Plaan, tegevusmall, positsioon, perspektiiv ja tegevus. Ettevõtte edukus on tugevalt seotud ettevõtte strateegilise mõtlemisega. Pannakse paika kindel plaan kuidas käituda et asi toimiks, kõigil on ühesugune tegevusmall et vähendada probleeme ja arusaamatusi, põhiotsused kuidas end tegevusharus positsioneerida, organisatsiooni kultuuri ja inimeste mõtlemise muutmine, konkurentide üle kavaldamine. 2.Millised on strateegia kolm olulist komponenti? Pika-ajaliste eemärkide püstitamine, vajalike tegevuste valik, ressursside paigutamine . 3. Kuidas sõnastas strateegia mõiste prof. Chandler? Strateegia on ettevõtte põhiliste pika-ajaliste eesmärkide kindlaksmääramine, nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste valik ja ressursside paigutamine. 4. Kus hakati esimesena kasutama mõistet ,,strateegia"? Vana-Kreekas 5. Mille poolest on tuntud meister Sun Tzu?
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35)
1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5
õmblusmasina nõela üles-alla liikumine) Punktmass on keha, mille massi me ei arvesta. 5.Mis on trajektoor, nihe, nihke tähis ja mõõtühik? - Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel ( x ja s ) 6.Mis on taustkeha ja taustsüsteem, selle ülesanne (näited)? - Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. ( nt. maakera tiirlemine ümber päikese) Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem 7.Mida tähendab, et liikumine on suhteline? - Et sama ese võib ühe keha suhtes liikuda, aga teise keha suhtes paigal olla. 8.Mis on vastastikmõju? - Ühe kehaga juhtub midagi, teise keha mõjul 9.Vastastikmõju liigid ja omadused ( näited). · Gravitatsioonijõud- tõmbab ( tõmbab kehad maa peale) · Elektromagnetilised jõud- ( hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber ) · Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine )
Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemid areng. Geokronoloogia- on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos asetleidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud
Liik ja populatsioon AREAAL Igal liigil on oma leviala e. AREAAL Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste tekistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Liigina oleme me kõik homosapiens. Nt. Euraasia on areaal, kus elab pruun karu. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Popul. on liigi struktuurüksus. Popul. on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm,
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused
Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega kuid annavad tänapäevagi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikkagi säilitada.
Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tungib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev, siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha, siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegile midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
1. Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. 2. Ühtlane liikumine liikumine kus kiiruse moodul ja suund on jäävad Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine mille korral on kiirendusvektor on jääv ja suund ei muutu. 3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust 4. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius.
Aktiivse kaubanduse tulemusel tekkis Hansa Liit, mis oli Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade vaheline kaubandusliit. Liidu juhtivaks linnaks sai Lübeck, mis asus Saksamaal, Eestis osutus tähtsamateks hansalinnadeks Tartu ning Tallinn. Lääne-Euroopas loetakse keskaja lõpuks Kolumbuse jõudmist Ameerikasse aastal 1942, Eestis nähtakse selle lõppu 1558. aastal kui algas Liivi sõda. Kuigi Eesti ning Lääne-Euroopa keskaeg tundub päris erinev ajaliste vahede tõttu, siis kõik toimunud protsessid on kujult samad. Kuna Eesti muinaskultuur on Lääne-Euroopast kohati erinev, mõjutasid kõik need muutused eestlasi erinevalt ning neile ka regeeriti võrreldes ülejäänud Euroopaga teistmoodi. Hoolimata mitmetest uuendustest jäid mõned vanad eestlaste tavad siiski pidama.
· esmalt hindavad toidugruppide hindamiskomisjonid toodete organoleptilisi omadusi, uudsust, tervislikkust jt. omadusi selgitades välja alagruppide lõikes parimad uued tooted, parimad tooted tervisele kandidaadid · üldkomisjon hindab alagruppide võitjaid ja omistab neile märgi kandmise õigused. · Tooteseeria hindamisel arvestatakse üksikute toodete hinnete keskmist tulemust. TOOTE MÄRGISTAMINE KONKURSI MÄRGIGA · Märki võib kasutada võidutootel ajaliste piiranguteta, kuid tingimuseks on märgi kasutamine koos vastava aasta numbriga ning eeldusel, et toote pakendit pole muudetud. Eesti parim toiduaine 2010 · Eesti Parim Toiduaine on Fazeri Must seemneleib · Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2010 Põltsamaa Premium Õunamahl · Eesti Parim Köögiviljatoode 2010 Küüslaugukur Tunnustatud Eesti maitse · Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise
Introverdina näeme inimest, kes on oma ,,Iseenda" kukutanud väga sügavasse kuristikku, kes on sissepööratud ning väga mõistmatu indiviid. Teisest küljest on aga ekstravert ülearu aktiivne inimene- ta elab oma tunded välja, näitab maailmale, mida ta mõtleb ning on paigalpüsimatu. Vaadeldes neid temperamendi tüüpe, näeme, et on olemas mitu tõde. Elu sisaldab mitmesuguseid tõdesid ning neid saab käsitleda eksitavatena, valikulistena, enda huvidesse pööratuna, ajaliste erinevustega ning ellusuhtumiste alusel. Kuna me kõik oleme erinevad ning oleme veendunud enese tões, siis tihtilugu jääb meile mõistmatuks varjatud või suhtumisest tingitud teist laadi tõde. Ellusuhtumises pole õigeid ja valesid vastuseid. On olemas lahendused, mis vastanduvad teineteisele.
Igasugune liikumine või paigalseis on lubatud, kui see on saavutatud käsikaameraga. (Ärgu filmitagu seal, kus kaamera seisab, vaid seal, kus sündmustik toimub.) 4. Film olgu värviline. Erivalgustus ei ole vastuvõetav. (Kui valgust on liiga vähe, lõigatagu stseen välja või kinnitatagu kaamerale üks lamp.) 5. Optiline töötlus ja filtrid on keelatud. 6. Film ei tohi sisaldada sensatsioonilist tegevust. (Mõrvu, relvi jne ei tohi esineda.) 7. Ajaliste ja geograafiliste koordinaatide muutmine on keelatud. (Tähendab, film toimub siin ja praegu.) 8. ZHanrifilmid ei ole vastuvõetavad. 9. Filmi formaat peab olema akadeemiline 35 mm. 10. Tiitrites ei tohi olla märgitud rezhissööri nime. Peale selle vannun mina kui rezhissöör, et hoidun isiklikust maitsest! Ma ei ole enam kunstnik. Ma luban mitte tegelda "teose" loomisega ning vannun, et pean hetke sama oluliseks kui tervikut
südamerabanduse kätte. Kokkuvõtvamas kirjelduses võib Keynesi uurimusi eristada kolmes ajaloolises ning kolmes loomingulises tasandil, millest iga üks mõjutas omamoodi Keynesi töid. Esimene ajalooline etapp kirjeldab 20.sajandi algust kuni 1929.aasta Wall Streeti krahhini, teine etapp sisaldab Esimest maailmasöda ning sellele järgnevat Suurt Depressiooni ning kolmas toob välja üldmajanduslikud probleemid, mis jällegi kaasnesid uue sõjaga. Paraleelselt ajaliste etappidega jookseb Keynesi enda loome areng, millest esimene sisaldab endas India Office-is töötamise mõjutusi- „Indian monetary and finacial system”(1913), järgmiseks „Treatise on money” (1930) ja „The General theory” (1936), enamus majandusteadlaste tähelepanu on suunatud just sellele etapile, kuna siis lõi Keynes kõige rohkem teooriaid. Viimane etapp oli suunatud majandus kriisist väljumisele ning Keynesi pingutusi leidmaks lahendusi, kuidas
muutmine jms. Näidetena välja tuua: projekteerimise etapil fikseeritakse vead rakendustarkvaras, mis detailse projekteerimise etapil tükeldatakse edasi arhitektuuriga seotud või detailse loogilise projektiga seotud eriolukordadeks, ja vigade kõrvaldamise võimalused; realiseerimise etapil fikseeritakse huvi pakkuvad vead konkreetses arvutisüsteemis ja nende kõrvaldamise võimalused. 10/10 4. Miks on reaalajasüsteemides vaja ajakitsendusi? Loetlege ajaliste nõudmiste peamised allikad (max 10p) Ajakitsendustest lähtuvalt tuleb tagada andmeelementide kehtivusaeg, tulemuste õigeaegne kasutamine, sundparalleelsus. Fluktuatsiooni suurusel on oluline mõju juhtimise kvaliteedile. Enamus algoritme toimib diskreetses ajas, kus eelduseks on ajaühiku konstantne suurus, mida on aga arvutis realiseerimisel väga raske tagada. Jõudluskitsendused käivitusperiood, töö kestus, kitsendused sündmuste järjekorrale. Kitsendused protsesside
aja jooksul. Kulgliikumine- liikumist mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Võnkumine- kui liikumine korub teatud ajavahemike järel edasi tagasi, sama trajektoori mööda. Taustkeha- keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Nihe- nim keha algasukoha lõppasukohta suunatud sirglõiku. Aeg- nim nii sündmuste järgnevuslikku kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastuses. Taustsüsteem- mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Vektor- on suurus, millel on pikkus, siht ja suund, ning on nende andmetega täielikult määratud. Füüsikaliste suurustega saab sooritada matemaatilisi tehteid NT: *Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi *korrutamisel või jagamisel saadakse uus füüsikaline suurus *sõõtühikutega sooritatakse suhteid samade eeskirjade järgi nagu arvväärtustega. Rõhk- näitab kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule Pascali seadus:
· Samas tuleb, et ei eksisteeri erilisi mehaanikaseadusi, mis kehtivad ainult eluslooduses · Mehaanika üldiste seaduste rakendamisel elusate kehade uurimisel tuleb arvestada ka nende bioloogilisi iseärasusi, eelkõige liikumisaparaadi muutlikkust (vananemise, treeningu, hüpokineesia jms. mõjul) Mehaanilise liikumise liigid · Mehaanilised liikumised erinevad üksteisest nii ruumisliste (geomeetriliste) kui ka ajaliste tunnuste poolest · Geomeetriliste tunnuste alusel eristatakse: - kulgliikumist - pöörlemist - liitliikumist · Ajaliste tunnuste alusel eristatakse: - ühtlast liikumist - mitteühtalst liikumist Kulgliikumine · Kulgliikumisel ehk translatsioonil jääb keha asukoha muutumise vältel iga kujuteldava sirge kehas iseendaga paralleelseks · Trajektoori kuju järgi eristatakse - sirgjoonelist liikumist
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS 1. Kinemaatika põhimõisted: Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Keha asukoht, kuna kehad paiknevad erinevalt ruumis, siis kehad ka liiguvad erinevalt. Nihkevektor on vektoriaalne füüsikaline suurus, liikuva keha algasukohast lõppasukohta. 2. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju on liikuva keha asukoht ruumis muutunud ajaühiku jooksul. Ühtlane ja ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3
d. kogu kaupade vahetus rahvamajanduses ning kaubandusettevõtte kogu ostu- ja müügitegevus Kaubanduse sisu on võimalik selgitada kaubanduse funktsioonide kaudu. Võttes aluseks funktsionaalse kaubanduse mõiste on kaubanduse sisuks kaupade kogumine ja jaotamine, tootjalt tarbijani liikumise protsess ning selle käigus kujunevate ostu- müügi-vahetussuhete süsteem. Kaubandus peab aitama ruumiliste, ajaliste, kvalitatiivsete, kvantitatiivsete pingete kõrvaldamist tootmise ja tarbimise vahel. 5. Kuidas ja mille kaudu saab tõlgendada kaubanduse vormi ? Kaubanduse vormi iseloomustavad kaubandusettevõtted, nende arv ja struktuur. Kaubanduse vormi on võimalik lahti seletada institutsionaalse kaubanduse mõiste kaudu. 6. Milleks on kaubandusinstitutsioonid vajalikud? a. Kaubandus institutsionaalses mõttes hõlmab ainult neid majandusüksusi, mille
Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on Ka see näitaja näitab likviidsuse langust. Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist Näiteks vaadata üle nõuded. Kas ikka kõik arved on ostjate poolt tasutud. Likviidsuskordaja langemine ei tähenda kohe, et firma muutus halvaks, sest see on hetke seis. ajaliste kohustuste vahel vähen a likviidsust, sest materjalid ei ole kõrge likviidsusega n suurem kui 0,9, siis on iga kohustuse euro kohta peaaegu sama palju likviidseid vara rmal endal oleks selleks raha ol äkki on võimalik rahalist olukorda ise para t see on hetke seis. Selle informatsiooni põhjal ei saa nõu anda. Et nõu anda peaks teadma, mida tootma hakatakse, kui materjalimahukas on uus toode ja kas neid m Võib-olla on vajadus palgata täiendavat tööjõudu st
lisandunud taaskasutatavate materjalide voog ja ettevõtete koostamine 6. Logistika põhimõisted Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog - on toodang, millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi toiminguid teatud ajaliste intervallide järel. Materiaalne ressurss - töö objektid, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne. Kaubavoog - on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla ajavahemiku jooksul. Logistikatoiming - materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevused. Pooltoodang - on toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires.
