22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil" "Mammutilaps ajab tuult taga" "Dixi ja Xixi" "Aiapidu roosiaias"
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti
Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik http://www.ohtuleht.ee/310265 Tänan kuulamast!
Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu
Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist,
Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes. 3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix
1961 ,,Jüri" jutustus 1968 ,,Rikas suvi" jutustus 1968 ,, Kes tulistas?" jutustus 1978" Rein ja Riina" jutustus 1975 ,,Mure" jutukogu 1970 ,,Öine lahing" 1976 ,,Tarkusetera ja teised lood" Mjkogu Elari Kuusi 1938 ,,Jänesepoeg, kes luuletas" 1936 ,,Lugu pöialpoisist, kotkast, sitikast" MJ 1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik 1961 ,,Kersti sõber Miina" tüdrukute jutt 1962 ,,Rein karuradadel" 1969"Õhupall" noorsooromaan 1971 ,, kaarist on kasu" 1972 ,,Väikesed vigurjutud" 1973 ,,Kunksmoor" 1975 ,, Kunksmoor ja kapten Trumm" 1982 ,,Arabella, mereröövli tütar" 1986 ,,Sookoll ja sisalik" MJ Leelo Tungal Vanemale ja keskmisele koolieale kirjutanud proosaraamatuid 1986 ,,kartul, lehm ja kosmonaut" nooreamatele 1980 ,,Neitsi Maarja neli päev" noorsoojutt
kahtle. Mare Müürseppa tsiteerides on ,,eesti lastekirjandus vahepealsest viletsusest välja saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm (,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte (2006)) on lõputult avar nii
Vastused olid anonüümsed, eristusid vaid poiste ja tüdrukute arvamused. Küsimustikule vastasid 8 kooli 465 õpilast, nendest 210 poissi ja 255 tüdrukut. Ankeet algas küsimusega lugemiseelistuste kohta. Pakuti välja viie autori 5 teost. Vastuseks saadi allpool toodud pingeread. Tüdrukute eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 128 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 57 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 50 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 30 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 23. Poiste eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 135 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 38 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 36 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 5 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 5.
Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis?
sellisena nimelt otsinguist, katsetusi ning oma sisemisi reserve järeleproovivast arenguteest. Oma teisest kogus ,,Linnuvoolija", mis ilmus aastal 1970, on Ellen Niit sünteesinud talle omase lihtsuse, elamuslikkuse ja eesti luule uuele arengujärgule iseloomuliku assotsiatiivse kujundilisuse. Kriitikas võeti ,,Linnuvoolija" vastu mõistmise ning tunnustusega. See teos tõi autorile ka Eesti NSV (J. Smuuli nim.) kirjanduse aastapreemia. See on kogu küpselt meistrilt, kellel on oma laad, vormitaju ja ellusuhtumine. ,,Linnuvoolijas" on kokkukuulumine loodusega põhiline käsitlusaine. Nähtavaks muutub eesti loodus ise- lihtne, karge, pisut raskemeelne. Mitmel korral kõneleb luuletaja kividest(,,Paekivi laul", ,,Ma tundsin kahte suurt kivi", ,,Kiviaed"), paepealsetest põldudest, rabadest ja pähklinõmmedest. Ühtekuluvustunne oma maaga(,,See maa") üleneb ühtekuuluvustundeks oma rahvaga, selle lähemate ja
peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust
.....................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk...................................................................................................................................20 Oskar Luts............................................................................................................................................20 Aino Pervik..........................................................................................................................................22 Ira Lember............................................................................................................................................23 Otfried Preussler...................................................................................................................................23 Antoine de Saint-Exupery................................
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luuletused pole lastele sobilikud. Lydia Koi
saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!" Näidendis Hiires pööningul oli luuletustega tore nali. Näiteks, I am burning, I am burning, kohe algab lööming, algab lööming. I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle
saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
sõnaraamatust, kus sõnad esitatakse tähestikulises järjekorras, on mõisteline sõnaraamat sisulise järjestusega sõnakogu. 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Tartu ülikool: ühine eesti ja soome-ugri keelte kateeder, juhatajaks sai Paul Ariste. Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad teh
Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
nõu järgi. Ja näe, pesa saigi õhtuks valmis. Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Gös
o Pikkus 10,5m o Laius 10,4m o Kõrgus 3,5m o Ümberm 31,1m o Maht 170m3 · Koobas o X koobas o Daugenu labirints o Mazsalaca o 335m o Pikim looduslik koobas Baltikumis 9) LÄTI KUNST. ARHITEKTUUR. MUUSEUMID. LÄTI KUNSTI · 1869 MUUSEUM · Peahoone 1905 · 52 000 kunstiteost · Näituse maja ,,Arsenals" 100 000 KUNSTI Kunstitudengite karneval AKADEEMIA JANIS ROZENTALS Portreed, rahva elu, argielu (1866 1916) Erinevate kunstivoolude mõju Rozentalsi nimeline kunsti keskkool VILHEMLS · Maalikunstnik PURVITIS · Pedagoog
Riigikogu saadetakse laiali, valitakse uur. Päts vabastatakse ametist, NL annekteerib Eesti. Muutused teatrites: Teatrite riigistamine (seltside vara võeti üle, komissarid, positiivne oli riikliku dotatsiooni tulek). Repertuaaris: N autorite teoste lavastamine (Gorki, Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes. Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism. · Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse. · Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea. · Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,
Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste, folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu. Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa. Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole oluliselt muutunud alates ristiusustamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
