Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse
D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma India etteotsa tõusnu, kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks; temast sai ka üks Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise juhte. L. Beria- Stalini surma järel suurima võimu saanud julgeoleku juht; vabastas palju vangistatud isikuid ning üritas Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. N.Hrustsov- Peale Beria mahalaskmist mõjukaimaks tegelaseks kujunenud isik, kelle ajal algas
KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini er
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:
NSV Liit kõrvaldas isemõtlejaid ja neid, kes ei soovinud Moskvale alluda. Olid tekkinud Moskva satelliitriigid. Kommunistid said võimu Ida-Saksamaal ja sellega loodeti saada võim üle kogu saksamaa, aga see ebaõnnestus. 1949 kuulutati välja Saksa Demokraatlik vabariik. Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja maailmavallutus kavad muutusid suurejoonelisemaks. Juutide laiaulatuslik represseerimine. 5.märtsil 1953 suri Stalin. Peale Stalini surma tühistati hulgaliselt tema viimaseid korraldusi. Selget järglast Stalinile ei määratud, kuid suurim võim läks julgeolukujuhi Beria kätte. Riik oli arengust maas ning NSV Liit vajas kiiret moderniseerimist. Beria alustas uuendusi- vabastati suur hulk vangistatuid isikuid, piirat julgeoleku omavoli, alustati riikide vaheliste suhete normaliseerimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Sellise muutused ei meeldinud
Kõik kommentaarid