Evolutsioon (1)

Evolutsioon
Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi.
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk > elementaarosakesed -> aatomid ->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid->eukarüoodid-> hulkrakne
I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil – väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts . käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid – silmaga nähtav 2.) mikro – mikrosk. nähtav.
paleontoloogia – teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ,
Ajalooline vanus jaguneb – suhteline vanus – näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne – näitab kivististe tegelikku vanust . radioaktiivsete elem . ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia – geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel.
II Võrdlusmeetodid a.) feneetiline – vaadeldakse org. ehitust, elundite ehitust ja embrünaalsust. Võrdlev anatoomia – võimaldab jagada org. ehituse sarnasuse alusel rühmadeks, tänu sellele on välja kuj. süstemaatilised TAKSONID.
Homoloogilised elundid – ehitusplaani poolest sarnased elundid, aga täidavad erinevaid ülesandeid. Vestiigium – mandunud elund . Embrüonaalse arengu võrdlemine – kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused – maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid.
Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond
4.) arenesid regulatsioonisüsteemid.
II Vanaaegkond „Kambriumi plahvatus “ *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid , ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid.
Sordi ja tõu aretus: Näitab evol . mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline „Suur Pauk“ 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium , vesinik . *1860 L.Pasteur – kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin – atmosfääris puudus vaba hapnik *
1929 J.Haldane – kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller – Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox – kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid . Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast)
4500 mln a. tagasi Ürgeoon – maa teke, maakoore tardumine , intensiivne meteor . pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid , algas mandrite triiv , elu teke – ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon – fotosünteesivate org. ilmumine , tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht , hulkraksete org. teke 542 Kambrium – Odroviitsium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org. massiline levik meredes.
444 Silur – Devon – Korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed
359 Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik: puukuj. osjad, kollad ja sõnajalalised. Lennuvõime teke osal putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke.