Agregaatolek (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Aineolekud

Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid tä

Füüsika

4

docx

Aine agregaatolek

Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur)

Füüsika

23

docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

sisaldust lahuses. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises keskkonnas pH>7. 14. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine oleku muutus sõltub? Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek. *Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. *Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure

Keemia

26

odt

Füüsika eksam dünaamika

3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass  on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on  paigal. Inertsiseaduse kontroll  võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või  mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade  liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh

Dünaamika

4

docx

Füüsika eksam

1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha k

Füüsika

19

docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

· Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas

Üldkeemia

18

docx

Põhikooli Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline

Füüsika

80

pdf

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

rõhu/temperatuuri tõstmine/alandamine.  13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? · pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. · Määramine. pH-meeter ­ aparaadi andur sukeldatakse lahusesse ning vastav pH väärtus loetakse skaalalt. Indikaator ­ värvaine lahus, mille värvus muutub vastavalt keskkonna pH-le (metüüloranz, lakmus jt).  14. Mis on aine olek? Millest aine oleku muutus sõltub? · Agregaatolek e olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. · Põhiolekud: 1) tahke; 2) vedel; 3) gaasiline; 4) plasmaolek. Tahke Aine molekulid ja aatomid sooritavad vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedel Üksikud molekulid pole seotud kindlate asenditega. Aurumine - vedelik saab väljaspoolt soojust, mille käigus osad molekulid omandavad suure energia, et saavad vedelikust lahkuda.

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)