Varauusaeg-muudatuste aeg maailmas (0)

Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas
Varauusaeg ( XV – XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik.
Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut . Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised ( 1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ideid ühiskonnale. Usun ,et inimeste väärtustamine tõi neile mitmeid vabadusi ja õigusi ning hakati rohkem mõtlema individuaalsusele kui tervikule.
Teisalt täiustus geograafiline maailmapilt ja arenes meresõidutehnika. Kuna inimeste silmaring avanes ,hakati rohkem ja kaugemale tegema avastusretki . Avastusretketega seoses õpiti tundma seninägematuid taimi ja linde ja kasvas väärismetallide vedu . Samuti järgnes negatiivseid tagajärgi ,näiteks hukkusid võitluses suur hulk põliselanikke ,hävisid indiaani kõrgkultuurid ja palju inimesi veeti orjusesse. Seninägematud avastused muutsid aga kaarti ja parema tehnikaga sõit võimaldas teha veel pikimaid reise kui ennem.
Reformatsiooni (XVI saj) ehk usupuhastuse algataja Martin Luther (1483-1546) püüdis ristiusu õpetust puhastada sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Seega hakkas kirik üha enam ühiskonda mõjutama ja tekkisid mitmed usuvaenlused. Vastureformatsiooniga (XVI- XVII saj) seati aga eesmärgiks protsetantismi väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.Tagajärjeks jõuti uuele haridustasemele katoliku kiriku ühtsuse taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud . Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed. Leian ,et usk peaks siiski jääma inimese õiguseks ja selle muutmine on ainult tema asi.
Varauusaja Euroopa poliitisel kaardil hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid : Hispaania , Prantsusmaa ja Inglismaa. Seoses riikide tekkimisega tugevnes ka kuningavõim ja hakati võtma endale järjest suuremaid vabadusi ning õigusi. Tolleaegne keisrivõim muutus samuti piiramatuks oma valdustes ja Saksa keiser Maximilian I ( 1493 -1519) püüdis võimu veelgi reformidega tugevdada. Seesugune valitsemisviis tekitas aga mitmeid rahulolematusi ning ülestõuse rahva seas. Minu arvates aga perioodile iseloomulik võim vähendas rahva osatähtsust ning andis võimukandjatele liiga suured vabadused. Võimuterroriga tehti mitmeid veriseid laastamisretki ning ei halastatud ülikutele ega lihtrahvale reetmist. Valimatu kättemaks ei säästnud isegi kiriku inimesi.
Murrganguliseks sündmuseks võib pidada ka Kolmekümneaastast sõda aastatel 1618-1648 , kus osalesid protestandid ja katoliiklased. Ennenägematu vägivald ja rüüstamine kujunes peamiselt usuvaenuste kulminatsiooniks. Seesugune karm võitlus jõudis aga kõige madalamale tasemele ,kus sõdurid pidid ellujäämiseks elatuma sõjasaagist .Selline põhimõte tuleneb aga Albrecht von Wallensteinilt ,kes nentis : ``Sõda toitku sõda``. Usun, et sõjameeste olukord oli mõistusepiirest väljas ja sõda lakkas täiesti olemast muutudes jubedaks vägivallaks. Tagajärjeks jäi aga keisri tegelik võim edaspidi piiratuks. See omakorda vähendas absolutistlikku valitsusviisi.
Erinevad perioodis kantud murrangulised sündmused ja lahingud muutsid varauusaja täiesti erinevaks teiste ajajärkudega võrreldes. Mitmes valdkonnas täiustuti ,kuid tänapäevane tõde jäi siiski veel kaugeks tulevikuks.Uued avastused ja mõttelaadid aga panid inimesi rohkem mõtlema ja uudishimu tundma ,mis viis neid järjest edasi.
Merilyn Martis 12B