Keskaeg Eestis - ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga (0)

Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad
võrreldes Lääne-Euroopaga
Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne- Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline . Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast?
Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 524, mida on kirjeldatud kui tähtsaimat ja mõjukaimat teost keskaegses Läänes. Esimene vaimulik ning eestikeelne teos oli Wanradt -Koelli katekismus , mis ilmus alles 1535. aastal.
Lääne-Euroopas toimusid mitmed protsessid tunduvalt varem kui Eestis näiteks lääniaadlite teke. Kui Läänes tegutsesid lääniaadlid juba aegu varem siis Eestis hakati lääniaadlitest juttu tegema alles pärast Stensby lepingu vastuvõmist 7. juunil 1238 aastal. Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne-Euroopas töötas see süsteem üldiselt samamoodi kuigi materjalid ning ehitusstiilid olid mõisate ning linnuste ehitamiseks erinevad. Võrreldes ülejäänud Euroopaga, kus nii aadlikud kui talupojad olid enamjaolt samast rahvusest, olid Eestis talupojad eestlased ning aadlikud enamjaolt sakslased . Ka eestlastest perekonnad, kellel oli võimalus elada aadliseisuses, saksastusid kuna üldiselt suheldi teiste aadlikega ning mitte eestlastest talupoegadega näiteks Maydelli suguvõsa.
Nii Eestis kui ka mujal Euroopas oli valitsevaks usuks kristlus . Reformatsiooni tagajärjel, mis leidis Lääne-Euroopas aset 1517. ning Eestis 1523. aastal, muutis tohutult eestlaste maailmapilti. Uus usk segunes eestlaste kommetega ning see kajastus päris mitmetel viisidel. Näiteks kalendripühadeks hakati pidama suurt reedet, ülestõusmispüha, jõulupühasid ning mitmeidki teisi. Usupuhastus oli siiski samasuguse mõjuga nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas – kiriku, kui vahendaja , roll vähenes ning kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal.
Rahvaarvu kasv soodustas Lääne-Euroopas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajandusest kuna paljud inimesed keskendusid just käsitööle ning nendest tekkis eraldi inimgrupp . Euroopas muutus ka kaubavahetus tihedamaks, mille tulemusel tekkisid ka kaupmehed . Saksa kaupmehed jõudsid ka Eestisse Liivimaa ristisõdade käigus, kes soodustasid linnade teket. Eesti esimesteks linnadeks said Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Aktiivse kaubanduse tulemusel tekkis Hansa Liit, mis oli Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade vaheline kaubandusliit. Liidu juhtivaks linnaks sai Lübeck, mis asus Saksamaal, Eestis osutus tähtsamateks hansalinnadeks Tartu ning Tallinn.
Lääne-Euroopas loetakse keskaja lõpuks Kolumbuse jõudmist Ameerikasse aastal 1942, Eestis nähtakse selle lõppu 1558. aastal kui algas Liivi sõda. Kuigi Eesti ning Lääne-Euroopa keskaeg tundub päris erinev ajaliste vahede tõttu, siis kõik toimunud protsessid on kujult samad. Kuna Eesti muinaskultuur on Lääne-Euroopast kohati erinev, mõjutasid kõik need muutused eestlasi erinevalt ning neile ka regeeriti võrreldes ülejäänud Euroopaga teistmoodi. Hoolimata mitmetest uuendustest jäid mõned vanad eestlaste tavad siiski pidama.