Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Nähtus- kujutab endast alati millegi muutumist. Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust
Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid.
Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine.
Vaatlus -käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata.
Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab.
Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe.
Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest.
Mehaanika - uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi.
Mehaanika jaoub:
Tahkete, vedelate ja gaaside mehaanikaks.
Klassikaline mehaanika:
Staatika- kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas systeemis, kirjeldab kehade tasakaalu tingimusi.
Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis
Dünaamika- uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest
Klassikaline mehaanika- kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis.
Punktmass - keha millel pole ruumala.
Keha mehaaniliseks liikumiseks nim- tema asukoha muutumist ruumis, teiste kehade suhtes teatud aja jooksul.
Kulgliikumine- liikumist mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt.
Võnkumine - kui liikumine korub teatud ajavahemike järel edasi tagasi, sama trajektoori mööda.
Taustkeha - keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.
Nihe - nim keha algasukoha lõppasukohta suunatud sirglõiku.
Aeg- nim nii sündmuste järgnevuslikku kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastuses.
Taustsüsteem- mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Vektor- on suurus, millel on pikkus, siht ja suund, ning on nende andmetega täielikult määratud.
Füüsikaliste suurustega saab sooritada matemaatilisi tehteid NT:
*Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi
*korrutamisel või jagamisel saadakse uus füüsikaline suurus
*sõõtühikutega sooritatakse suhteid samade eeskirjade järgi nagu arvväärtustega.
Rõhk- näitab kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule
Pascali seadus:
kinnises anumas olevale vedelikule /gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi.
Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt:
P= roo x g x h
Tihedus-näitab kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass
roo= m/v
Kui mass iseloomustab keha siis tihedus iseloomustab ainet, mille see keha koosneb.
Hälbe- nim võnkuva keha kaugust tasakaaluasendit (tähistataske „x“)
Võnkeamplituud- suurim kaugus tasakaaluasendist ehk. Maksimaalne hälve
Võnkeperiooniks- nim ühe täisvõnke kestust. Mis iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel uuesti kordub.
Võnkesagedus - ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. ( Hz)
Võnkesüsteemiks- kehade grupp, mille võnkumist me uurime.
Võnkumist võib põhjustada: elastsusjõud ja raskusjõud .
Vedrupendel: sellist asendit nim tasakaaluasendiks.
Matemaatiline pendel - nim kaaluta ja absoluutselt venimata niidi otsa riputatud ainepunkt .
Kui pendlikeha mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii võike , et neid võib arvestamata jätta ss nim Matemaatiliseks pendliks.
Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskedet mitte läbiva telje ümber . Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.
Sisejõud- süsteemi kehade vahel mõjuvaid jõude
Vabavõnkumine- nim sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist.
Välisjõududeks- nim jõude, millega süsteemi mittekuuluvad kehad mõjuvad süsteemi kehadele.
Newtoni 3 seadust:
1)
väidaab et, leha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuv resultant jõud võrdub nulliga.
  • väidab et, jõud on võrdne keha massi ja selle kiirenduse korrutis
  • seisneb selles et, kaks keha mõjuvat jõud on absoluutväärtusest võrdne ja vastassuunaline.
    Jõud:- kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.
    Impulss - ehk liikummmishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
    Inerts-nähtus, kus kõik kehat püüavad säilitada oma liikumise kiirust.
    Inertsus - keha omadus, mis näitab kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mõõduks on mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta.
    Raskusjõud- Jõud, millega maa tõmbab ena poole tema lähedal asuvaid kehi.
    Gravitatsiooniseadus- võrdub Gravitatsioonikonstant on korrutatud kahe keha massiga ja jagatud keha vahelise kauguse raasiuse ruuduga .
    Kaal- vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon.
    Hõõrdejõud - erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. (seisuhõõrde, liugehõõrde, veerehõõrde).
    Elastsusjõud- nim kehas tekkivat jõudu, mis oon võrdne kuid vastassuunaline deformeerivale jõule.
    Impulsi jäävuse seadus- igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest.
    Reaktiivliikumine- selline liikumine mida põhjustab kehast eemale paisuv keha osa.
    Liikumine- kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas.
    Mehaanika- füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja nende liikumist, ning nende põhjusi
    mehaanika jaotub: tahke, gaaside ja vedelate mehaanikaks
    Klassikaline mehaanika: staatika, kinemaatika, dünaamika.
    Klassikaline mehaanika- kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis.
    Keha mehaaniliseks liikumiseks nim- tema asukohha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul.
    Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta
    Võnkumine- kui liikumine kordub võrdse ajavahemike järel edsi tagasi sama trajektoori järgi.
    Taustkeha- keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.
    Nihe- keha algasukohast lõpasukohta suunatud sirglõiku.
    Skalaarsete suuruste hulka kuuluvad aeg, ruumala, temp. Jne
    Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked
    Hetkkiirus - kiirus, mida omab antud hetkel trajektoori puntis
    Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd
    Kineetiline energia- ekh liikuv keha
    Potentsiaalne energia- kehade vastastikmõju energia
  • Füüsika mõisted #1 Füüsika mõisted #2 Füüsika mõisted #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kittupai Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus mehaanikasse
    29
    ppt

    Sissejuhatus mehaanikasse

    nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. Asukoha muutus ei saa aga toimuda silmapilkselt. Pole võimalik, et näiteks puult kukkuv õun on ühel hetkel oksa küljes ja järgmisel hetkel juba maas. Liikumine võtab alati aega. Peale selle peab õun läbima ka kõik vahepealsed punktid oksa ja maa vahel. Seepärast öeldaksegi, et liikumine on pidev nii ajas kui ka ruumis. Kehade liikumise uurimisega tegeleb füüsika osa, mida nimetatakse mehaanikaks. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mistahes ajahetkel. Mehaanika võimaldab teada saada mitte ainult seda, kuidas keha liigub tulevikus, vaid ka seda, kuidas ta liikus minevikus. Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. (Seejuures jäävad kõik keha läbivad sirged iseendaga paralleelseks.) Keha, mille mõõtmed võib antud

    Füüsika
    Mehaanika
    11
    doc

    Mehaanika

    Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), ­ nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 4) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 5) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 6) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.

    Füüsika
    Füüsika 10-klass
    5
    doc

    Füüsika 10. klass

    1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel?

    Füüsika
    Füüikalised suurused ja nende etalonid
    12
    docx

    Füüikalised suurused ja nende etalonid

    Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2)    Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)­keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes  arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis)­ on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)­kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha  ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis)­ kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)­Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad  ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)­kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab  punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu

    Füüsika
    10klassi füüsika
    9
    doc

    10klassi füüsika

    1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsi

    Füüsika
    Füüsika 10-klass
    5
    odt

    Füüsika 10. klass

    1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva

    Mehaanika
    Olulisi füüsika mõisteid
    2
    odt

    Olulisi füüsika mõisteid

    Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt

    Füüsika
    Füüsika mõisted
    1
    odt

    Füüsika mõisted

    Mehaanika ­ Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika ­ Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine ­ Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne ­ Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine ­ Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun