Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mõjutab maa pöörlemist?
  • Mis mõjutab Maa pöörlemist?
Taevakehade 
liikumine
Sthella Tau
TNG, 10 H
Tallinn 2013
Sisukord
1 Sissejuhatus
2 Päikesesüsteem
Astronoomia
4-5 Astronoomia ajalugu
6 Päikesesüsteem
7 Mis mõjutab maa pöörlemist?
Ringliikumine
9-10 Planeedid
11 Planeedid Maalt vaadatuna
12 Planeetide pöörlemine
13 Planeetide tiirlemine
14 Johann Kepleri seadused
15 Johann Kepler
Sissejuhatus
Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje 
ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede 
asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. 
Põhjanael asub peaaegu Maa
pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru 
ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt 
ringjoont  ja tähed ei tõuse ega looju  kunagi.
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, praeguse seisuga 5 
kääbusplaneeti ning teadmata arv väiksemaid kehi. 2006. aastal Rahvusvahelise 
Astronoomiauniooni Peaassamblee poolt vastu võetud otsuse järgi loetakse 
planeediks taevakehi, mis on piisavalt suured, et oma gravitatsiooni tulemusel 
omandada kera kuju ja mis tiireldes umber tähe on suutelised puhastama 
ümbruskonna väiksematest taevakehadest. Kääbusplaneet peab rahuldama 
üksnes
esimest tingimust. Ülejäänud kannavad nimetust “väikekehad”, ka neid saab 
grupeerida asukoha või orbiidi kuju järgi.
Astronoomia
  Astronoomid  on teadlased, kes uurivad planeete, tähti, komeete ja galaktikaid. 
See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub 
antiikteaduste hulka. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia 
nimetuse lõpus "- loogia ", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse 
esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astēr 'täht, taevakeha '. Astroloogiat 
peetakse pseudoteaduseks. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid 
taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja  saadavad  need teistele 
Päikesesüsteemi planeetidele.
Astronoomia ajalugu
Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise 
vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas  leiutati  tähesuuruste 
süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak.Keskajal 
viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid.
Renessansiajal esitas  Kopernik  Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mida 
kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas 
esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. 
Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton , kellelt pärineb gravitatsiooniseadus 
ja taevamehhaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, 
et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses.
Astronoomia ajalugu
Avastati, et tähed on väga kauged   taevakehadSpektroskoopia  abil tõestati, et 
tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuurid, massid ja mõõtmed 
võivad olla väga erinevad.
20. sajandil tõestati, et meie Galaktika ( Linnutee ) on vaid üks paljudest 
galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub 
meist.
20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias 
kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal.
Päikesesüsteem
 Mis mõjutab Maa pöörlemist?
Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest on Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike 
tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" 
külge. Et Maa telg  on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik , tekib 
jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. 
Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. 
Kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal 
on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained  ookeanides , mille teket 
seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi 
tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. 
Ringliikumine
Ringliikumine on  kulgliikumine mööda ringjoonekujulist 
trajektoori.
Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide 
tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber 
planeetide), elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka 
näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine 
vasaraheitja käes.
Planeedid
Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt 
planeeti, viis kääbusplaneeti ja teadmata arv väiksemaid kehi.
 All oleval  skeemil on kujutatud Päikesesüsteemi planeedid ja Päike. Skeem 
võrdleb kujutatud taevakehade suurusi.
Planeedid ei seisa : nad tiirlevad ja pöörlevad.
Kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad Päikese ümber. Planeedid tiirlevad ümber 
Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
Planeedi tiirlemise teekonda nimetatakse orbiidiks. Pika-ajaliste vaatluste 
tulemusena teavad inimesed Päikesesüsteemi kõikide planeetide orbiite. 
Planeetide  orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 
Kui planeedi teekond viib Päikesele lähemale, siis on planeedil soojem. Kui planeet 
on Päikesest kaugemal, on seal külmem. 
Planeedid maalt vaadatuna
Et Maa pöörleb, muutub kõigi taevakehade asend maapealse vaatleja suhtes. 
Seda liikumist on kombeks nimetada ööpäevaseks liikumiseks. Tuleb meeles 
pidada, et selle pöörlemise periood erineb meie harjumuspärasest 24-tunnisest 
päikese-ööpäevast, olles võrdne 23 tunni 56 minuti ja 4,091  sekundiga . Seda 
ajavahemikku nimetatakse sageli ka tähe-ööpäevaks (sidereal day), kuna tähtede 
omavaheline asend on praktiliselt muutumatu
Planeetide pöörlemine
Et planeedid on massiivsed kehad ja pöörlevad suhteliselt aeglaselt, on see 
liikumine suhteliselt stabiilne ja lihtsasti kirjeldatav. Kõige kiiremini pöörleb  Jupiter  
(täispöördeks kulub 9 tundi ja 55,5 minutit), kõige aeglasemalt Veenus (243 
päeva). Massiivse atmosfääriga planeetidel erineb „nähtava pinna“ – atmosfääri 
ülakihtide pöörlemiskiirus oluliselt tahke tuuma pöörlemiskiirusest (välisele 
vaatlejale näib näiteks Veenus pöörlevat perioodiga ligikaudu 4 ööpäeva). 
Planeetide tiirlemine
Planeetide tiirlemise määrab  peaasjalikult  Päikese gravitatsiooniväli. Kõigi 
Päikesesüsteemi planeetide ja kääbusplaneetide liikumise kirjeldamiseks piisab  
täiesti nn. punktmassi lähendist, kus arvestatakse vaid kahe keha – Päikese ja 
vaadeldava planeedi – gravitatsioonisilt vastastikmõju. Et Päike on oluliselt 
massiivsem kui ükskõik milline planeet, tähendab see vaba liikumist 
tsentraalsümmeetrilises väljas, mida “korraldavad” kolm Johann Kepleri poolt 
1620.a. formuleeritud seadust:
Johann Kepleri 3 kuulsat  seadust
Planeedi liikumistee ( orbiit ) on ellips, mille ühes  fookuses  asub Päike.
Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes 
võrdsed pindalad .
Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate 
pooltelgede kuubid.
Johann Kepler
Eluaastad: 27. detsember 1571 – 15. november 1630
Johann Kepler oli oli saksa astroloog,  astronoom , optik, 
matemaatik ja natuurfilosoof. Teda tuntakse Kepleri 
seaduste järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia 
nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku 
astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid  Isaac  Newtoni 
ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid. Kepler tegi 
ka põhjapanevat tööd optika  alal ning aitas legitimeerida 
avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne 
Galileo Galilei.
Üheks kõige olulisemaks ideeks, mis Kepleri võidule viis, oli see, et tema oletuse 
kohaselt Päike on mingi jõu allikas – Kepleri arvates oli see jõud magnetismi 
moodi, mis planeete oma  orbiitidel hoiab. Seetõttu ei kasutanud ka Marsi keskmist 
kaugust Päikesest, vaid tegelikku kaugust. 
Teine oluline Kepleri uuendus seisnes selles, et ta oletas Päikese tsentri asumist 
kõikide planeetide orbiitide tasandites. Seda polnud keegi varem taibanud teha. 
Ja kolmas, et Kepler ei oletanud planeetide ühtlase kiirusega liikumist 
Minu arvamus
Minu arvates on väga hea, et tänapäeva inimesed teavad meie päikesesüsteemist 
nii palju. See on väga põnev ning salapärane teema paljude jaoks, teada mis on 
‘’seal kaugel taevas’’. Kuid tänu astronoomide tööle saame me nende teadmistest 
osa. On väga tähtis, et me teaks mis meie ümber toimub, ükskõik kui lähedal või 
kaugel. Sellepärast ongi tähtis teada kuidas meie päikesesüsteem funktsioneerib. 
Minu arust on meil juba piisavalt palju informaatsiooni astronoomia alal, ning võiks 
selle uurimise järele jätta või selle mahtu vähendada. Kui  millestki  liiga palju teada, 
muutub see igavaks.

Document Outline

  • Taevakehade liikumine
  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Päikesesüsteem
  • Astronoomia
  • Astronoomia ajalugu
  • Astronoomia ajalugu
  • Päikesesüsteem
  •  Mis mõjutab Maa pöörlemist?
  • Ringliikumine
  • Planeedid
  • Slide 12
  • Planeedid maalt vaadatuna
  • Planeetide pöörlemine
  • Planeetide tiirlemine
  • Johann Kepleri 3 kuulsat seadust
  • Johann Kepler
  • Slide 18
  • Minu arvamus
Vasakule Paremale
Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #1 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #2 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #3 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #4 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #5 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #6 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #7 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #8 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #9 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #10 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #11 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #12 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #13 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #14 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #15 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #16 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #17 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #18 Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bellabeast Õppematerjali autor
Esitluses on seletatud taevakehade tiirlemist ning pöörlemist, päikesesüsteemi ja Johann Keplerit ning tema seadusi.

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade päikesesüsteemist
13
doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale

Füüsika
Astronoomia konspekt 12-klassile
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb)

Füüsika
Astronoomia
15
docx

Astronoomia

mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.

Astronoomia
Päikesesüsteemi seaduspärasused
7
doc

Päikesesüsteemi seaduspärasused.

Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.

Füüsika
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II

Astronoomia ja astroloogia
Megamaailma füüsika
112
docx

Megamaailma füüsika

3. TAEVAKAARDID........................................................................................... 19 6. MAA JA KUU...................................................................................................... 20 6.1. MAA............................................................................................................ 20 6.2. KUU............................................................................................................ 22 7. MAA JA KUU PERIOODILINE LIIKUMINE..............................................................24 7.1. MAA PÖÖRLEMINE...................................................................................... 24 7.2. MAA TIIRLEMINE......................................................................................... 25 7.2. EKLIPTIKA. AASTAAJAD................................................................................ 25 .................................................................................................

Füüsika
Astronoomia
13
pptx

Astronoomia

As tro no o mia Jana Timme r 11 a Õpilane Tallinna Täis kas vanute g ümnaas ium Mõiste · As tro no o mia ehk tähe te adus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika

Astronoomia
Päikesesüsteemi ehitus
16
pptx

Päikesesüsteemi ehitus

Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord  Päikesesüsteem  Geotsentriline maailmapilt  Heliotsentriline maailmapilt  Relativistlik maailmamudel  Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem  Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt  seotud  astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun