra=R2*Rlp, siis on sild tasakaalustatud ja tema diagonaali pinge punktide A jaB vahel ei sõltu ankruvoolust.(võib võtta ka vahetult harjadelt aga siis sõltub vool ka ankruvoolust) Tahhogeneraator- 1)alalisv.tahhog. 2)vahelduvv.tahhog. 3)asünk.tahhog.4) sünk.tahhog. Enamikel juhtudel kasut. Asünk.tahhog.,mis oma ehituselt erinevad vähe 1-faasilisest asünk.M.

Analoogvooluandurid-võib kasut.šunti millel tekkiv pingelang on võrdeline teda läbiva vooluga. Vahelduvv.korral võib olla voolutrafo . Peale voolusign. saamist täidavad nad ka teisi ül.-t lahutavad galvaaniliselt jõu-ja juht.ahelad. šundi asendab ka lisapooluse mähis.

Analoogasendiandurid(pöörlev trafo , selsüün, magnesüün)-Pöörlev trafo-väikesevõimsuseline induktsioonmasin. Levinuim sin-.ja cos-pöördtrafo. On olemas ka lineaarne pöördtrafo, mille rootorimähise väljundpinge on võrdeline pöördenurgaga. Selsüün-Kasut.järgivajamites.Töötavad paaris 1)asendiandurina 2)kõrvalekalde mõõturina. Magnesüün- Kontaktivaba elektromeh.pöördenurga andur .Ehistus on lihtne., väiksed mõõtmed ja kaal, annab hea mõõte täpsuse.

Diskreetkiiruseandurid- Elektro .meh.kiiruse kontr. relee -Töötab asünk.M põhimõttel. Rel.rootorix on püsimagnet (sees on kontaktid , mida lülitaxe ümber)mis on ühendatud M.võlliga.Kiiruse väärtust mille juures toimub relee rakendumine , regul.häälestuskruvidega. Tahhogen.pingereleega-Reostaadiga regul.kiirust mille juures relee rakendub. Induktsiooni impulssandur- Koosneb hammaskettast, mis on ühendatud M.või töömasina võlliga.Hammaste vastas asub induktor (püsimagnet) millele on paigaldatud mõõtemähis, mida toidetaxe alalispingega. Mähiselt saadav pinge antakse läbi kondensaatori võimendi sisendisse. Võimendi täitab seejkuures ka impulsside formeerimise ül. Fotoelektriline impulssandur- Kasut.siirdeanduritena ning koos kalibreerimislül. asendiand.robotites, erinevates tehno.sead. ja tööpinkides. Koosneb valg.voo allikast, modulatsioonikettast ning fototajurist. Mod. ketas kujutab endast optiliselt läbipaistv.piludega ketast .mis pöörlemisel sulgeb periood-lt valg.voo pääsu fototajurile ning tekit.viimases periood.-lt muutuva voolu. Pulsatsiooni sag. On võrdeline ketta pöörlemiskiirusega aga vooluimpul. Arv ketta pöördenurgaga. Skeem 11.26

Diskreetasendiandurid- Disk .asendi anduritx saab kasu.mitmesug.kont.-ja kont.vabasid teekonna-ja lõpplüliteid. Neid kasut. N:prog.juht.süst. Fotoel. koodandur - Põhielemnt on koodiketas, mis kinnitataxe M.või töömasina võllile.Tal on mitu kontsentrilist rõngast(rada) mis koosnevad segmendi-kujulistest läbipaistvatest ja mitteläbipaistvatest osadest.(andmed saab kahend-süsteemis)

Alalisv.ajami suletud juht.süsteem neg.tagasisidega kiiruse järgi-Kui muuta süsteemi võimendutegurit siis karakteristikute jäikus kasvab st.karakteristikud lähevad absoluutselt jäigale karakteristikule. Võimenduteguri liigne suurend -amine aga ohustab süsteemi stabiilset tööd. Koormusmomendi vähenemisel väheneb ka M.toitepinge ja kiirus.

Alalisv.ajami suletud juht.süsteem mittelineaarse neg.tagasidega voolu järgi-Tag.sign.antakse voolupiiramise sõlmele ja veel ka voolu etteande-tegur.See signaal määrab kindlaks voolu väärtuse millest alates algab voolu regul.(piiramine). Kui M.toitepinge ja ankruahela pinge väheneb, siis karak-teristikud langevad järsult (pehmed). See iselo .voolu ja momendi regul. (piiramise)effekti. Voolupiiramise nivoo määr.vastaa etteandesign. Kui suurendada süst,võim.tegurit siis hakkavad karakt.2-tsoonis lähenema vertikaaljoonele. Skeem11.24

Alalisv.ajami suletud juht.süsteem mittelineaarse tagasisidega kiiruse ja voolu järgi-Sellex et saada el.ajami jäiku karakt.mis on vajal.kiiruse stabili-seerimisex ja pehmeid karakt.mis on vajal.voolu ja momendi piiramisex(kahe või enama koordinaadi regul)kasut. Mitmesuguseid tag.sidekombinatsioone. jaguneb 3.tsooni-1.tsoon-ankruvoolu vähendamine 0 (toimib ainult neg.tag.side kiiruse järgi)mis kindl.el.ajami jäigad karakt. 2-tsoon- lisandub ka neg.tag.side voolu järgi ning karakt.muutvad pehmex. 3-tsoon-Voolu edasisel suurenemisel ja kiiruse vähenemisel lakkab toimimast neg.tag.side kiiruse järgi, edasi toimib ainult tag.side voolu järgi ja karakt.muutuvad pehmetex, kindl.voolu ja momendi piiramise.

Alalisv.ajami koordinaatide alluvjuhtimisega suletud juhtsüsteem-See süst.näeb ette iga koordinaadi regul.iseseisva regulaatori ja vastava tag.side abil. Seega toimub iga koordinaadi regul.iseseisva suletud kontuuriga ja el.ajami vajalikud staatilised ja dünaamilised karakter.saadaxe selle koordnaadi regul. ning tag.sideahela skeemi ja parameetrite sobiva valiku abil. Võimaldab lihtsate vahenditega piirata igat regul.kordinaati. Allutatud regul.süsteemis kasut.ka sümmeetrilise optimumi kriteerimumit. Koordinaatidele allutatud regul.skeeme kasut.laialdaselt alalisv.ajamites.

Alalisv.ajami „ vooluallikas -mootor“ suletud juht.süsteem- Kiiruse tag.side-ahel on koostatud nii et ventiil hakkab voolu läbi laskma alles siis kui tahhogen. emj.ületab kiiruse etteandesign.mis juhtub kiirust ületaval kiirusel. Kiiruse järgi tag.side mittelineaarne isel.põhjustab meh.karakt. diagrammil kahe tsooni tekkimise. Karakt.jäikus 2-tsoonis on määratud el.ajami kogu võim.teguriga. Kiiruse kasvades hakkab vähenema pinge ja võrdeliselt temaga hakkab vähe-nema ka M.ergutusvool ning M.poolt arendatav moment.

Asünkr.ajami „türistorpingeregul-mootor“suletud juht.süsteem-Kui pinge suureneb, türistoride juht.nurk väheneb ja vastupidi. Rootoriahelas on lisatak.mis võimaldab vähendada kiiruse regul.diapasoonil ja kergendab M.soojuslikku reziimi tema töötamisel madalal kiirusel, kui rootoriahelas eralduvad suured võimsuskaod.

Asünkr.M rootoriahela takistuse impulssregul. Suletud juht.süsteem.-Jäikade karakt.saamisex kasut.neg.tag.sidet kiiruse järgi, siis ta hakkab gene-reerima impulsse. Impulsid suunataxe türistoridele,mis omakorda hakkab perioodiliselt šunteerima lisataki. Jäigad karakt.saadaxe: kui M.töötab väljakuj.rez.mingi kindla impulsside täiteteguri korral, millele vasta kindel rootoriahela ekv.tak. Kui nüüd suureneb mingil pöhj.koormus moment mille tulemusena M.kiirus hakkab vähenema. Siis juht.sign.suureneb mis kutsub esile impulsside täiteteguri suurenemise ja rootoriah.ekv.tak. väheneb. Sellega suureneb rootorivool ja M.moment, mille tulemusena katkeb kiiruse vähenemine.

Järgivel.ajami põhimõte-Nim.el.ajamit mis kindl.etteantud täpsusega töö-masina (täiteorgani) liikumise vastavalt suvaliselt muutuvale sis.juht.sig.-le. See võib olla mehaaniline või el.sign. mis muutub laias diapasoonis suvalise ajalise seaduspärasusega. Oma olemuselt on järg.ajam kõrvalekalde põhimõttel töötav suletud süsteem. Järg.ajam jaguneb juht.viisi järgi:pidevatoimelised, katkend-toimelised (releetoimelised, impulsstoimelised). Kasut: raadio teleskoop antennid , metalllõikepingid,robotid ja manipulaatorid, automaatmõõtesüsteemid.

Releetoimeline alalisv.järgivajam-Sis.-ja välj.suuruste anduritex on potentsiomeetrid, millised moodus . Nn. Potentsiomeetrilise kõrvalekalde mõõturi. Mittetundlikkuse tsooni vähendamine võib esile kutsuda el.ajami võnklemise tasakaaluasendi ümber.(norm. mittetundlikus on regul.2-3kraadi peale). Selle vältimisex on sobiv täiendada süsteemi kõrvalekaldesign.esimese ja teise tuletise sign.või kasut.M.elektrilist pidur .peale tema väljalülitamist. Releelise toimega järg.ajami eelistex on:lihtsus, töökindlus, võimalus saada töömasina täiturorganile optimaalseid liikumistrajektoore. Puudused: Kalduvus võnkumistele, mittetundliku tsooni olemasolu(ebatäpsus).

Võrdelise toimega vahelduvv.järgivajam- Toidetaxe faasinihke ja –pingetega. Kiiruse regul.toimub pinge effektiivväärtuse muutmisega. Skeem töötab järg: kui tekib kõrvalekaldesign. siis sõltuvalt tema faasist tekib väljundis pinge. Etteande-võlli ja el.ajami võlli vahelist nurga kõrvalekallet mõõd.selsüünidega-Saadaxe staatorimähiselt, ning on võrdeline nurkade vahega, selle pinge faas aga on määratud selle kõrvalekalde märgiga. M.kiiruse regul. toimub pinge effektiiv-väärtuse muutmisega. Järg.ajamites kasut.sageli asünk.M tagamax töökind.ja pikaajalisust. Väikeste võim.puhul(kuni 1kW)kasut.2-faasilisi lüh.rootoriga M. sageli õõnesrootoriga.

Arvanaloogne alalisv.positsioonjärgivajam- Juhul kui on vaja kind.väga suurt järgimise täpsust.kasut. koordinaatide numbrilisi andureid millised koos teiste numbriliste juht.seadmetega mood.järgivajami mõõteosa.Ajami kõrged kvaliteedi näitajad saadaxe kui numbriline mõõteosa ühendataxe analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide allutatud regul.põhimõttel. Arvanaloogilisel järg. ajamil on head dünaamilised omadused mida kind.juht.süsteemi analoogosa ning kõrge järgimise täpsus, mida kindl.numbriline osa.

El.ajamite programmjuht.põhimõisted- Jag:1.Aegjuht.süst. 2.Tehnoloogilisel põhimõttel töötavad süst. 3.Süst.jäiga mittemuudetava progr. 4. Süst.jäiga muudetava prog. 5.Kopeersüst. 6.Arvprog.juht.süst. Kõiki autom.juht.süsteeme mis kindl.el.ajamite töö varem kindlax määratud automaattsükli järgi on programmjuhtimine .

El.ajamite tsükliline programmjuht. Programmeeritava loogikakontrolleri abil- Kasut.täituorganite ühesug.korduvate liikumistsükl.realiseerimisex. Selliste el.ajamite prog.seadm.valm.mitmesug.releelise toimega kontakt.-ja kont.vab. aparaatidest.(teekonna-ja lõpplül, sammvalijad, loendurid, programmeeritava loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude küsitlemine toimub tsükliliselt üxteise järel nende paiknemise järjekorras tagastumisega prog.algusse pärast kogu tsükliküsitlemise lõppu. Ühe tsükli küsitluse(skaneermise) aeg on 2-10ms. 1000-de mälu sõna kohta.

Arvprogrammjuht. El.ajam-Iseloomulik et programme antaxe arvude näol. (perfokaart, perfolint,magnetlint, diskett )Programmikandjale on kirjutatud (fikseeritud)käsklussignaalide andmise järjekord, tööorg.liikumise kiirus, liikumise suund ja suurus. Arvprog.juhtskeemided kasutataxe sageli sammM. milliseid juhitaxe käsklusimpulssidega. Eelised-progr.etteandmine ja täitmise suur täpsus, lihtne üleminek teisele programmile.Jagunevad:analoog e.pideva-toimelised ja diskreetsed e.impullstoimelised.

Mikroprotsessorjuht. el.ajam-Ajam peab kindl.tööorgani liikumise ja täpse positsioneerimise. Suure täpsusega posits.formeeritaxe optimaalne või sellele lähedane el.ajami liikumise graafik -mis koosneb 3-osast: kiirendus,liikumine püsikiirusega ja pidurdus ning selle saavutamisex on vaja formeerida vajalikud graafikud . Seda on võimalik teha suletud juht.süsteemi tag.side asendi järgi. Kasut.ka el.ajami voolu-(momendi)ja kiiruse regul.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 46 allalaadimist

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused #1

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused #2

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused #3

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused #4

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused #5

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

Sisaldab 33 vastatud küsimust, elektriajamite juhtimise olulisemates küsimustes. TPT energeetika eriala lõpueksami küsimuste vastused.

elektriajamite juhtimine tpt lõpueksam

Sarnased õppematerjalid

158

pdf

Elektriajami juhtimine

raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe- vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik

Elektriaparaadid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid ......................................................................

Elektrivarustus

doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

343

pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk