Kodusõda ja parlamentismi kujunemine Inglismaal 17.saj. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Parlamentarismi areng Inglismaal

püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist

Ajalugu

4

docx

Uusaeg kokkuvõte

Reformid kukkusid läbi, Prantsusmaa oli revolutsiooni ääre. Parlamentarismi areng Inglismaal- Pärast Elisabeth I surma, astus troonile James I. Uus kuningas ei saavutanud populaarsust. Kuningas jätkas anglikaani kiriku toetamist, tegemata järeleandmisi katoliiklastele, kartes vandenõu. 1605.aastal paljastati Londonis püssirohuvandenõu- G.Fawkes (katoliiklane) paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Vandenõu avastaine hoogustas katoliiklaste tagakiusamist. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga. See arenes ka edasi James I-se poja Charles I võimuloleku ajal (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates, parlament aga omakorda asus heaks kiitmata maksude nõudmist. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid absolutistlikku valitsemisviisi tal kehtestada ei õnnestunud. 1640.aastal kokku tulnud parlament (sotimaa mässu

Ajalugu

2

doc

Absolutistlik Prantsusmaa ja parlamentaarne Inglismaa

Reform tõi kaasa hindade tõusu ja alamkihtide mässu. Reformide vastu astus välja kuninganna Marie Antoinette´i juhitud õukonnapartei. Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa Parlamendi 1215-suurvabadusekiri, hakkab kujunema parlament tekkimine 1265- parlament esimest kord koos Parlament 1605- püssirohuvandenõu James I ajal kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid tülli parlamendiga peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis

Ajalugu

5

doc

Inglismaa uusajal

INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult

Ajalugu

6

docx

Absolutism ja valgustus

püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Parlament vabariigi ajal: Hukati Charles I. Kaotati lordide koda ja kuninga ametikoht. 1649

Ajalugu

11

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

16

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

3

docx

Kodusõda Inglismaal

*Kuulus puritaanide hulka. *Sõdurid hästi varustatud ja regulaarne palk. *Charles I põgenemine Sotimaale. *Sotlased andsid kuninga raha eest parlamendile. 3. Kuninga hukkamine. *Sõjavägi nõudis vangistatud kuninga hukkamist. *Parlament püüdis kuningaga kokkuleppele jõuda. *Cromwelli ja ´´puhastatud`` parlamedi poolt mõsteti Charles I hukka. *30. Jaanuaril 1649 tapeti kuningas. CROMWELLI VALITSUS(1653-1658). 1. Inglismaa vabariigina. *Võim Oliver Cromwelli ja sõjaväe käes. *Suruti maha Soti-ja Iirimaa rahvuslik vastupanu.  *Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek.

Ajalugu

Kommentaarid (0)