Kodusõda ja parlamentismi kujunemine Inglismaal 17.saj. (0)

Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand
Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Šotimaa kuningas James VI James I’na ( 1603 ).
Inglismaa ja Šotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast.
Võimule James I poeg Charles I (1625- 1649 ). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Šoti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale , kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament.
Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja –vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud).
Kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kik riigis kehtestatavad maksud nõudsid parlamendi nõusolekut. Piirati kuningavõimu.
Kodusõja (1642-1649) põhjused:

• Kuningas süüdistas parlamendi liikmeid reetmises
  
• Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast
  
• Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse
  
• Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt
  

1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks.
Osapooled:

• Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik
  
• Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi
  

Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse.
1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi.
19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. – Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660- 1685 ). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustusid kaks rühmitust: troonid ja viigid, kellest hiljem moodustusid erakonnad. Inglismaal kehtestus parlamentaarne monarhia.
Kuulus revolutsioon: peale Charles II võimule saanud James II ärritas rahvast katoliku usku astumisega- parlament näitas oma jõudu ja kutsus troonile James II vanema tütre Mary . 1688 novembris saabusid Mary ja tema abikaasa Oranje Willem Londonisse. James II põgenes Prantsusmaale, enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 1689 nimetati dokument „Õiguste Billiks“, millest sai üks Inglismaa põhiseaduse alusdokument. William III võimuletulek ja James II kukutamine on ajalukku läinud kuulsa revolutsioonina.
William III ja järgmised valitsejad ei pannud rõhku tugeva kuningavõimu taastamisele, parlamentarismi aitas tugevndada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas.