Rooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Konstruktsioon ja liigid ● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium
viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.
Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud. Osa ruume võid olla ka maja taga asuva suletud sammasõue, nn. peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi ja purskkaev
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. • Pompeij - Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij.
Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati
Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati
Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma
Enamgi kui Vana-Rooma aegadel, on tänapäeval võimatu normaalset elu-olu ette kujutada ilma puhta joogi- ja tarbevee olemasoluta. On ju täiesti iseenesestmõistetav, et vajadusel avate kraani ja saate mugavalt kätte oma joogi- või pesuvee. Akvedukt Aatrium Aatrium oli vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katuses. Aatrium Ø Nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium) Ø Atriumi mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium) Ø Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud, ilma compluvium'ita aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Atrium corinthicum Atrium displuviatum
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks.
niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeeterite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrinio ulatub ühe veejuhtme kürgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maja vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus samasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esisenas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist; kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele ja nagu enne mainitud, olid need enamasti kreeklased. Nii
akveduktid · Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard ( Gard'i jõe sild ) Tavaline roomlane · Roomas oli nii valitsejate paleesid, kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas kus ruumid koondusid lahtiste laega aatriumi ümber. · Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede nind purskkaevuga. · Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maailiti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Kreeka mõju · Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelmine jäi seetõttu
Pompejis Roomas Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaiduksi koos neist paistvate vaadetega. Vanakreeka Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et
Arvustus Käisin vaatamas pressifoto näitust, mis oli üles pandud Viru Keskuse aatriumi. Läksin seda vaatama viimasel päeval, pühapäeval ning rahvast oli palju. Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida
kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Skulptuur Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma
Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud. Reljeefikunst ja mondumendiplastika. Esialgu domineerisid kreeka meistrid. Siiski arendasi roomlased edasi
sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambaid puidust, hiljem ka kivist. Sambad sarnanesid dooria sammastele, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil rida saviplaate. Lihtsamaid templeid kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa ehk aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi
neid ? - 3)Kust said kunstihimulised roomlaseed täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? -Vallutatud maadest ja paljudest koopiatest 4)Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? -Pampejis, Herculaneumis ja Stabieses. 5)Mitu stiili võib eristada Pampeji seinamaalis? Millist neist pead kõige omapärasemaks? -4ja stiili 6)Nimeta Pampeji tuntumad villad. -Müsteeriumide villa, Fauni maja, Veltiuste maja. 7)Kirjelda aatriumiga maja plaani. -Kõik ruumid koondusid aatriumi ümber. Aatriumi poole avanevad ka kõik uksed ja aknad. Aatriumil lahtine laevad ja bassein vihmavee kogumiseks. 8)Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist. Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? -Ka rooma tahvelmaale koguti. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud Egiptuses. Ristiusu mõju kunstile 1) Millal tekkis ristiusk? -1.saj 2)Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? -Vahemere idarannikus, Palestiinas
Talastik oli puidust. Aknaid ei olnud. Etruskide templi rekonstruktsioon Etruskide templi Etruskide templi põhiplaan rekonstruktsioon Etruskide elamud Elamu koosnes suurest, laeava kaudu valgustatud keskruumist aatriumist ja selle ümber paiknevatest väiksematest ruumidest. Aatriumis paiknes kolle. Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma Fortuna Virilise tempel arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused,
laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et valgus pääses majja otse ülevalt. Põranda keskel asetes väike bassein, kuhu sadas sisse vihmavesi. Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum. Linnaelu arenguga muutus ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma
talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambad puidust hiljem aga ka kivist. Sambad sarnanesid küll dooria sammastega, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil aga rida saviplaate. Lihtsamaid templeid neil kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa e aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääses elamusse sisse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased ole ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli küll etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüp. Ühed neist olid kivisesse
Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju hirmus. Korruselamute asukail puudus ka kanalisatsioon. Enamik inimesi pidi vett hankima tänavalt avalikest veevõtukohtadest. * Traditsiooniline Itaalia elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille keskme moodustas igast küljest ruumidega piiratud aatrium ehk siseõu. Aatriumi keskel oli katus avatud, sealt pääses sisse päevavalgus ja vihmavesi, mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid koosviibimised ja pidusöögid spetsiaalsetes ruumides. Jõukamate majade taga oli sammaskäiguga ümbritsetud aed. * Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias.
Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nim v a l g m i k u k s, sest seal asusid külglöövide välisseintes aknad. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (k a m p a n i i l), kuid enamasti oli see hiljem ehitatud. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo.
) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
olid need sammassaale ümbritsevad "linnapargid" Kreeka ajast Rooma kandunud. Tuntuim neist oli Livia portikus, mis kujult oli 115 m pikk ja 75 m lai täisnurkne rajatis. Portikusaiad mõjutasid nähtusena keskaja kloostriaedu ja samuti näiteks renessansi õuedega aedu. Sellega paralleelne nähtus oli peristüülaed. Rooma aedade kohta võiks kõigepealt välja tuua, et need sidusid hooneid ümbritsevaga. Esimesed aiad olid puudesalud hoonete ümber. Roomlaste linnamaja kujutas endast esialgu aatriumi (vanarooma elamu tähtsaim eluruum katuseavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini) ja selle sisemuses ei olnud aiale kohta. Hiljem lisandus kreeklastelt ülevõetuna peristüül (katusega sammaskäikudest ümbritsetud avaõu). Kuna peristüül oli kaitstud, oli see väga sobiv taimede kasvatamiseks. Sellise aatrium-peristüüli tüüpi elumaja siseõu kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega. Kasutati potitaimi ja sealt ei puudunud ka vesi
kirjandust ja ajalugu. Peale kooli lõpetamist võtaksid poisid osa sõjaväe teenistusest. Kuna meie pere austaks religioone siis meie kodus oleks maokujuline kaitsevaim- geenius, kes edendaks soojätkamist ja tagaks seega perekonna püsimuse. Me kannaksime igapäevaselt tuunikat. Pidulikel puhkudel aga toogat. Meie keeleks oleks ladina keel. Ma elaks koos oma perega suures majas, kus läbi esiku ja vaheruumi jõuaks aatriumi, mis oleks ülalt avatud ja mille keskel oleks purskkaevuga bassein, mida varustaks veejuhe ja kuhu koguneks ka vihmavesi. Samuti asetseks aatriumis majajumalate altar. Maja teise korruse kambrid oleksid väikesed, treppe asendaksid tihti redelid. Korstnat ei tuntud, toiduvalmistamise suits pääseks välja läbi katuseava. Maja siseseinad kaetakse marmori ja maalingutega, marmorpõrandat elustaks kirju mosaiik ning söögiruumi põrandmosaiik. Orjad
· Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et
See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja Aatrium "Traagilise Palee varemed põhiplaan Poeedi" majas Palatinuse künkal Pompejis Roomas Elamud, villad, lossid Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Rooma templid. Vesta tempel. 2. sajandi lõpp e.m.a
Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud aatriume, mida nimetati atrium testudinatum.
kindlustatud muldvalli (agger), vallikraavi (fossa) ja palissaadiga (vallum). Algselt ajutised või suveks, hiljem paiksed. cathedra seljatoega tool, troon cavea auditoorium, pingiread Rooma teatris cenaculum väike üürikorter linnas, ka väike söögiruum Rooma elamu ülemisel korrusel cloaca - kanalisatsioonikanal colonia vallutatud maale rajatud esmane tugipunkt columbarium peamiselt maa alla ehitatud ruumid tuhaurnide hoidmiseks, hauakamber compluvium aatriumi laes olev neljakandiline avaus, kust vihmavesi jm sademed valgusid impluviumi cubicula puhketuba, magamistuba Rooma elamus cubile voodi Rooma magamistoas cucina - köök Rooma elamus curia hõimuesindajate (hiljem ka senati-) koosviibimise koht damnatio memoriae (ld.k `mälestuse äraneedmine'), ebasoovitava isiku kustutamine ajaloost, näo eemaldamine skulptuuridelt, maalidelt, fotodelt, nime kustutamine kirjadest
lähtekohaks on nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristuvad 2 sirget teed foorum - teede ristumiskohast kujunenud väljak hooned paiknesid sümmeetriliselt paraadlik eripära 5.Elamud a)vabariigi ajal linnades ühepereelamud, hiljem mitmekorruselised üürimajad b)jõukamates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks aatriumi seinad olid kaetud maalidega peristüül maja taga asuv suletus sammasõu VIII EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALSKULPTUUR 1.Trajanuse foorum (loodud keisrite ajal) a) Trajanuse ratsamonument väljaku keskel b) Basilica Ulpia väljaku tagaküljel raamatukoguna kasutatud hoone
Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane? Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum aatrium. Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere või elutuba, varaemal ajal võõrustati seal külalisi. Hilise vabariigi ajal rajati majade taha sammaskäiguga aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtmiseks eraldi ruum. 7. Klienteelsuhe Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla (patroon ja klient)
Roomlased sõid enamasti leiba, putru, kala, juur-ja puuvilju. Jõukamad inimesed aga said endale lubada erinevaid lihasid, sh loomaliha, lambaliha, sealiha, joogiks oli veega lahjendatud vein. Söögikorrad olid kolm korda päevas kergelt kaldus lavatsitel, kust toitu võeti näppudega. Rooma elamu oli tavaliselt nelinurkne ühekorruseline kivist maja, mille keskmes paiknes ristkülikukujuline ruum e. aatrium, piiratud igast küljest magamistubadega. Katus oli aatriumi kohal avatud ning sealt paistis päikesevalgus. Keisririigi lõpul oli levinud suhteliselt lohakas elamuehitus. Linna keskel asuv foorum oli piduliku välimusega. Linna kaunistasid ka obeliskid ja triumfikaared. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võistlusi. Termid, e. saunad olid avatud kõigile, neis leidus isegi raamatukogusid. Roomlased ei pidanud sportist lugu, kuid nad olid vaimustuses näiteks veritest võitlustest amfiteatrites ning hoburakendite võidusõitudest
triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi
arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika: 1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. 5. sajand. [ Pärimuse järgi ehitati Püha Peetruse hauale, aga lammutati 15. sajandil varisemisohtlikuna, kuid samale kohale hakati rajama kohe uut Peetri kirikut. ]
*Roomas oli teedeehitus väga kõrgel tasemel ning sela ajal ehitatud teed ja sillad rajati nii kapitaalselt, et need olid kasutusel veel kaua aega. Rajati veejuhtmeid e. akvedukte, millest kuulsaim on Prantusmaal paiknev Pont du Gard *Võidukate väejuhtide auks püstitati triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida hakati nimetama mausoleumideks. *Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. SKULPTUUR Roomlased tõid Kreekast skulptuure ning kopeerisid neid, just koopiate järgi tuntakse ka tänapäeval paljusid kreeka skulptuure. Roomlased tegid ise portreid ja ajaloolisi reljeefe. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid
Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paik-nes ristkülikukujuline ruum aatrium , mis oli omalaadne pere- või elutuba, selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipo- droomid. Roomlased armastasid väga avalikke vaatemänge hoburakendite
Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus.
teostatud kantkiviehitisi. Kõige järjekindlamalt esineb selles küllaltki eklektilises arhitektuuripärandis võlv, mis varem arvati suisa olevat leiutatud etruskide poolt, kuid hiljem on siiski leitud, et juba Babüloonia arhitektuuris on võlv esindatud. Kreeka ehitistel esineb võlvi äärmiselt harva. (Vaga 1999: 103) Nii etruskide kui ka kõigi teiste Itaalia rahvaste elamu keskmeks oli aatrium, milles oli tulekolle ja mis sai ka oma nime sõnast must atae. (Alpatov 1973: 164)Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi. Tagumises osas aatrium laienes ja moodustas nö tiivad. Nii valgus kui ka õhk pääsesid elamusse maja ukse ja selle kohal asetseva avause kaudu. Ilmselt olid aknad siiski ka hoone tiibadel. Põhiliseks valgusallikaks oli aatriumi laes asuv nelinurkne ava, mille tõttu pidi põrandas olema ka spetsiaalne auk vihmavee vastuvõtmiseks. (Vaga 1999: 104) 4. ETRUSKI HAUAD Olulisim teave, mis etruski kultuurist ja kunstist meieni jõudnud on, pärinebki nende
Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene Peetri kirik oli viielööviline. Ajastu, mis algas peale Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist, kannab nime keskaeg
Neitsi Maaria surma, ning keskel on peaingel Miikael. Teistel paneelidel on kujutatud Kristuse ja teisi pühakuid. 4 pronkshobust toodi Konstantinoopoli hipodroomilt selle rüüstamisel 1204. aastal IV ristisõjas. Kuid Napoleon viis kujud 1797. aastal Pariisi ja need toodi 1815. aastal tagasi Veneetsiasse. Nüüd need seisavad uhkelt lääneportikuse kohal. Hetkel seal seisvad hobused on orginaalide koopiad. Siiani ei ole kindlaks tehtud nende täpne vanus ja päritolu. Aatriumi kupli mosaiigid on Vana Testamendi ainetel: maailma loomine, Aadama ja Eeva, pattulangemine, Kain ja Aabel, Noa ja veeuputus, Paabeli torn, Aabrahami ja Joosepi lood ning lõpuk Moosese lugu ja Egiptuse lahkumine. Kiriku seeson aga lugu Uuest Testamendist: Kristuse elu, apostlite teod, lõppedes viimse kohtupäevaga. Lisaks jutustatakse üksikasjalikult Apostlite ja Püha Markuse elulugu. See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava
Hoone ehitati valmis aastatel 1903-1905 ning lammutati 1950. aastal. Mahajäetud ümbrus inspireeris 3 Henry H. Richardson (1838-1886) Ameerika prominentne arhitekt. 12 Wrighti välja arendama täiesti uut kontseptsiooni. Ta lõi lihtsa, hermeetiliselt isoleeritud telliskivihoone, mille olulisim osa oli kogu hoone kõrgune aatrium, kuhu valgus paistis läbi klaaskatuse. Ümber aatriumi paiknesid viiel korrusel avatud galeriid, mida valgustasid aknad. Trepid paigutas ta nelja trepitorni, mille ta hoone peakorpusest eraldas. Garderoobid, tualetid ja puhkeruumid asusid kolmekorruselises juurdeehitises. Larkin Building oli esimene büroohoone, mille õhuvahetus toimus täielikult kliimaseadme kaudu. Wright projekteeris ka kogu hoone sisustuse, mis oli paljuski uuelaadne: büroomööbel oli valmistatud terasest; metallist
Nende ülesandeks oli luua kirik, mis sobib nii liturgilisteks jumalateenistusteks, kui ka riiklikeks tseremooniateks. Lisaks hakkasid kirikus toimuma ka eraviislilised hardushetked ja palvused, kuna sinna oli toodud palju kristlikke reliikviaid, sealhulgas ka tükike Tõelisest Ristist. IX sajandil lisati keisrite palvel kirikusse ka figuraalseid teemasid, mis asendasid vanu tuhandeid kuldriste ja teisi abstratraktseid teemasid. Kirikusse pääses läänest aatriumi kaudu. Edelas asus teine monumentaalne sissepääs, mis lisati kirikule VI sajandil. Sisemises narteksis ehk avaras lahtises galeriitaolises eeskojas oli üheksa pealöövi viivat ust ning kiriku nurkades olid kaldteed, mis viisid galeriidesse eri ilmakaartes. Arhitektid olid vaimulike töö lihtsustamiseks jaganud marmorpõranda ribadega osadeks. Samuti pakuti usklikele vaimustavat valguse- ja ruumielamust. Välisilmelt töntsaka
puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Toitu võeti näppudega ja peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Rooma linn Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et päevavalgus pääses majja otse ülalt. Katuseavast sisse sadava vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha veel sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum. Linnaelu arenguga muutus teataval määral ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul
Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Etruskide elamus kujunes keskseks paigaks aatrium, kus paiknes kolle. Katuse keskel oli avaus ruumide valgustamiseks mille kaudu valgus ka vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Eluruumid koondusid ümber aatriumõue. Sisekujundus: Etruskide ruumikujunduse põhimõtteid saab jälgida tänu hauakambrite kaunistamisele. Seinad oli kaetud mitmevärviliste freskodega, nende sisuks elatud rõõmus elu. Tajutav on kreeka vaasimaali mõju. Värvid: Kasutati taimseid ja loomseid värve, eelistatud värvideks mitmesugused ookritoonid, roheline, punane, kollane, must. Ornament
· vahest sekka ka kala, juur- ja puuvilju · jõukamad sõid palju lihatoite · rikas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas · toitu söödi näppudega nig peale joodi veega lahjendatud veini Roomlaste elamud ja rooma linn · traditsiooniline elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja · selle keskmes paiknevat ristkülikulist ruumi nimetati aatriumiks · aatrumit ümbritsesid iga külje pealt magamistoad · aatriumi kohalt oli katus avatud, nii, et päevavalgus pääses majja otse ülalt · sissesadava vee tarvis oli põranda keskel väike bassein · aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi · hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum · linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur
L-Rooma. 467 pKr kukutasid germaanlased keisri, L-Rooma langes ja seda loetakse ka keskaja alguseks. Gladiaatorite mängud-orjad või surmamõistetud võitlesid elu ja surma peale amfiteatrites. Colosseum-Rooma suurim amfiteater. Foorum-linna sumboolne keskus, turu ja koosoleku plats. Akveduktid-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. Termid-avalikud saunad. Aatrium Rooma elamu keskel paiknev ristküliku kujuline ruum, katus oli avatud ja keset aatriumi bassein. Religioon enne ristiusku: Algne roomlaste religioon oli väga suurte mõjutustega Kreeka religioonist. Preestreid valiti nagu riigiametnikke, tähtsamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus-riigi ülempreester, keisririigi ajal oli ülempreester valitsejaga ühes isikus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle.
Etruskidel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus. Nad on ajalukku lännud kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle. Tempel erines Kreeka templist: põhiplaanilt sarnases ruudule eeskoda sügavam sambad paiknesid laiemalt katus oli järsem puudus tasakaal/harmoonia Eeskuju on võtnud paljud euroopa rahvad nende majadest.Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume (aatrium-keskne ruum/saal),(alae- aatriumi tagatiib) Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad.Näited: Lorento Oriento Vulci Üksikkujudest on tuntuimad kapitooliumi emahunt ja kõmenees ehk oraator. Rooma kunst Roomlased on palju üle võtnud kreeka kultuuri: jumalad mütoloogia kirjandus, teater, sport, filosoofia jne
Rooma Ühiskonnakorraldus > Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid suurmaaomanikud- kandsid toogat, purpurpunase triibuga > Ratsanikud- rikkad ja mõjukad inimesed. > Käsitöölised- > Talupojad- > Rentnikud- > Orjad- sõjavangid > Naistel puudusid riigis õigused > Perekonda valitses isa Rooma Eluolu Elamud: > Ristküliku kujuline Kivist maja, mille keskel asus aatrium ja seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilisemal ajal loodi ka külalistele vastuvõtmiseks eraldi ruum. Rõivastus: > Igapäevane alus rõivastus tuunika. Külma ilma puhul kanti mitut tuunikat või siis oli meestel pealisrõivastuses valge tooga. Mingi ametikoha taotlejad kandsid valget rüüd, mida nim ladina k candidate. Jalanõuna olid tuntud sandaalid. Toit: > Vaesemad sõid enamast leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg ajalt ka kala, juur
annaabi.ee 
