Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ajalugu - I ja II MA, diktaktuurid Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, majanduskriis, külm sõda, sotsialismileeri lagunemine - sarnased materjalid

nsvl, tama, diktaktuur, majanduskriis, armee, versailles, vaenlast, hitler, gorbatsov, kommunism, suurbritannia, steem, ppes, sakslased, fasistlik, diktaator, gisel, ksteist, president, heks, hjuseks, juute, baltimaad, truman, moskva, eestiga, deklaratsioon, simusi, koost, aladele, kultuurielu, ppenud, rduma, tunnistas, kahurid, perestroika
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) ­ (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon ­ AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus ­ suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega ­ lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 ­ 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

5. komintern on maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Nende eesmärgiks oli haarata võim kasvõi vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“. 6. Dawensi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, ameerika andis saksamaale laenu, saksamaa majandus ja üleüldse kogu euroopa majandus tõusis. 7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 8. Briand-Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku. 10

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 ​paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Sakslased saavutasid suurte kaotustega edu. *18. Juuli 1918 ­ Liitlasväed löövad GER Pariisi kaitsel teises Marne'i lahingus tagasi. *8.aug 1918 ­ GER saab Amiensi lahingus hävitavalt lüüa. *3. Nov. 1918 ­ A-U kapituleerus. *Revolutsioon Saksamaal ­ Keiser kukutatakse, kuulutatakse välja vabariik nn Weimari Vabariik *11. Nov. 1918 ­ GER kirjutab alla Compiegne'i vaherahule. 28. juuni 1919 ­ Sõlmitakse Versailles'i rahuleping Saksamaaga Rahutingimused: *Saksamaa armee ei tohtinud olla suurem, kui 100 000 meest, ei tohtinud olla lennuväge, ega allveelaevu. Kehtestati piirangud laevastikule. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mille suurus jäeti kinnitamata. *Saksamaa pidi tagastama Prantsusmaale Elsass-Lotringi; lisaks loovutama alasi Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. *Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades vasak kallas ja paremast kaldast 50 km demilitariseeritud piirkonnaks.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). 39* Versailles`i rahulepe (1919): Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: 18* Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). 19* Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest. 20* Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. 21* Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 22* Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 23* Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata.

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

o PM ­ eesmärgiks oli vältida 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus PM sai lüüa; Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud o IM ­ sõjaplaani polnud, valmis oldi koostööks PMga, toetamaks nende vasakut tiiba o VM ­ võrreldes teiste riikidega oli suhteliselt nõrgalt sõjaks ette valmistatud, armee oli viletsalt varustatud; sõjaplaan võimaldas valida 2 rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja A-U vahel (PM palvel rünnati Ida-Preisimaad) Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda ­ pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Vasakpoolsed: 20.saj on Prantsusmaal olnud väga tugev kommunistlik partei. Vasakpoolsetele on tüüpiline solidaarne ja humaanne hoiak. II: Konservatiivne Prantsusmaa (absolutismi pärand): oli väga tsentraliseeritud. Idealiseeris vana seisusliku ühiskonna ,,head" korda ja pooldas traditsioonilisi väärtusi ja väärtushinnanguid: vanameelne, aristokraatlik, talupoeglik, roomakatolik, rojalistlik, antisemitism. Austas Prantsusmaa traditsioonilist suurriigi staatust. Toetajad olid armee, kirik ja parempoolsed parteid. (Need kaks Prantsusmaad olid tugevalt vastuolus. Lõpuks jääb peale demokraatlik Prantsusmaa.) Prantsusmaal valitses nn aristokraatlik moraal (range kodanliku moraali vastand). Kuni Napoleoni kaotuseni oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik. Seejärel langeva suurriigi staatus, millega prantslased ei taha leppida. 19.saj. säilitab Prantsusmaa oma juhtiva positsiooni ainult kujutava kunsti, ilukirjanduse, moe ja

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

· Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents. Esimese Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28ndal juunil 1914a Bosnias. Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis. Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Kreeka ja USA

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine.  Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega.  Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks.  Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis.  Poliitilised põhjused: absoluutne morarhia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikuõiguste puudumine, Vene-Jaapani sõda.  Rahvuslikud probleemid: rahvuslik rõhumine, venestamine.  Sotsiaalsed probleemid: linnades sotsiaalsed probleemid, tööliste õiguseta olukord, ametiühingud olid keelatud.  Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

lahendada vaid läbirääkimiste teel. Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sõja vastane) ajastuks. Ülemaailmne majanduskriis Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga. 2. Venemaal oli plaanimajandus, ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs. Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Kujunes välja kuna toonased kaitsevahendid osutusid tõhusamateks kui ründerelvad. Otsustavaks sai see, et kellel oli rohkem ressursse (rohkem mehi, rohkem varustust juurde toota, äratoita vägi). Kestis nii sõjalõpuni. 1915 võtsid Sakslased kasutusele gaasi Ypres'i linnas. Esialgu kasutasid puhast kloori. Vaadati tuulesuunda. Kasutusele tulid koheselt ka gaasimaskid. Järgmine murre oli 1916 Verdun'i linna all (veebruarist detsembrini). Alustas saksa armee eesmärk verest tühjaks lasta, hävitada võimalikult palju. Surma sai mõlemal poolel miljon meest. Somme (juulist novembrini) prantslaste algatatud, pommituslennukid, tangid. Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Saksamaale sõja. Nii astusid sõtta Euroopa suurriigid. Neist jäi esijalgu kõrvale vaid Itaalia, kes sekkus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail Antandiga järkjärgult pea kõik maailma riigid. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja vaid Türgi ja Bulgaaria. Lääneriikidel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema Schlieffen välksõja plaani. Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda. Suuremad kahurid Doora ja Verta.

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

33.  Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali  Maapäeva volitused läksid Vanematekogule, mille ülesandeks pidi olema sobival ajal Eesti iseseisvus välja kuulutada  Jaan.1918.a. Lääne-Euroopasse delegatsioon  1.veebr. 1918.a.üleminek uuele kalendrile  18.veebr 1918.a. saksa armee uus pealetung  19.veebr. moodustati Päästekomitee – K.Päts, K.Konik, J.Vilms  21.veebr. kiideti heaks “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” (autorid J.Kukk ja F.Peterson)  23.veebr. loeti ette Pärnus  24.veebr. moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine valitsus, eesotsas K.Päts, asetäitja J.Vilms – päevakäsud 34. 35

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad);

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus) Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega Marne'i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta. Ypres'i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide

Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Baaside leping- 28

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring ­ Prantsusmaa Eupen,Malmedy ­ Belgia Saarimaa ­ 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig ­ Taani Klaipeda ­ Leedu Lääne Preisi, Poznan ­ Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

1937.a. ​Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a​. – ​anšluss ​– Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. ​vt.õpik lk.120 ● Osalejad: ​A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus:​ Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama ​“Müncheni sobinguks” t​ ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a​. Saksa väed marssisid Prahasse – ​Tšehhimaa jagati ​Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. ​Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism ­ koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule. Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel, augusti jooksul Laadoga järvest põhja pool Kesk- ja Põhja-Soomes. Pärast pausi sept-s soomlased jätkasid pealetungi, teine pealetungioperatsioon. Tegevus keskendus ida-Laadoga aladele. Sealgi saavutasid soomlased edu, 1941 lõpuks olid Soome väed välja jõudnud Onega järveni ja vallutanud Karjala-Soome NSV pealinna Petroskoi

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud trooni (1936). Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938)

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

Ning üks kinel ideoloogia, inimesi hoitakse pieva hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle ­ Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
11
doc

KT II maailmasõda ja külm sõda

KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid?

Ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun