Koos valgustusega kaasnes uus käsitus riigivõimust- T.Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast. Loodi ühiskondlik riigileping, ohverdades senised vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Võimude lahusus: seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas), kohtuvõim. Kameralistid- saksa kameralistid, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda
monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. 3. kuningas valitsegu parlamendiga John Milton 1. trükivabadus kuulub inimõiguste hulka 2. esitas pamflette riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks 3. astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes 1. kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani 2. kaitses absolutistlikku kuningavõimu 3. pidas religiooni vajalikuks korra hoidmiseks ühiskonnas. John Locke 1. kõrgeim võim riigis pidi kuuluma parlamendile 2. valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington 1. omand loob võimu 2. vabariigi aluseks on maaomand 3. kontroll rahva vabaduse üle vabariigile 4. valimisõigus kuulub neile, kel on maaomand või raha.
põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega.
....................................................................... 6 LISAD.................................................................................................................. 7 SISSEJUHATUS Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 isa vanima pojana. Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Ta sai hea hariduse, eriti sõjanduse alal. Karl XII jätkas isa absolutistlikku poliitikat. Selle sümboolse väljendusena pani ta kroonimisel 2 endale ise krooni pähe ja jättis kuninga vande andmata. Isaga võrreldes sekkus Karl XII riigi siseasjusse jõulisemalt ja rohkem kui varasemalt oldi tehtud seda. Karl XII oli saanud valitsejatööks suurepärase ettevalmistuse. Tema hooldajad muretsesid sageli tulevase kuninga riskivalmiduse pärast, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Samas tundis noor
*Kardeti,vihati *Pühapäeviti kõrtsid ja teatrid suleti IV Jõulude eel *Paastureeglitest kinnipidamine *Sõdurid kontrollisid kööke, et kolletes tuli ei põleks V Cromwelli ootamatu surm *Rahvas tantsis Londoni tänavatel VI Stuartid tulevad taas võimule I Cromwelli poeg valitsejaks *Ei leia toetust sõjaväelt *Loobus valitsemisest II Parlament kokku *Taastatakse kuningriik *Charles II kroonitakse kuningaks III Charles II ja James II *Taastada absolutistlikku korda *Taastada katolik usk IV James II *Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele *Tüli kuninga ja parlamendi vahel VII Kuulus revolutsioon I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas
3) 1700 Preisi Teaduste Akadeemia ( Leibnizi eestvõttel) 4) 1701 krooniti kuningaks 5) 1713-1740 Friedrich Wilhelm I ( Sõdurkuningas) a) Armastab sõjaväge, sõjavägi on ilmselt tugevaim Preisi ajaloos b) Pidas mõttetuks kõike, mis tuli Prantsusmaalt ja kõike mis väärtustas kultuuri ja valgustust, ent siiski kehtestas üldise koolikohustuse. Oli veendunud, et iga sakslane peab oskama piiblit lugeda c) Sai Preisi absolutistlikku kuningavõimu loojaks 6) 1717 üldine koolikohustus 7) 1740-1786 Friedrich II ( Vana Fritz) a) Ei olnud oma isa moodi, prantsusemeelne b) Suhtus eitavalt parlamenti ja arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on selleks ainuõigus. c) Piiras teotöö mahtu d) Rajas ligi 1000 küla, mis pakkusid peavarju sadadele tuhandetele inimestele. e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus
a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust.
vastuvõetav *Kui 1658. aastal Oliver suri tantsis rahvas Londoni tänavatel Stuartid tulevad taas võimule 1. Riigi võtab üle Oliver Cromwelli poeg Richard *Richardit ei toetanud sõjavägi ega ka rahvas ja ta lahkus ametist *Taas kutsuti kokku parlament *Parlament otsustas kroonida uueks kuningaks tapetud Charles esimese poja Charles teise *Toimus restauratsioon 2. Charles teine ja tema järglane James teine üritasid taastada absolutistlikku korda ja katoliku usku *James teine otsustas anda usuvabaduse katoliiklastele ja katoliku usulistele *James teise otsus tekitas kogu maal ärevust ja isegi puritaanid polnud otsusega rahul *Inimesed tahtsid pigem jääda usuvabaduseta *Tüli muutus rahva seas suuremaks Kuulus revolutsioon 1. Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ning troonile tõusis Hollandi valitseja prints Willem *1688. aastal saabus Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale
sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud).
Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest. Kameralistid: üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna, ehk riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem põllumajandust ning kaitsti talurahva õigusi. 7. Kuidas muutusid valgustusideede mõjul absolutistlike valitsejate staatus ja
Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim parlamendile!Teooria vabaduse kaitseks. Ta on seisukohal, et
Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits.
Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean-Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750
valgustatud absolutismi sarnasusi ja erinevusi. Absolutistlik valitsemisviis tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali
kujunes peamiselt usuvaenuste kulminatsiooniks. Seesugune karm võitlus jõudis aga kõige madalamale tasemele ,kus sõdurid pidid ellujäämiseks elatuma sõjasaagist .Selline põhimõte tuleneb aga Albrecht von Wallensteinilt ,kes nentis : ``Sõda toitku sõda``. Usun, et sõjameeste olukord oli mõistusepiirest väljas ja sõda lakkas täiesti olemast muutudes jubedaks vägivallaks. Tagajärjeks jäi aga keisri tegelik võim edaspidi piiratuks. See omakorda vähendas absolutistlikku valitsusviisi. Erinevad perioodis kantud murrangulised sündmused ja lahingud muutsid varauusaja täiesti erinevaks teiste ajajärkudega võrreldes. Mitmes valdkonnas täiustuti ,kuid tänapäevane tõde jäi siiski veel kaugeks tulevikuks.Uued avastused ja mõttelaadid aga panid inimesi rohkem mõtlema ja uudishimu tundma ,mis viis neid järjest edasi. Merilyn Martis 12B
peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, mis seisneb valitseja praktiliselt piiramatu võimuga tingimusel, et ta kaasab oma valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et konstitutsiooniline monarhia tagaks ideaalsuse riigi valitsemises, tuues näiteks Inglismaa. Despootiat ehk absolutistlikku monarhiat nimetas ta koletuslikuks ning vabariik sobivat ainult väikse territooriumi puhul. Küll aga arvas Montesquieu, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud, käsitledes võimude lahususe teooriat. Valgustaja rõhutas ka kodanike vabaduse kaitset. Kolmandaks tähtsaks vaadete esindajaks oli Rousseau, kes idealiseeris ühiskonna elu enne riikide teket, mõistes siiski suurepäraselt, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda
Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas Itaalia vallutamise poliitikat. Oli tüüpiline rüütelkuningas,edendas renessansikultuuri ja rajas 1530 College de France`i. HENRI II (valitses 1547-59), Fr.I teine poeg, sattus 7a-lt neljaks aastaks Hispaaniasse pantvangi.14a-lt abiellus Catherine de Mediciga (Katariina di Medici).Oli tõsine katoliiklane
Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja võimetele õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad rõhutasid perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688). Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel.
valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel
*valitseja peab olema tark, haritud *suhtles Friedrich II ja Katariina II-ga Rousseau *võim rahval, rahvakoosolekud (1712-1778) *ideaalset valitsemiskorraldust polnud *ei pidanud end prantslaseks, pessimist *vabadus, võrdsus, vendlus Kameralistid Füsiokraatid *valitsejat nõustaks filosoof *riigi sekkumine majandusellu lubamatu *toetasid absolutistlikku valitsemisviisi *tähtsaim põllumajandus *sidusid valitsejale antud õigused *suurim tähelepanu talurahva kaitsele kohustusega tagada alamate heaolu ja õnn *vaimulike ja aadlike maksustamine *toetasid vabakaubandust ja riiklike monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust
Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid viigid. Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse
Esimest 2 absolutistlik monarhia korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Filosoofia ja teosed ,,Pärsia kirjad" Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud ,,Pärsia kirjad", milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Selles raamatus tõi ta kaasaegsesse Euroopasse rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänet, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi
musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja; koostas esimese riigieelarve James I- sai troonile peale Elisabeth I surma; ei saavutanud sellist populaarsust nagu elisabeth; ta oli liiga matslik ja rahvast eemale hoidev; kandis paksu vateeritud vammust; toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga ühku lasta; Cromwell- juhtis ratsaväge- äärmupuritaanlike vaadetega raudkülgseid; independentide juht, hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise
võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi
1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan, independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. ,,Areopagitica" Hobbes kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Preston Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis.
m.a. Nimi Homeros võis teoreetiliselt olla kasutusel kui kreeka pärisnimi, olevat Väike-Aasia kreeklaste juures tähendanud pimedat. Ja ka antiikaja kunstis on Homerost enamasti kujutatud pimeda raugana. Ka antiikajal uuriti juba ka seda, et kas Homerose eeposed on ikka algkujul säilinud kuna neis leidus igasuguseid vastuolusid ja lahkuminekuid ning stiili ebaühtsust. 17. sajandil, klassitsismi ajajärgul hakati Homerosse eitavalt suhtuma, kuna antud eeposi ei peetud piisavalt peeneks absolutistlikku monarhia maitsele. Ka prantslane abee F.d' Aubignac kirjutas, et Homerost kui isikut pole kunagi eksisteerinud ja et "Ilias" olevat kogumik pimedate laulikute lauludest, mis olla koostatud juba ammu enne 6. sajandit e.m.a. "Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates kutsusid Trooja sõja esile
Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Oranje Willem Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile ,,Õiguste Deklaratsioon" ja sai sellega inglismaa valitsejaks. Oranje Mary James II tütar, Willemi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil.
suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu'le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. M. suri 1755. aastal Pariisis. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik- poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud "Pärsia kirjad", milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Ühiskonnakriitiline on ka näiliselt ajaloo valdkonda kuuluv raamat "Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest". Rooma ajalugu oli vaid mugav ja ohutu vorm tollase Prantsusmaa olude arvustamiseks. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud "Seaduste vaim", millest juba kahe aasta jooksul ilmus koguni 22 trükki. Raamat
kehvikute koloonia , mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele; rõhutati liikumise rahulikku iseloomu, vägivallast hoidumist ning teiste omandiõiguse rikkumatust. Francis Bacon *pooldas kuninga parlamendi kooslust *tegi palju eksperimente(tibu külmutamine) *väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment *rõhutas ettevõtlikust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja kolooniaid. Thomas Hobbes(1588-1679) *kaitses absolutistlikku kuningavõimu *inimene ei ole loomulikult halb, kuid teda on vaja valitseda *parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani *absoulutistliku kuninbavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine (tähtsaimad vajadused) *revolutsioon on kuritegu *eitas isikuvabadust *jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt, tema olemus on raaramatu *religioon- inimese hirmu ja rumaluse saadus, vajalik korrahoidmiseks ühiskonnas John Locke *kõrgeim võim parlamendile!
Monopolide kaotamine, kehvikute maksukoorma kergendamine. Francis Bacon ettevõtlikkuse, kaubanduse rolli rõhutaja. Ründas Aristotelest, väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, EKSPERIMENT. John Milton suur inglise luuletaja. Avaldas revolutsiooni ajal poliitilisi pamflette, nt. Trükivabadust kaitsev "Areopagitica". Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. Pooldas vabariiki. Thomas Hobbes pooldas absolutistlikku kuninga võimu. Inimene pole loomult halb, aga vajab valitsemist, sest on liiga individualistlik. Riigivõim on ühiskonnale vajalik ja seetõttu peab olema võimalikult tugev. Julgeolek ja rahu- ühiskonna tähtsaimad vajadused, mille kindlustab absolutism. Eitas isikuvabadusi ja pidas revolutsiooni kuriteoks. Tunnistas kõrgema olendi olemasolu, kuid nägi relgioonis inimese hirmu ja rumaluse saadust. Samas pidas seda vajalikuks korra hpidmiseks ühiskonnas.
