Bioloogia küsimused 51-67 lk. (0)

LK. 51
1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid?
Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid : füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon.
2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon?
Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises.
3.Milles seisnes Cuvier ’ katastroofiteooria?
Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu.
4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni?
Jean - Baptiste de Lamarck’i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega.
5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks ?
Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks , iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol.
LK.57
1.Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks?
Kivistisi ehk fossiile .
2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad?
Fossiilid on kivistised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse.
3.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni?
Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega.
4.Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia?
Andmeid evolutsiooni toimumise ja käigu kohta.
5.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus?
Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb , et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog . Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt.
LK.61
1.Mida tõestas Louis Pasteur ?
Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii tekkis arusaam, et kõik elus pärineb elusast.
2.Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus?
Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel.
3.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?
1.etapp- bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid ).
2.etapp- bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid).
3.etapp- polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks.
Viimane etapp on üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele.
4.Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid , suhkruid ja lipiide . Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn. mikrokehasid.
5.Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
1969 a kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega.
LK.65
1.Millistel faktidel põhinevad ettekujutused maa ja elu vanusest ?
Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.
2.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist?
Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed (mis koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüoobsed riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine , mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterosoikumi alguses.
3. Milliseid ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised?
Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Vanimate hulkraksete loomade – käsnade – räniokiseid on leitud Hiinast Doushantou kihistust 570 miljoni aasta vanusest kihtidest. Paljudest maailma kohtadest o leitud umbes 560 miljoni aasta vanusest kivimitest Ediacara faunat – mitmerakulisi organisme, kelle sugulus meile tuntud hulkraksetega on tänapäevani vaieldav
4. Mida tähendab „Kambriumi plahvatus“?
Kambriumi ajastu alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – mis on nii nn. Kambriumi plahvatus, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.
5.Mis asjaolud tegid võimalikuks hulkraksete loomade ehitustüüpide mitmekesisuse?
Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava „plahvatuse“. Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nišše väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide – nt. aunuõõssete, usside , limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon.
6.Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa- asukad ?
Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed.
LK.67
1.Lamarkism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. –
Darwanism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid.
2.Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. +
3.Maa esmane atmosfäär sisaldas hapnikku. –
Maa esmane atmosfäär sisaldas mitaani, väävlit ja süsihappegaasi.
4.Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. +
5.Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. +
6.Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. +
7.DNA moodustumine oli elutekke esimene aste. –
RNA moodustumine oli elutekke esimene aste.
8.Paleontoloogia on teadus elu keemilisest evolutsioonist. –
Paleontoloogia on teadus elu bioloogilisest evolutsioonist.
9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: 1859 .
10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtuvaks teguriks: looduslik valik.
11.Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 3 miljardit aastat tagasi.
12.Esimesed maismaataimed olid: sõnajalgtaimed.
13.Esimesed maismaaloomad olid: lülijalgsed.
14. Linnud põlvnevad: dinosaurustest.
15.Lennuvõime omandasid loomadest esimesena: kiilid.
16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: jääaeg, vulkaanipurse ja meteoriidikatastroof.
17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega.
18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase iseenese täiustumisega.
19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest kohanemiseks.
20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide bioloogilist evolutsiooni (arengut) Maa ajaloos.
21.Elu tekkele eelnes füüsikaline evolutsioon.
22.Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüüniks.
23.Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbroosi teel.