John Maynard Keynes (0)

John Maynard Keynes
John Maynard Keynes sündis 5.juunili 1883 Cambridges, Inglismaal, keskklassi perekonda. Tema isa, John Neville Keynes, oli majandusteadlane ning filosoofia õppejõud Cambridge 'i Ülikoolis ja tema ema Florence Brown oli esimene naine, kes töötas Cambridge meerina.
John Maynard Keynese akadeemiline haridustee vastas tolleaegse keskklassi tipule: Eton-i poistekool ja King ´s kolledž, Cambridge. Ülikooli ajal kuulus ta Apostlite ühingusse ning Bloombury gruppi, mis paljuski mõjutasid Keynse maailmavaadet.
Pärast matemaatika lõpetamist ülikoolis alustas Keynes tööd India Office-is. Samal ajal kirjutas ta ka esseesid Inda rahasüsteemi kohta, millest 1913.aastal ka raamatu välja anti „ Indian currency and finance ”. Tänu oma esseedele tekkis Keynesil võimalus minna ülikooli tööle ning 1908. aastal ütles ta kontori tööst lahti, et minna Cambridge majandusteaduskonda õppejõuks. 1911.aastal võttis John Maynard üle Majandus Ajakirja, mis oli tollal Inglismaa üks kõige preštiisem ajakiri üldse. Kaks aastat hiljem sai temast Royal Economic Society sekretär.
Esimese maailma sõja ajal töötas John Maynard Keynes Suurbritannia riigikassas ning 1919.aastal oli ta Inglismaa delegatsiooni liige rahukonverentsil Versailles , kus teda aga otseste kõneluste juurde ei lastud, kuna teadlane kritiseeris rahalist koormat, mis Saksamaale määratud oli. Keynesi sooviks oli sakslasi aidata ning harida, et leida stabiilsus. Rahulepingu punktid häirisid teda niivõrd, et ta otsustas riigikassast lahkuda suundudes tagasi Cambridge, kus ta peagi kirjutas ka ühe oma populaarseima raamatu „The econmoic consequences of the peace ”.
Nüüdseks oli Keynes juba tuntud kirjanik, ta kirjutas hulganiselt majandusteemalisi artikkleid, esseesid-„Essays in persuasion ”, „Essays in biography ”- ning ka raamatuid: „ Treatise on proability”, „Tract on monetary reform” ja „General theory of employment , interest and money ”. Samaaegselt asus ta tööle ka kindlustusfirma juhatajana ning alustas tegevust börsil. 1925.aastal John Maynard Keynes abiellus immigrandist vene baleriini Lydia Lopokovaga. Suure Depressiooni ajal suurenes Keynesi toetus veelgi, kui ta seletas ära, mis aitab riigil kriisist välja tulla-„Treatise on money”. Kaheksa aastat hiljem avas ta Cambrdige Kunstide Teatri, mida ta ise ka kõige rohkem rahastas. Samal aastal tabas majandusteadlast südamerabandus ning ta oli sunnitu oma töökoormust vähendama.
1940.ndal paluti teda tagasi riigikassa nõustajaks ning Keynes oli sunnitud taaskord tegelema sõjaga kaasnevate probleemidega. Aasta hiljem liitus John Maynard ka Inglise Pangaga ning sai ka lordi tiitli- Baron of Tilton. Sõja jooksul üritas Keynes luua plaane, millega sõja järgset majandust kontrolli alla saada. 1946. aastal 21. aprillil suri John Maynard Keynes järjekordse südamerabanduse kätte.
Kokkuvõtvamas kirjelduses võib Keynesi uurimusi eristada kolmes ajaloolises ning kolmes loomingulises tasandil, millest iga üks mõjutas omamoodi Keynesi töid. Esimene ajalooline etapp kirjeldab 20.sajandi algust kuni 1929.aasta Wall Streeti krahhini, teine etapp sisaldab Esimest maailmasöda ning sellele järgnevat Suurt Depressiooni ning kolmas toob välja üldmajanduslikud probleemid, mis jällegi kaasnesid uue sõjaga. Paraleelselt ajaliste etappidega jookseb Keynesi enda loome areng, millest esimene sisaldab endas India Office-is töötamise mõjutusi - „Indian monetary and finacial system”(1913), järgmiseks „Treatise on money” (1930) ja „The General theory” (1936), enamus majandusteadlaste tähelepanu on suunatud just sellele etapile, kuna siis lõi Keynes kõige rohkem teooriaid . Viimane etapp oli suunatud majandus kriisist väljumisele ning Keynesi pingutusi leidmaks lahendusi, kuidas luua ühine majandussüsteem „How to pay for the war”.
John Maynard Keynes tõi majandusse tohutul hulgal uuendusi, teoreetiliste analüüside arengule aitasi paljuski kaasa tolleaegsed sündmused, mis pani majandusteadlase loodu tihtipeale proovile. Keynes vaatas majandust läbi tavainimese silmade, et leida viis, kuidas tuua riiki stabiilsus ning suurendada rahvastiku ühtsust. Ta seisis vastu totalitaarsele süsteemile.