FÜÜSIKA EKSAM (0)

1.   Kinemaatika   põhimõisteid  ( punktmass ,  taustsüsteem , keha asukoht, 
nihkevektor ).  
● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel.  
●  Mehaaniline  l i kumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja 
jooksul. 
● Keha  asukohta   määramiseks  on vajalik taustsüsteem(  taustkeha  ja koordinaatteljed) 
● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha li kumsest. 
● punktmass- füüsikalise keha mudel, mil e puhul keha mass loetakse koondatuks ühte 
ruumipunkti. 
● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud  ruumiliste  ja ajaliste koordinaatide süsteem. 
● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor li kuva keha algasukohast keha lõppasukohta. 
Nihke pikkus sõltub li kumise trajektoorist, li kumiski rusest ja li kumisajast. 
 
2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. 
● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on ki rus 
● ühtlane sirgjooneline li kumine ehk ühtlane li kumine- keha või masspunkti 
sirgjooneline li kumine, mil e puhul keha massikese või  masspunkt  läbib li kumise 
kestel mis tahes võrdsete  ajavahemike  jooksul võrdsed teepikkused. 
● Inertsiseaduse järgi säilitab keha oma ühtlase li kumise, kui tal e mõjuvate jõudude 
resultant  on 0. 
● ühtlaselt muutuvaks li kumiseks nimetatakse li kumist, kus keha ki rus 
muutub(kavab/kahaneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 
● Ühtlaselt muutuvat li kumist iseloomustatakse ki  ruse  muutumist iseloomustava 
suuruse- ki renduse- abil. 
 
3.  Kiirendus.  
● Teine kinemaatika põhisuurus on ki rendus. 
● Ki rendus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha ki ruse muutumist 
ajas.Sisuliselt on tegeist ki ruse muutumise ki rusega. 
● Võib ol a ni  positi vne kui negati vne. 
● Kui ki ruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase ehk 
konstantse ki rendusega. 
 
4.  Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. 
● kuna pöörlemise korral läbivad  teljest  eri kaugusel asuvad punktid sama  ajaga  
erinevad pikkused, si s on ka nende punktide joonki rused erinevad. Mida suurem on 
punkti ti rlemisraadius, seda suurem on ka ki rus. Kuna kõikide punktide jaoks jääb 
pöördenurk  alati samaks, on otstarbekas ringlikumise kirjeldamiseks defineeridagi 
ki rus just nurga kaudu. 
●  Ringli kumise iseloomustamiseks kasutatakse pöördenurga ja sel e sooritamiseks 
kuluva ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse nurkki ruseks. 
● Nurkki rus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga.  
● Seda suurust tähistatakse ​ω​ ​ehk omega . 
● pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aega sekundites. 
● Nurkki ruse ja joonki ruse vaheline seos: . Ringli kumise  perioodiks  T nimetatakse 
ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringli kumise sageduseks f nimetatakse 
täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood 
(s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkki rusega:​ .​ ω​ = φ = 2π =2 f
π  
t
T
 
5.   Inertsiaalsed  taustsüsteemid 
●  Inertsiaalne  taustsüsteem- süsteem, mil es kehad li guvad  jääva  ki rusega, kui neile 
on mõju teised kehad. Teiste sõnadega on see sel ine süsteem, kus kehtib Newtoni I 
seadus ehk inertsiseadus. 
 
6.  Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass,  impulss ). 
● dünaamika-  mehaanika  haru, mis uurib li kumist lähtudes li kuste põhjustest 
● keha ki ruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud. 
● kaal- jõud, mil ega keha mõjub toele 
● mass- keha omadus, väljendab inertsust 
● impulss-  vektoriaalne  suurus, mil e suund  ühtib  ki rusvektori suunaga. Impulsi ehk 
li kumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja ki rusvektori 
korrutisena. 
 
