KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS (0)

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS 
 
1.   Kinemaatika  põhimõisted: Punktmass on füüsikalise keha  mudel, mille puhul 
keha  mass  loetakse  koondatuks  ühte  ruumipunkti.  Taustsüsteem  on 
mingi   kehaga   seotud   ruumiliste   ja  ajaliste  koordinaatide  süsteem.  Keha 
asukoht,  kuna  kehad  paiknevad  erinevalt  ruumis,  siis  kehad  ka  liiguvad 
erinevalt.  Nihkevektor  on   vektoriaalne   füüsikaline  suurus,  liikuva  keha 
algasukohast lõppasukohta. 
2.  Kiirus  on  füüsikaline  suurus,  mis    näitab  kui  palju  on  liikuva  keha  asukoht 
ruumis  muutunud  ajaühiku  jooksul.  Ühtlane  ja  ühtlaselt  muutuvaks 
liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus muutub mistahes võrdsetes 
ajavahemikes sama palju.  
3.  Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 
4.  Pöörlemise kinemaatikas keha liigub ringiratast, näiteks ventilaatori tiivikud. 
Joon  ja  nurkkiiruse  vaheline  seos  on  see,  et  mõlemal  on  kiirus  võrdne 
teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. 
5.  Inerttsiaalsed taustsüteemis liiguvad kehad jääva kiirusega, kui neile ei mõju 
teised kehad. Selles kehtib Newtoni I seadus. 
6.  Dünaamika põhimõisted: Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab 
jõudu,  millega  kehale  mõjub   gravitatsioon . Jõud  on  vektoriaalne  suurus,  mis 
tähendab, et tal on tugevus, suund ja rakenduspunkt. Mass on füüsikaline suurus, 
mis väljendab võimet säilitada oma liikumise kiirust ja võie’met tõmmata ligi 
teisi  kehi.   Impulss   on  füüsikaline  suurus,  mis  võrdub  keha  massi  ja  kiiruse 
korrutisega. 
7.  Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle 
ei mõjuv  resultant  on null. Newtoni II seadus: kui kehale mõjuv resultant jõud 
on nullist erinev, siis liigub keha  kiirendusega . Newtoni III seadus: kaks keha 
mõjutavad teinetesit jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised.  
8.  Gravitatsiooniseadus: kaks masspunkti tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis 
on võrdeline nende  massidega  ja pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. 
9.  Punktmassi ja süsteemi impulss:  
10. Impulsi  jäävuse  seadus:  kehade  süsteemi  impulss  on  jääv,  kui  sellele 
süsteemile ei mõju väliseid jõude.  
11. Töö  on  füüsikaline  suurus,  mis  iseloomustab  ühelt   objektilt   teisele  kanduva 
energia hulka. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju teeb tööd 
jõud  ajaühiku  jooksul.  Kineetiline  energia  on  energia  mille  liikumine  on 
tingitud teiste kehade  liikumisest .  
12. Potentsiaalne  energia  on  energia,  mis  on  tingitud  keha  asendist  ja  mõjust 
süsteemis teiste kehade suhtes. On rakendatud tööd ja jõudu. 
13. Võnkumine on ajas toimuv korduv hälve  tasakaaluolekus . 
14. Võnkumisi  iseloomustavad  suurused:  Hälve:  on  kõrvalekalle  mingist 
väärtusest, tähis X, mõõtühik 1 meeter(m). Amplituut: on ajas muutuva suuruse 
maksimaalne hälve, tähis A, mõõtühik 1 meeter(m). Periood:  korduva  muutuse 
tsükli kestus, tähis T, mõõtühik 1 sekund(s). Sagedus: on võrdsete ajavahemike 
tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus, tähis f, mõõtühik 1  herts (Hz). 
15. Sundvõnkumine:  võnkumine  toimub  mingi  valise  perioodi  jõu  mõjul. 
Vabavõnkumine: võnkumine toimub vaid süsteemi kuuluvate kehade vaheliste 
mõjujõudude toimel. 
16. Sumbuvvõnkumine: võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini. 
Sumbumatuvõnkumine: tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. 
17. Harmoonilise  võnkumise   graafik :  saab  kirjeldada  siinusfunktisooni  või 
koosinusfunktisooni abil. 
18. Resonantsinähtus:  välise  mõju  sageduse  kokkulangemisel  süsteemi 
vabavõnkumise  sagedusega  suureneb  võnkeamplituud  märgatavalt.  Näiteks 
võib kõlar hakata ming kindla madalama koha pealt plärisema. 
19. Laine  on  on  võnkumise  levimisprotsess  ruumis.  Lainete  levimine:  tekib 
häiritus keskkonna elastuse tõttu ja häiritus liigub ühest punktist teise.  
20. Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga 
risti. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. 
21. Laineid iseloomustavad suurused: Periood: millegi korduva muutuse tsükli 
kestus, tähis T, mõõtühik 1 sekund(s). Sagedus: võrdsete ajavahemike tagant 
korduvate  sündmuste  arv  ajaühikus,  tähis  f,  mõõtühik  1  herts(Hz). 
Lainekõrgus: on kõrgeim punkt, tähis h, mõõtühik 1 meeter(m). Lainepukkus: 
kaugus  kahe  teineteisele  lähima  samas  taktis  võnkuva  punkti  vahel,  tähis  
lambda ,  mõõtühik  1  meeter(m).  Levimiskiirus:  on  seotud  lainepikkuse  ja 
sagedusega. 
22. Valguse olemus: valgus sisaldab endas energiat ja seda näitab näiteks see, kui 
jätta  seemed  välja ja need soojenevad ja pleekuvad. 
23. Valguslainete  interfrents:  kui  ühes  ja  samas  ruumipunktis  on  korraga  mitu 
valguslainet, toimub selles ruumipunktis nende lainete liitumine resltantlaineks. 
Valguslainete disfraktsioon: kõrvale kaldumine sirgjoonelisest levimisest ning 
kandumine tõkke taha. 
24. Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk  vedelikus  või gaasis edasi igas suunas 
ühteviisi. 
25. Archmidese seadus kohaselt  mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale 
ülestõkkejõud. Ülestõkkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule 
vastassuunaline jõud. 
26. Veeväljasurve on mingi eseme või asja poolt väljatõrjutud vee hulk. 
27. Isoprotsessid:  on  protsess,  kus  lisaks  ideaalse  gaasi  kogusele  jääb  veel 
muutumatuks mõni gaasi makroparameeter. Võib muutumauks jääda gaasi rõhk, 
temperatuur, ruumala. 
28. Aine  agregaatolek  on  aine  vorm,  mille  määrab  tema  molekulide 
soojusliikumise iseloom. 
29. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab 
ruumis  teisi  paiknevaid  elektrilaenguid.  Elektrivälja  omadused:  elektriväli 
levib  ruumis  lõpliku  kiirusega;  elektriväli  on  materiaalne  objekt;  elektriväli 
mõjutabteisi  temas   asuvaid   laenguid  elektriliste  jõududega;  ühes  ja  samas 
ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja. 
30. Laengute  vastumõju  vastastikmõju  toimib  elektriliselt  laetud  kehade  vahel 
tekitades  elektromagnetilise  jõu.Elektrivälja  tugevus:  on  füüsikaline  suurus, 
mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu 
suhtega. 
31. Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et  magnetinduktsioon  suubub 
peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga 
moodustav  pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 
32. Induktsioonvoolu  suund  on   elektrivool ,  mis  tekib  suletud  juhtmekeerus 
magnetvälja muutumisel. Parema käe  rusikareegel  kui parema käe kõverdatud 
sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 
Kruvireegel  kui  kruvipea  pöördumise  suund  näitab  voolusuunda,  siis  kruvi 
teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 
33. Elektromagnetiline induktsioonik nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas 
kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv  magnetvoog . 
34. Elektrimootor  on   elektromehaaniline   seade,  mis  muundab  elektrienergia 
mehaaniliseks  tööks.  Transformaator  on  elektromagetilisel  induktsioonil 
põhinev  staatiline  energiamuundur,  mis  võimaldab  muuta  vahelduvpinget  ja 
vastavalt vahelduvvoolu. 
35. Pooljuht on aine, mille  elektrijuhtivus  on halvem kui elektrijuhil ja parem kui 
dielektrikul. Pooljuhtide  omajuhtivus  vastassuunas liigub sama hulk elektrone 
ja  auke . Pooljhtide  lisandjuhtivus