2. rakendas valitsemises oma uut kurssi 3. sekkus majandusellu 5. teda sdistati paljudes asjades aga lpuks tunnistati paljud tema meetotid heaks Isolatsionism vlispoliitikas. 1. Isolatsionalism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika 2. prast 1 maailmasda oli USA-l vimalus muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid nad ei soovinud seda 3. see poliitika psis kuni 2 maailmasjani kuni Roosevelt selle mittevajadust testas DIKTAKTUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktakduurid? 1. Muutused hiskonnas - keskklassi rahva mjuvim vhenes, tlisseadustega said tlised igusi juurde, naisvalimisigusega tekkisid paljud rahulolematud rhmad mida diktaatorid ra kasutasid 2. Sja mju - sja-aastatel valitsesid kindalkelised ja karmid riigivimud ja rahvas oli juba harjunud, et nad saavutavad edu. Nd oli neil suur eelis, isegi thja edusaavutamisel leti neid rahvuskangelasteks 3
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmu...
Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Fasistid tulid võimule 1922 aastal Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik. Sai alguse Saksamaal 1919, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kui Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus tugevnes natside partei tegevus ning nad tulid võimule Suure depressiooni ajal. Samal ajal kehtestati ka diktaktuurid nt. Ungaris, Portugalis, Hispaanias, Bulgaarias jne.
See võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnades ilmusid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegi Ameeriklane ka lennunduses c) New Deal poliitika Kehtestati kontroll pankade üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. tööstuse elevdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 6.) Miks tekkisid diktaktuurid? Pettumine Versailles'e süsteemis ja mitmed muutused ühiskonnas. See tõi kaasa demoktaaria kriisi ja mitmetes riikides kehtestati diktatuur. 7.)Diktaktuuridele iseloomulikud jooned? : juhikultus, ühepartei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund, parteid olid keelustatud, inimõigused ja kodanikuvabadused olid piiratud, inimene oli täielikult riigile alluv, inimesed pidev hirmuall hoidmine, surmalaagrid ja küüditamine, propaganda nagu kõike seda teeb ka Keskerakond.
Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed. Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse traditsioon. Peale iseseisvuse välja kuulutamist oli vaja toetajaid, kes meie Vabariigi iseseisvust aksepteeriksid. Nii õnnestus välisdelegatsioonil saavutada Eesti omariikluse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Peale oma iseseisvuse saavutamist on muidugi oluline aspeks see, et kuidas omariiki sama järjekindlalt säilitada
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
1947. a jaotas suurbritannia valitsus India usu põhjal kaheks dominioonik: hindulistlikuks Indiaks ja Islamiusuliseks Pakistaniks. Kusjuures nende kahe riigi piirid pani inimene, kes polnud ise kunagi indias käinud ning kes ei teadnud eriti moslemite ja hindude liikumise piire. 1950.aastatel said neist iseseisvad riigid, mille areng kulges aga eri suunas. Indias valitses edaspidi üldiselt demokraatlik kord, Pakistanis juhtisid aga põhiliselt sõjalised diktaktuurid. Indial olid üsna head suhted NSV liiduga, Pakistani juhid otsisid toetust USA-lt. Mõlema riigi omavahelised suhted on olnud algusest peale väga pingelised, mitu korda on puhkenud ka sõjalised konfliktid. Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti J ﾧ ammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism
2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maailmasõja vahelisel ajal. Diktaktuur 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit
· Sisepoliitika- ebastabiilne- parteid vahelduvad kiiresti- rahva rahulolematus. o Luuakse rahvarinne et võidelda diktatuuri ohuga- vähe aega võimul- sellega on diktatuuri oht kõrvaldatud. · Välispoliitika- aktiivne, otsis liitlasriike- jälgis kõike mis toimus Saksamaal, kui 1933 tuleb võimule Hitler siis otsib Prantsusmaa liitlasi venemaa hulgast ( varem olid vastuolud nende vahel, paljud ettevõtted venemaal riigistati) DIKTAKTUURID LÄÄNE-EUROOPAS ITAALIA JA SAKSAMAA AUTORITAARNE JA TOTARITAARNE DIKATATUUR : · Totalitaarne- üritatakse kontrollida inimeste mõtteavaldusi, hirmuvalitsemine, propaganda, juhikultus. Nõukogude liit ja Hitleri Saksamaa on totalitaarsed. Mõnikord ka Mussolini Itaalias. · Autoritaarne on leebem. · Mõlemal juhul on võim koondunud ühe isiku või grupi kätte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