vedamiseks kaubad. Ladude kasutamise põhjused: 1. transpordikulude kokkuhoid 2. tootmiskulude kokkuhoid 3. hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine 4. tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks 5. erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta 6. ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine 7. tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine 8. tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisangute puhuks 9. sesoonse nõudmise puhul varude loomine müügiperioodiks Ladude tüübid 1. üldotstarbeline kaubandusladu 2. külmutusladu 3. tolliladu 4. omandiladu (avatud laopind, privaatruum või sektsioon, kahe eelmise vahevariant) 5. spetsiaalladu teatud põllumajandussaaduste jaoks 6. puistekaupade ladu 7. jaotuskeskus 8
Tuleb rhutada lapse tublidust oma haigusega vitlemisel. Koduse elu korraldamisel on thtis, et igapevaelu kulgeks edasi nii normaalselt kui vimalik. Haiglasolek ja teraapiad on lapsele pshiliselt vsitavad. On oluline, et laps kogeks kodus olles positiivseid emotsioone. Last tuleb alati tunnustada ja julgustada sest see tekitab lapses usaldust ja turvatunnet. Lisaks lapsele vajavad toetust ka vanemad. Kui laps on haiglas, siis peab vanemaid julgustama olema haige lapse juures, ilma mingite ajaliste piiranguteta. Vanematel peab olema vimalus rkida oma lapse surmast arsti vi ega ja osaleda lapse edasise ravi planeerimisel. Kui vanemad soovivad ja kui on vimalik, siis saab terminaalhooldust korraldada ka kodus. Lhedasi petatakse kodustes tingimustes haiget hooldama ning julgustatakse usaldama oma vimeid koduhooldustoimingute sooritamisel. Selgitatakse vanematele, kelle poole nad abi saamiseks peavad prduma.
Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, viis kääbusplaneeti ja teadmata arv väiksemaid kehi. All oleval skeemil on kujutatud Päikesesüsteemi planeedid ja Päike. Skeem võrdleb kujutatud taevakehade suurusi. Planeedid ei seisa: nad tiirlevad ja pöörlevad. Kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad Päikese ümber. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeedi tiirlemise teekonda nimetatakse orbiidiks. Pika-ajaliste vaatluste tulemusena teavad inimesed Päikesesüsteemi kõikide planeetide orbiite. Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Kui planeedi teekond viib Päikesele lähemale, siis on planeedil soojem. Kui planeet on Päikesest kaugemal, on seal külmem. Planeedid maalt vaadatuna Et Maa pöörleb, muutub kõigi taevakehade asend maapealse vaatleja suhtes. Seda liikumist on kombeks nimetada ööpäevaseks liikumiseks. Tuleb meeles
2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted Benner on seostanud enda teooria ja õenduse kesksed mõisted (inimene, tervis, keskkond ja õendustegevus) järgnevalt: Inimene- on ennast tõlgendav isiksus, kelle elu ei ole sündides määratletud, vaid saab määratletuks elu elamise käigus. Inimene on kehastunud isiksus, kes peab tegelema erinevate situatsioonidega, olles nendest üks osa. Samuti tuleb tegeleda oma kehaga, isiklike probleemidega ning ajaliste aspektidega. Need aspektid teevadki elusolendist maailma inimese (Marriner-Tomey 1994). Tervis- on miski, millele saab anda hinnangut. Heaoluks nimetab ta inimlikku kogemust heast tervisest või terviklikkusest. Haige ja terve olemine on erinevad tunded maailmas olemiseks. Tervis ei ole lihtsalt haiguse puudumine. Inimene võib olla haige, kuid ta ei pruugi end haigena tunda. Kui haigust saab hinnata füüsilisel
Et projekt kinnistuks inimeste teadvusesse tuleb kasuks ka sümboolika, näiteks logo, mis läbib kõiki projekti dokumente, infolehti, esitlusmaterjale jne. Projekti esitlused Projekti esitlusi kasutatakse projekti, tema tegevuste, eesmärkide, saavutuste teadvustamiseks. Oluline on kindlaks teha, kes on projekti suhtes võtmeisikud või organisatsioonid ning nendele edastada informatsioon selgel, hästi struktureeritud ja professionaalselt esitatud kujul. Infolehed Pika-ajaliste projektide puhul on otstarbekas kasutada erinevate sihtgruppide teavitamiseks regulaarseid ja/või temaatilisi infolehti. Infolehed ei pea tingimata olema ühesuunalised. Nende kaudu on võimalik saada sihtgruppidelt tagasisidet. Lobby 84 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT
2.Valgustid Tuleb tähelepanu pöörata järgmiste vigade ja puuduste ilmnemisele nagu tolm, mehhaanilised vigastused, valgusallikate ja süüteseadmete korrasolek. Ennetava hooldusena toimub valgustite puhastamine tolmust, mille sagedus sõltub valgustatava ruumi otstarbest ja määratakse kindlaks käidukorraldaja poolt ekspluatatsiooni käigus. Korrastava hooldusena vahetatakse läbipõlenud valgusallikad ja mittetöökorras süüturid. 3. Programmkellad ja seadmed Kontrollitakse ajaliste sätete õigsust ja tehakse võimalusel käsitsilülitamise kontroll. 4. Elektrienergia arvestusseadmete kontroll Arvestite näitude lugemisel igakuiselt tuleb visuaalselt kontrollida ka arvestite ja tariifi juhtimiskella korrasolekut, samuti mõõtmata vooluahela plommide olemasolu. 7. Tehnilise kontrolli toimingud Elektripaigaldise tehnilise kontrolli korraliselt läbiviidavad toimingud on eesmärgiga kontrollida,
R- relevant (kas see on eesmärgi saavutamiseks sobilik?) A- appeal (kas see on kliendile atraktiivne?) V- values (kas see sobib kliendi väärtustega?) E- environment (mis võiks eesmärgi saavutamisel aidata/takistada?) 2.3 Samm 3c: Plaani moodustamine Viimaseks sammuks on koostada ametlik plaan Wokset toob välja, et vahel moodustub valitud strateegiast plaan iseenesest, kuid vahel on kliendil vaja abi üksteisele järgnevate tegevuste paika panemiseks koos kindlate ajaliste raamidega. Lisaks tuleks ette mõelda, millised takistused võivad ette tulla ning kuidas sellisel juhul neid ületada. Näiteks Jacki puhul töötaks see järgnevalt: Abistaja: Mis oleks esimene samm õega ühendust võtmisel? Jack: Mul on endiselt piinlik, aga ma pean end kokku võtma ja teda külastama. Ta elab umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Abistaja: Ma mõistan, et see on sinu jaoks raske, sest sa häbened, aga see kõlab kui hea plaan.
halvenemine Sporditehnika kvalitatiivne analüüs, õpetamine ja õppimine Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis saavutamaks maksimaalset resultaati (sporditulemust). Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid: - Tugi-liikumisaparaadi sisetegurid (sisesed jõud, reflektroorsed mehhanismid, antropomeetrilised mõõtmed) - Liigutustegevusega väliskeskkonnas kaasnevad aitavad või takistavad jõud (raskusjõud, hõõrdejõud, keskkonna takistus)
sisuks. Väited Tõenäosuse kohta on olulisel viisil väited selle kohta, mida väidetakse väites, et midagi tõenäoliselt juhtub, või selle kohta, mida küsitakse küsides, kas lumesadu on tõenäolisem kui vihmasadu. Kui seda selgitada grammatikaliselt, siis abstraktne nimisõna "tõenäosus" parasiteerib inter alia määrsõnal "tõenäoliselt" ja abstraktne nimisõna "aeg" parasiteerib inter alia tavaliste ajaliste tegusõnade ajavormidel. Peitel, millega skulptor täna hommikul kivi nikerdas, on 2 täna õhtupoolikul objekt, mille kallal töötab mehaanik. Kuid ta töötab alati peitli kui tööriista kallal, mille abil tehti kivinikerdust ja tehakse jälle, olgugi et nikerdust ei tehta selle abil sel õhtupoolikul. Võib-olla hakkame nüüd mingil määral mõistma, mis viis segadusse Augustinuse. Teda hämmeldas,
pikema ajavahemiku järel. Haigusjuhud ei tundu olevat seotud üksteisega aga ka seldelt määratlevate riskiteguritega. Nt aktinomükoos veisekarjas. 9. Sesoonsed, tsüklilised ja sekulaarsed. trendid - mõisted ja näited. Trend näitab statistilise aegrea muutuse põhisuunda. Haigestumisel on 4 liiki ajalisi trende: Lühiajalised epideemiad Sesoonsed trended Tsüklised trended Pikaajalised trended (sekulaarsed) 10.Ajaliste trendide hindamise meetodid ja vea allikad ajalistes trendides. Ajaliste trendide määramise meetodid: Aegrea graafiku hindamine "silmamuna" testiga (Võib, aga on ka paremaid mooduseid) Liikuv keskmine Andmete eksponentsiaal-silumine Regressioonanalüüs Vea allikad ajalistes trendides: Haigusjuhtude registreerimise muutumine: o Haiguse definitsiooni muutumine o Haiguse diagnostika arenemine
Kuna selle tohutu heledus pärineb astronoomilises mõttes väga pisikesest piirkonnast, pole seal asetleidvate protsesside vahetu vaatlemine veel võimalik ning järeldusi tuleb teha üldisema informatsiooni põhjal. Me ei saa kvasari uurimiseks korraldada laborieksperimente ega koguda aineproove. Ainsaks informatsioonikandjaks kvasarilt meieni on elektromagnetkiirgus. Paraku ei suuda me näha isegi kiirgava piirkonna struktuuri; pilt tuleb kokku panna heleduse ajaliste muutuste, spektrite ning üldiste füüsikaliste teadmiste põhjal. Näiteks võib kvasari heledus olla tugevasti muutlik, kusjuures mõnikord toimub heleduse märgatav muutumine vaid mõne päevaga. Siit saame ülempiiri kvasari kiirgusallika mõõtmetele: piirkond, millest kvasari suur heledus pärineb, peab olema piisavalt väike, et valgus jõuaks selle mõne päevaga läbida, vastasel juhul ei saaks heleduse muutumist põhjustav protsess kaasata kogu helendavat piirkonda ning heleduse
hypokeimenon – all-lebav, aluseks-olev. Aristotelese käsitluse kohaselt jääb olevaga toimuvates muutustes ajast, pidevast-teiseks-saamisest, siiski puutumatuks midagi, mis ise teiseks ei saa, midagi, mis muutub vaid niivõrd, kui tema omadused ja seisundid vahelduvad. Aristoteles nimetas seda oleva struktuuri “olemuseks” – ousia`ks (ladina keeles substantia) – ning interpreteeris seda oleva esinemisvormi selle ajaliste seisundite ajatu “algupärana” (arche). Uusaegne mõtlemine Descartes`ist kuni Kantini mõistab algu- pärasust samamoodi. Descartes rajas uusaegse filosoofia sellega, et ta käsitles mõtlemist ennast subiectum`i, hypokeimenon`ina (neid mõisteid küll kasutamata). Mõtlemise ajalised seisundid on tema käsitluse kohaselt siis ettekujutused (ideae). Uusaegsele aru- saamale vastavalt omame me asju ja nende seisundeid üksnes ettekujutuste kaudu mõtlemise jaoks
· Põlvkondade vahelise tasakaalu väärtustamine (kui mingi tegevuse mõjud pika-ajalises plaanis pole selged, siis pigem hoiduda tundmatute mõjudega tegevustest seni, kuni mõjud on selgitatud); · Põlvkonna sisene tasakaalu poole püüdlemine (erinevuste vähendamine Põhja ja Lõuna vahel, erinevuste vähendamine rikaste ja vaeste vahel, jne, inimeste kaasamine otsustamisse millises linnas/külas tahaksid sina elada) · Pika-ajaliste ja integreeritud strateegilise planeerimise meetodite pidev ja järjekindel kasutamine, mis on suunatud tulemuste saavutamisele (k.a. eelmise perioodi analüüs) · . Säästva arengu erinevad selgitusviisid: "Säästva arengu tool" kujutab endast lihtsat võrdpilti, mis aitab säästva arengu olemust mõista ja meeles pidada. Säästva arengu tool püsib neljal jalal ja kõik need neli jalga peavad toetama säästva arengu alast tegevust. Kui ühel jalal, nt
Sama kehtib sportlase taseme kohta. Kuigi töövõime langust ei ole karta, kasutavad tipp- sportlased tunnetuse säilitamiseks tavaliselt vähem treeninguvabu puhkepäevi kui keskmise tasemega sportlased. TREENINGUKOORMUSE LANGETAMISE TEMPO Treeningukoormust on võimalik langetada ühe päevaga, millest alates on koormused püsivalt madalamad. Nii toimitakse tavaliselt lühiajalise ettevalmistuse puhul (4–6 päeva). Teine viis on etapiviisiline, treppi meenutav võrdsete ajaliste sammudega koormuse langetamine, kuni on saavutatud madalaim vajalik koormuse tase. Kol- manda meetodi puhul langeb koormus lineaarselt iga päevaga. Reaalses elus võib olla põhjuseid kirjeldatud koor- muse langetamise viisideks, kuid neile tasub eelistada neljandat meetodit, mille puhul koormust langetatakse progressiivselt, st. esialgu vähem ja seejärel langust suurendades. TREENINGU MAHU LANGUS Treeningu mahtude langetamine on oluline andmaks aega pikaajalisest treeningust taastumiseks