1653.a kihutati parlament uuesti laiali. Suure karmusega surus cromwell mässu sõti- ja iirimaal. Osa maast iirimaal võeti ära. Cromwelli pigem kardeti kui austati. Elu läks ebameeldivaks, pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid suletud, jõulude eel ei võinud süüa. Kui 1658.a cromwell suri, tantsisid inimesed londoni tänavatel. Uueks kuningaks sai cromwelli poeg richard, kuid peagi astus ta tagasi. 1660.a aastal tuli võimule charles2. nii tema kui ka james2 püüdis ta taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. 1688.a algul tuli inglismaale hollandi prints willem, kes oli kuninga väimees, 1689.a kirjutas ta õiguste deklaratsioonile alla. See määras ära parlamendi ja kuninga võimupiirid. Eesti 17.saj Saj alguses olid pea kolmveerand taludest eesti alal tühjaks jäänud.Rootsi aja lõpul elas eestis üle 400 000 inimese. Majanduselu: mõisates hakati üha enam vilja kasvatama ja seda maha müüma, talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem,
hakkas välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine, taastati Saksa tolliliit. 1859. asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi valituse juhiks Otto von Bismarcki, riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga, 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik. 2
aastal Tübingeni teoloogiainstituuti, kus tegi läbi kaheaastase filosoofia ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Kuid oma vaimse arengu eest võlgneb ta eelkõige tänu iseseisvale tööle ja sõpradele Hölderlin´ile ja Schelling´ile. Teoloogiainstituudi lõpetamise järel suundus Hegel Berni, kus asus tööle koduõpetajana Karl Ludwig Steigeri perekonda. Bernis elatud aastatel ( 1793 1796 ) pooldas ta vabariiklikku valitsemisvormi, suhtus eitavalt tol ajal Saksamaal valitsenud feodaal-absolutistlikku korda ja katoliiklikku kristlikku religiooni, kummardas antiikdemokraatiat ja propageeris inimese aktiivse vahelesegamise vajadust ühiskondlikku ellu, et seda muuta. 1797. aastal saabus Hegel tagasi kodumaale ja sai koduõpetaja koha kaupmees Gogeli perekonnas Frankfurdis Maini ääres. Seal proovis Hegel visalt oma jõudu pedagoogina. Leides Jena ülikooli selleks sobivaimaks, kolis ta 1801. aastal Jenasse. Seal viibimise kuue
Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik-
filosoofidega. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Niisugustele muutustele lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. 2.2. Charles Montesquieu (1689-1755) Charles Montesquieu sündis 1689.aastal Bordeaux' lähedal ja suri 1755.aastal Pariisis. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721.aastal ilmunud ,, Pärsia kirjad" , mille satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Ühiskonnakriitiline oli ka raamat ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" Charles Montesquieu peateos on ,,Seaduste vaim" , mis avaldati 1748.aastal , ning mille ilmus juba kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist rolli riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda.
ning aja jooksul muutusid ka sellesisesed üldtrendid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoniseerimise ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti ka võimalikult efektiivse valitsemissüsteemi loomist. Üldiselt on absolutismi põhjendatud sellega, et kui võim on koondatud ainult ühe isiku kätte, saab ta tunduvalt efektiivsemalt valitseda, kui pidevalt üksteise soove arvestama pidav kollegiaalne võimuorgan. Samuti osutatakse, et absolutistlikku võimu omava monarhi näol on tegu inimesega, keda sünnist saadik on kasvatatud valitsejaks, mistõttu saab tema sellega ka kõige paremini hakkama. Kriitikat on ainuisikulisele valitsemisele olnud alati, kas demokraatlikest, seisuslikest või religioossetest printsiipidest lähtudes. Kõige levinum ja ajaliselt pikimat aega kasutusel olnud vastuväide on aga ilmselt see, et ainuisikulist võimu omav monarh võib seda kuritarvitada ehk muutuda türanniks
Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele. Rousseau Põhiteos on "Ühiskondlik leping". Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki
koondus biibli tekstidele, miskeskendusid inimese ja Jumala suhtele. Luther leidis, et usulise tõe ainus allikas on biibel. Luther kutsus üles ka kirikuorganisatsiooni reformima. Luterlik kirik- Katolik kirik- 13) Absolutism Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. 17-18 sajandil kehtestati absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopast. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis 14 omistav lause ,,Riik- see olen mina". Absolutismi tugisambad: -õukond(kuningas määras peredele pensionid- 3-5 tuhande liikmelise õukonna teke) -ametnikud st bürokraatia(kontrollivad ja maksustavad lihtrahvast) -sõjavägi(oma vahelised vallutussõjad ja ususõjad) -kirik(kinnitab, et valitseja on jualast seatud) Prantsuse valitsejad -Henri Bourbon(1594-1610) 17 sajandi alguses kehtestas
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu
Kuninga sissetulekud olid kindlaks määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam katta üha suurenevadi kulutusi. James I pärandas oma pojale Charles I-le kuninga ja parlamendi vahel tekkinud tüli. Charles ise valitses 1625 1649. Charles üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Parlament asus heaks kiitma maksude nõudmist või maksmist käsitlema riigivastase tegevusena. Kuningas saatis parlamendi laiali, ilma, et oleks saanud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega. Probleeme see ei lahendanud ning veel samal aastal tuli kuningale parlament uuesti kokku kutsuda. Erinevalt eelmisest, lühikesest parlamendist, on see ajalukku läinud pika parlamendina. [1] Juba toona koosnes kahest kojast Inglismaa parlament. Ülemkojas istusid osalt päritavatel, osalt
See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud korraldused vastaksid ühiskonna vajadustele, pidasid kameralistid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Siit edasi minnes püstitas saksa filosoof Christian Wolff filosoogia-valitseja ideaali. Andmaks valgustatud valitsejale vabad käed ühiskonnale vajalikeks valgustuslikeks ümberkorraldusteks, toetasid kameralistid absolutistlikku valitsemiseviisi, teisalt aga sidusid valitsejale antud õigused kohustustega tagada alamate üldine heaolu. Christian Wolff (1679-1754) Füsiokraadid Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Kõige
Rahva hulgas Cromwelli pigem kardeti ja vihati. 1658.a. Cromwell suri. Võim läks esialgu Cromwelli pojale, kes aga loobus valitsemisest. Taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas kuningriigi taastada. 5.2. Restauratsioon Endise poliitilise korra taastamist nimetatakse restauratsiooniks. Stuartide dünastia tuli taas võimule. 1661.a. krooniti kuningaks Charles II (1660-1685) (5). Charles II järglaseks sai James II (1685-1688). Mõlemad kuningad püüdsid taastada absolutistlikku korda ja katoliku kiriku ülemvõimu Inglismaal. Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu pakkudes trooni Hollandi Oranje printsile Wilhelmile. 1688.a. nov-s saabus Oranje Wilhelm laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. 1689.a. algul kirjutas William III alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti uueks inglise kuningaks Willam Vallutaja nime all. ,,Õiguste deklaratsioon" määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid.