7.  Newtoni I, II ja IIIseadus.  
● I seadus ehk inertsiseadus- keha li gub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui 
tal e mõjub  resultantjõud  on 0. Resultantjõu nul iga võrdumine tähendab seda, et 
kehale ei mõju üldse jõude või sel ele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist.  
● II seadus ehk dünaamika põhiseadus- kui kehale mõjuv resultantjõud on nul ist 
erinev, si s li gub keha ki rendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline 
resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Seadusest järeldub, et keha 
ki renduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi. 
● III seadus ehk mõju ja vastastikmõjuseadus- kaks keha mõjutavad teineteist 
jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. 
 
8. Gravitatsiooniseadus 
● kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside 
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse  ruuduga . 
 
9.   Punktmassi ja süsteemi impulss. 
● punktmassi  impulsimoment  koordinaatide alguspunkti suhtes on L=r*p=r*mv, kus r 
osakese kohavektor, v ki ruse vektor, m mass ja p=mv impuls 
● Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade 
summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 
(p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn = const ; ). Impulsi jäävuse seadus 
võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reakti vli kumist  
 
10.  Impulsi jäävuse seadus.  
● välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. 
● Impulsi jäävuse seadus kehtib Newtoni mehaanikas kui ka kvantmehaanikas. 
 
11. Töö, võimsus ja kineetiline energia.  
● Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja sel e jõu mõjul  sooritatud  
nihke korrutisega. 
● Arvutades kehale mõjuva jõu poolt nihke sooritamisel tehtavat tööd, on olulised jõud 
ja  nihe . Kui jõud ja nihe on samasuunalised, võrdub töö nende vektorite 
skalaarkorrutisega. Ühik on  džaul  (J) 
● Võimsus iseloomustab töö tegemise ki rust. 
● Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha li kumisest teiste kehade suhtes.  
 
12.  Potentsiaalne energia, seos töö ja jõuga.  
● potentsiaalne energia- süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust 
süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele  kehadele  vastastikku 
mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. 
● Kui jõud mõjub li kumisesuunas si s potentsiaalne energia väheneb, kineetiline aga 
kasvab. 
● Süsteemi potentsiaalse energia suurenemine on võimalik üksnes välisjõudude töö 
arvelt. 
 
13.  Võnkumise mõiste.  
●  võnkumine - keha,aine või välja mingi omaduse koruduv pidev muutumine 
taskaaluolekust ühele ja teisele poole.  
● võnkumisel on perioodiks aeg, mil e jooksul toimub üks  võnge  ehk osa võnkumisest, 
kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv  omdus sama suuruse ja muutumise suunaga. 
● mehaaniline  võnkumine - nt pendel.- keha asend muutub ning võnkuvaks suuruseks 
on keha asendit iseloomustav koordinaat(kaugus või nurk) 
● elastne võnkumine- elastse keskkonna rõhk antud punktid muutub. See leiab aset nt 
heli levimisel õhus või veel tihendustena. 
 
14. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis,  mõõtühik ) hälve, 
amplituud , periood, sagedus 
● Hälve- pidevalt muutuv suurus ja sõltuvalt sel est, kummal pool tasakaaluasendit 
keha  momendil  asub, loetakse kas pos. või negati vseks. Tähis- x ja mõõtühik on 
m(meeter) 
● ampituud- suurim kaugus tasakaaluasendist. tähis  X  , mõõtühik m(meeter)
0
 
● periood- ühe täisvõnke kestus. Tähis T, mõõtühik s(sekund) 
● sagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis f, mõõühik Hz( herts ) 
 
15.  Vaba- ja  sundvõnkumised  
● vabavõnkumiste tekkimine- tasakaaluasendis oeab kehale mõjuvate jõudue resultant 
võrduma nul iga. Tasakaalust väljavi dud kehale mõjuvate jõudude resultant peab 
olema nul ist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole. Süsteemi kehade 
vahelised  hõõrdejõud  peavad olema väikesed. 
●  Sundvõnkumine - võnkumine, mis toimub peroodiliselt mõjuva välisjõu toimel. 
 
16.   Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised 
● reaalses maailmas pendli võnkumine  sumbub  teatud aja jooksul, see tähendab, et 
võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Seda nähtust 
nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdejõu 
tagajärjel, aga ka si s, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teisele võnkuvale 
kehale. 
● sumbumatu võnkumine ehk  isevõnkumine - ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu 
toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaal ika arvel. 
 
 
 
17.  Harmoonilise võnkumise  graafik   
● harmooniline võnkumine ehk si nusvõnkumine- võnkumine, mida saab kirjeldada 
si nusfunktisooni abil. Ruumis leviv harmooniline võnkumine on si nuseline. 
●
 graafikuks on sinusoid.  
 
18. Resonantsinähtus 
● resonants tekib si s, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude 
mõjusagedusega. 
● resonants. võnkumise ampliuudi järsk suurenemine, mis tekib juhul kui võnkumisi 
sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. See 
nähtus esineb ainult sundvõnkumiste puhul 
 
19.  Laine mõiste, lainete levimine.  
● ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. 
● lainete li gid on mehaanilised lained,  elektromagnetlained  ja mateerialained. 
● laine levib keskkonnas lõpliku ki rusega.  Ainsana  ei vaja keskkonda 
elektromagnetlained. 
 
20.   Rist - ja  pikilained . 
● lainega kantakse edasi energiat, mitte ainet. 
● laine kannab edasi ni   kineetilist  kui ka potentsiaalset energiat. 
● ristlaines võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga, sel ised on nt lained, mis 
tekivad nööris, kui võngutame sel e otsa üles-al a. 
● pikilaines võnguvad osakesed piki laine levimissuunda. nt helilained. 
 
21.   Laineid  iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) periood, sagedus, 
lainekõrgus,  lainepikkus , levimiskiirus 
● periood- T, mõõtühik sekund. 
● sagedus- f, mõõtühik Hz(herts) 
● lainekõrgus ehk hälve (tähis h või x, mõõtühik m) 
● lainepikkus- tähis λ( lambda ), mõõtühik- m 
● levimiski rus- tähis v, mõõtühik m/s 
22. Valguse olemus  
● valguse  dualism  seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. 
● mõningaidnähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse 
kvantteooriaga, kolmandaid aga ni  üht kui teistvi si. 
● optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguski r, valguslaine,  valguskvant  
● valguski r- geomeetrilise optika põhimõiste 
● valgus levib sirjgooneliselt 
● valguski red on sõltumatud- iga ki r levib ruumis ni , nagu poleks teisi olemas 
● valguse peegeldusmisel tasaselt pinnalt on langev ki r, peegeldunud ki r ja 
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes  tasandis .  Langemisnurk  võrdub 
peegeldumisnurgaga. 
● valguse üleminekul ühest keskkonnast teise ki r murdub, kus juures langev ki r, 
murdunud ki r ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. 
Langemisnurga ja murdumisnurga si nuste suhe on antud keskkondade paari jaoks 
konstatne suurus ega sõltu langemisnurgast. 
● valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni, interferentsi ja polarisatsiooni kaudu 
 
23. Valguslainete interferents ja  difraktsioon   
● interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe laine li tumisel saadakse uus laine, mil e 
amplituud on suurem või väiksem. 
● interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi 
● difraktsioon- füüsikaline nähtus, mil e korral laine  paindub  ümber väikeste takistuste 
või levib väikesest avast välja 
● lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha 
 
24. Pascaliseadus 
●  hüdrostaatika  põhiseaduse kohaselt kandub rõhk  vedelikus  või gaasis edasi igas 
suunas ühtevi si 
 
25.   Archimedese  seadus,  üleslükkejõud  
● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv 
raskusjõule vastassuunaline jõud.  
● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 
 
26.  Veeväljasurve  
● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. 
● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse 
ruumalaühekutes 
● kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna 
massiühikutes. 
 
27.  Isoprotsessid 
● isotermiline protsess (T=const.)  p V
V
1
1 = p2
2  
● Isobaariline protsess (p=const.)  V 1 = V 2  
T 1
T 2
● isohooriline protsess ( V=const)  p1 = p2  
T 1
T 2
 
28.  Aine  agregaatolekud  
● Iga aine võib ol a  kolmes  olekus: gaasiline, vedel, tahke. Neid nnimetatakse ka 
agregraatolekuteks. 
● tahke oleku korral- aine molekulid ja  aatomid  sooritavad vaid väikesi võnkumisi, 
tasakaaluoleku ümber.Kristal ides moodustavad need asendid perioodilise 
kristal ivõre, esineb ka  amorfne  kuju.  Tahked  kehad säiltavad kuju ja ruumala. 
● vedela oleku korral- molekulid saavad vabalt li kuda, kuid on üksteisest ligikaudu 
sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku 
molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. 
●  gaasilise  olekus- aine molekulid või aatomid li guvad täiesti vabalt ja täiesti korratult 
ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. 
● Aine üleminekut ühest olekust teise nimetatakse faasimuutuseks. 
● vedelik- gaas  (aurustumine  kondenseerumine ) 
● tahke-gaas(sublimeerimine- desublimeerimine) 
● tahke-vedelik ( sulamine , hangumine) 
 
29.   Elektriväli. Elektrivälja omadused  
● elektriväli- vektorväli(nt.  õhurõhk  ja temperatuur on skalaarsed) 
● elektrivälja tugevust on võimalik määrata positi vse proovilaenguga  q0  
● elektriväljatugevuse suund on määratud positi vsele laengule mõjuva jõu suunaga. s.t 
elektrivälja  jõujooned  eemalduvad positi vsest laengust. 
● elektrivälja põhiomadus- mõjutada väljas olevat laengut kindla jõuga 
 
30. Laengute vastumõju. Elektrivälja tugevus 
● superpositsiooniprintsi p- punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektrivälja tugevus 
on üksikute laengut poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud 
ruumipunktis 
● elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga 
● elektriliselt isoleeritud süsteemid laengute algebraline summa ei muutu 
 
31. Vasaku käe reegel  
● kui magnetväla jõujooned  suunduvad  peopesa sisse ja voolu suunas on 4 sõrme, si s 
pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 
● elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme li kumsel magnetvälas, mis 
omakorda põhineb vasaku käe reeglil. 
 
32. Induktsioonvoolu suund. (Parema käe rusikareegel,  kruvireegel ) 
● induktsioonvoolu tekkmiseks on kaks võimalust: mähised li guvad 
magnetväljas( generaator ) või mähist läbib muutuv  magnetväli (  transformaator ) 
● suletud  kontuuris  tekkib induktsioonvool on suunatud ni , et tema  magnetvoog  läbi 
kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo 
muutumist. 
● perema käe rusikareegel ehk kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab 
voolusuunda, si s kruvi teraviku li kumise suund näitab magnetvälja  jõujoone  suunda. 
 
33.  Elektromagnetiline  induktsioon  
● elektromagnetiline induktsioon- nähtus, mil e puhul magnetvälja toimel  juhtmes  tekib 
elektrimootorijõud. 
● elektromagnet on magnet, mis vajab magnetvälja säilitamiseks ja tekitamiseks 
elektrivoolu 
● eletromagnet koosneb mähispoolist ja raudsüdamikust 
 
34.    Elektrimootor , transformaator  
● elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme li kumsel magnetvälas, mis 
omakorda põhineb vasaku käe reeglil. 
● transformaator- kui mähist läbib muutuv magnetväli. 
● elektrimootor- elektromehaaniline seade, mis muudab  elektrienergia  mehaaniliseks 
tööks. 
● transformaator- elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, 
mis võimaldab muuta vaheldubpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures sagedust 
muutmata. 
 
35.  Pooljuhid , pooljuhtide oma –ja  lisandjuhtivus  
● pooljuhid-  elektrimaterjalid , mil e elektriline  eritakistus  on dielektrikute ja juhtide 
vahepealne. 
● pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest, valmistamise  tehnoloogiast  
ja välismõjudest(temp. elektriväljatugevus jne) 
● head pooljuhid-  germaanium , räni,  seleen  
● pooljuhtide lisandjuhtivus on üldiselt väikee, ni , et puhtalt pooljuhid on juhtlivuselt 
lähedasemad rohkem isolaatoritele, kui  juhtudele .