stiimulid; c) võimalikkuse piires arvestama konkreetse ökosüsteemi majandamise tulude ja kuludega 5) Ökosüsteemse lähenemise põhijooneks on ökosüsteemi struktuuri ja talitlemise säilitamine 6) Ökosüsteeme tuleb majandada nende talitlemise piirides 7) Ökosüsteemset lähenemist tuleb rakendada mõistlikus ulatuses 8) Ökosüsteemseid protsesse iseloomustavate ajaliste mastaapide varieeruvust ja viivitusi arvestades peavad ökosüsteemse lähenemise eesmärgid olema pikaajalised 9) Majandajad peavad tunnistama, et muutused on vältimatud 10) Ökosüsteemse lähenemisega tuleks püüda saavutada tasakaal bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja kasutamise vahel 11) Ökosüsteemses lähenemises tuleks arvesse võtta igat liiki teavet, sealhulgas teaduslikke ja kohalikke traditsioonilisi teadmisi, uuendusi ja tavasid
parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida konkreetse süsteemina, siis peab formuleerima sellised piirangud või lisatingimused, mis tagaks mudeli realiseeritavuse. Mudeli koostamise e modelleerimise eesmärk on lihtsad mudelid, mis kindlustavad vajaliku täpsuPeavad olema mingid algtingimused, sisend, väljund, muutujad, parameetrid {p}
See mõiste on sama ebamäärane kui, näiteks, "olevik". Diakroonia:Tegemist on F. de Saussure'i mõistega, kes võttis mõisted diakroonia ja sünkroonia kasutusele tähistamaks kahte erinevat lingvistilisele fenomenile lähenemise viisi. Sünkroonia aitas tal rajada lingvistikat kui teadust koherentsetest süsteemidest*. Diakroonia tähistas siis ajalooliste grammatikate uuringuid. Saussure'I jaoks kujutas opositsioon sünkroonia/diakroonia endast omavahel seotud ajaliste teaduslike uuringute dimensioone, samas kui nendesse on kaua suhtutud kui vastandusse strukturaalse suhtumise ja atomistliku lähenemise vahel. 11)Tähistaja/tähistatav nagu 7) küsimus(?) 12)Paradigmaatika ja süntagmaatika: Keelt organiseerib 2 struktuuritelge. Ühelt poolt jagunevad keele elemendid eri liiki ekvivalentseteks klassideks: nimisõna kõik käänded, kõik vastava sõna sünonüümid, kõik antud keele eessõnad jne. Ehitades antud keeles mingit fraasi, valime
· Pakkimisteenused · Kulleriteenused 33. Miks kasutatakse ladusid? (vähemalt 5 põhjust) · Transpordikulude kokkuhoid · Tootmiskulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine · Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks · Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisseostetud materjalide koondamine ühte kohta · Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine · Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine · Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks · Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks 34. Loetle ladude tüüpe. (vähemalt 5 tüüpi) · Üldotstarbeline kaubandusladu · Külmutusladu · Tolliladu · Omandiladu · Spetsiaalladu · Puistekaupade ladu · Jaotuskeskus · Terminal-, sorteerimis- või ümberlaadimisladu · Komponendilaod · Cash & Carry laod 35
Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel iseseisev otsustamise pädevus ja kes vastavalt töölepingule määrata ise oma tööaja. Paragrahvide kohandamine on võimalik ka kiriklikes asutustes. Isesev tööaeg – kelle töö iseloom võimaldab otsustada oma töö iseseiva täitmise üle, mis tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud. Tööaeg ja tööajaliigid Tööaeg on seaduse ja muu õigusakti kollektiivse lepinguga või poolte kokkuleppel määratud aeg mille kestel on töötaja kohustatud täitma töökohustusi alludes tööandja juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lõ 1. Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nädal, kuu. Vastavalt TLS
● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. ● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on kiirus ● ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise
reageerivad ka üheaegsetele ja eriaegadest pärit olevatele helidele. Müra on laia spektriga ärrituste poolt tekitatud. Suurem osa närvirakke reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritusele. Osad reageerivad sama poole ärritusele, ja osad lausa mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Kuulmiskeskuse kahjustusel raskendatud kõne vastuvõtt, kõnest arusaamine, heliallika asukoha määramine ehk lokaliseerimine ja heli ajaliste omaduste kindlakstegemine (kestus). Selle piirkonna närvirakkudel on seosed motoorse kõnekeskuse neuronitega.
valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null. *Probleemiks ka teadmatus- ei ole võimalik hinnata tarbimiskalduvust ja agregeeritud nõudluse muude komponentide käitumist. *Teooria kohaselt on võimalik stimuleerida erainvesteeringuid valitsusinvesteeringute kaudu- tegelikult võib toimima hakata VÄLJATÕRJEEFEKT ulatuslik valitsuse arendustegevus jäta turu eraettevõtjatele väiksemaks.
Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Eesti keemiatööstust iseloomustavaks eripäraks on kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine. Eesti põlevkiviõli tööstusliku tootmisega alustati 1924 a. Põlevkivist õlitootmine Eestis on Euroopas ainulaadne pikka-ajaliste traditsioonidega tootmisharu, mis annab olulise panuse riigi majandusse. Toodangust kuni 85 % eksporditakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii moodustas 2009. a. põlevkiviõli eksport 1,7 % koguekspordist. Eesti Energia Õlitööstus AS-i, VKG Oil AS-i ja Kiviõli Keemiatööstus OÜ tehastes toodeti 2008. a. 444 800 tonni põlevkiviõli.
t. nii kergesti lagunevaid ühendeid(sama mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid , mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniig, kloor-orgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid. PHT on hea üldine parameeter, mis sisaldab erinevate orgaaniliste ühendite hulga mõõtmist, mis kahjustavad keskkonda erinevatel viisidl. PHT vähenemine näitab ka teravate toksiliste mõjude vähenemist, põhjustatud näiteks vaikudest , Pika-ajaliste toksiliste mõjude vähenemist, näitab põhjustatud kloor-orgaanilistest ühenditest, näitab püsivate ühendite vähenemist, mis põhjustab kahjulikke mõjusid suublas pika aja jooksul ja on ruumiliselt laialt levinud. Pinnavee töötlemine-setitamine-filtrerimine-desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada klooroorgaanilis ühendeid, mis võib aga tervisele ohtlikud olla. Seetõttu on oluline jälgida
Sundides kõiki ajalisi piiranguid olema range tähtajaga, piiraks see süseemi paindlikust ja kohanemisvõimet riistvara ressursside nõuete suurendamise ja riistvara tõhususe vähendamise ajal. Reaalajasüsteemid Võimalik on ehitada arvutussüsteem, mis suudaks samaaegselt toetada tegevusi, milles on kokku pandud ranged tähtajad, mis on leebed aja kitsendused ja ajaliste kitsenduste puudumine. Leebel reaalajasüsteemil ei ole range süsteemi erikasutusi ja on seega üldkasutatav. Etteennustatavus ei ole ette määratud ja on enamasti modeleeritud stohhastiliselt. Mõned leebed reaalajasüsteemid ei ole stohhastiliselt ette määratud. Neil on omadused, mis on asünkroonsed tähenduselt vahelduv, korrapäratu, kas vastastikust sõltuv või konkureeriv, mispärast stohhastiliselt etteennustatavad mudelid on neile tundmatud või
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline.
Lihaspinge regulatsioon motoneuronpuuli tasandil seisneb selles, et sealt saadetavate närviimpulsside mõjul toimub lihaspinge doseerimine ja selle ajaline kooskõlastamine antud motoorse programmi täitmisega. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid motoorsete ühikute rekruteerimine (suuruse printsiip, väike pinge-väiksed lihased, suur pinge-suured lihased, max pingutus-kõik töös), ajaliste suhete regulatsioon/sünkronisatsioon. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid üksiku motoorse ühiku tasandil impulsseerimissageduse muutused (mida suurem on alfamotoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget ühik arendab) , impulssmustri muutused (lihaste poolt arendatav pinge sõltub ka sellest, kuidas on erutunud lihases erinevate motoorsete ühiku impulsatsioon omavahel ajaliselt kooskõlastatud) Lihastoonus täielikul puhkseisundil skeletilihastele omane teatud pinge.