ebaeffektiivsust. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Pilet 5 1) inglise revolutsioon Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega. 1642- 1648 Kodusõja algus Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independi ei toetanud ühtki riikliku religiooni. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648
Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Kodanike vabaduse kaitse. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau
· Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista · Pamflettid riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks · Astus välja vabariigi kaitseks · Rõhutas, et võim peab kuuluma rahvale · Teosed seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamise ja vabariigi kehtestamise ümber Thomas Hobbes (1588-1679) · Kaitses absolutistlikku kuningavõimu · ,,Leviathan" · Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda. · Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused. · Uskus, et kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. · Rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused · Eitas isikuvabadusi · Revolutsioon oli tema meelest kuritegu
John Milton Inglise luuletaja (1608-1674), kellel on teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,tagasivõidetud paradiis." Revolutsiooni ajal avaldas ta poliitilisi pamflette, mille hulgast osutus eriti mõjukaks tsensuuri vastustav ja trükivabadust kaitsev ,,Areopagitica." Tuntuks sai ta ka abielulahutuse kaitseks. Ta astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes Miltonile vastupidistel seisukohtadel oli Thomas Hobbes (1588-1679), kes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Tema kuulus teos ,,Leviathan", selles arendas ta mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu. Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt, vaid jumala olemus on haaramatu
ringreisile. Kuid seal tabas teda taas palavik, lisaks sellele asusid teda ravima Buckinghami hertsog ja tolle ema, misjärel kuninga tervis järsult halvenes. Et kuninga ja hertsogi suhted olid viimasel ajal tunduvalt halvenenud, siis nähti selle taga monarhi tahtlikku tapmiskatset. Märtsiks oli kuninga tervis juba äärmiselt vilets ning ta lasi enda juurde kutsuda Charlesi, et talle viimast nõu ning valitsusohje üle anda. Ta vannutas teda jätkama samasugust absolutistlikku joont ning hoida riigi au kõrgel. 27. märtsil ta suri.
Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. Thomas Hobbes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta rõhutas, et inimene on indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Ta oli seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. 17.saj
lähtudes õigusprintsiipidest. Riigivõimu rakendatakse õigusriigis põhimõttel, et õigus ja seadus on samased. Õigusriigi tunnused: põhiseadus, kodanikuõigused, ühiskonna sots probleemide lahendamine kollektiivselt, seaduste kohustuslikkus kõikidele võimudele, riikliku võimu tuginemine seadustele, kodanike vabaduste ja õiguste kaitse, õigus infole ja selle levitamisele. Õigusriik loodi põhimõttel, et vähendada absolutistlikku kuningavõimu. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt onn õigusriik demokraatia. Selle sisu on deklareeritud ,, Demokraatia ülddeklaratsioon" s. Deklaratsioon tunnistab demokraatia ideaaliks ja eesmärgiks, mis on rajatud ühistele väärtustele. Demokraatia aitab saavutada sotsiaalset õiglust, soodustab majanduslikku ning sotsiaalset arengut. Parim vorm eesmärkide saavutamiseks. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on poliitilise võitluse tulemus
Rootsi pidas sõda Hollandi, Brandengurgi (hiljem Preisiriik) ja Taaniga; 1675. saadi lüüa Fehrbellini lahingus; Skane sõda peeti Taaniga Lõuna-Rootsi pärast; Ebaedukad sõjad kiskusid alla regendi maine; Kuninga tähtsus kasvas. 1672 sai kuningas valitsemisealiseks; Karl XI ajal: Loobuti senisest sõjakas välispoliitikast; Parandati suhteid Taaniga; Pöörati rohkem tähelepanu majanduspoliitikale; Kuningas hakkas harrastama absolutistlikku valitsemisviisi; Karl IX hüüdnimi oli hallmantel; Reduktsioon 80% aadlikele antud maadest riigistati; Sõjaväes teeninutele tehti soodustus; Riigi tulude kasvades rajati Karlskrona mereväebaas; 1697 Karl XI suri. Uueks kuningaks sai Karl XII; Karl XII ( 1697 1719 ) Lühikesed juuksed/uus välimus kuningate välimuses; Põhjasõda 17001721 Venemaa; Poola; Saksimaa; Taani; VS.
annaabi.ee 
