Mehaanika kt abi (0)

1. Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju.
Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.
2. Ühtlane liikumine – liikumine kus kiiruse moodul ja suund on jäävad
Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine mille korral on kiirendusvektor on jääv ja suund ei muutu.
3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust
4. Pöördenurk – nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius.
Joonkiirus – teepikkuse l ja aja t suhe v= l / t
Nurkiirus – selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga  ja nurga mod ajavahemiku suhet  =  / t
5. Kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu võI ühtlase sirgjoonelise liikumise olekut nim inertsiks . Materiaalset taustsüsteemi ,milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt nim inertsiaalseks taustsüsteemiks
6. Dünaamika
Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Jõud esinevad ainult paariti : iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
7. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
8. Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
10. Impulsi jäävuse seadusväidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude.
11. Võimsus on töö tegemise kiirus. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes.
12. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline , tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind .
13. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu
14. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
15. Võnkumiste edasikandumine ruumis. Ristlained ja pikilained.