Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jalutuskäik Roomas (0)

1 Hindamata
Punktid
JALUTUSKÄIK ROOMAS
Rooma linna rekonstruktsioon
Rooma linn tänapäeval
Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater
Valmis aastal 80
Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja
loomadega ning merelahingud
Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5
4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu
Mahutas 50 000 pealtvaatajat
Colosseum
Colosseum tänapäeval
Gladiaatorid areenil
Panteon
"Kõikide jumalate tempel" lad.k
Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale
müüriosale, mille vahel nisid
Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m
kassetlagi
Sisekujundus erinevatest marmoritest
Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud
valitsejad
Panteoni sisevaade
Foorumid
Linnaväljakud teede ristumiskohas
Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone),
raamatukogud, templid, trimfikaared,
arhiiv, kartser, sammas, monumendid
Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus
uudistetahvel "acta diurna", siin aeti äri
ja sõmiti lepinguid
Tähtsaim Forum Romanum, aga pea
igale keisrile ehitati foorum
Foorumi varemed
Forum Romanum
Sambad
Trajanusele pühendatud
Asus Trajanuse foorumil
30m kõrge ja alus+19 marmorsilindrit
Seal tipus oli ka Trajanuse kuju
200m reljeefi samba peal, kus peal
Trajanuse sõda daaklastega
Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform
Sisaldas matuseurni
Trajanuse sammas
Reljeef Trajanuse sambal
Circus
Kõige kuulsam Circus Maximus ehk
"Suur ring" lad.k
Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht
Keiser Nero on ka olnud ajur ja
loomulikult võitnud
Circus Maximus
Kaariku võidusõit
Circus Maximus täna
Maanteed
Via Appia -kuulsaim Rooma maantee
Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195
km pikk
Maanteed rajati otse ja ehitati väga
põhjalikult
Üldse oli 80 00 km ja 372 teed
Keiser Augustus rajas ka postijaamad iga
37 km järele
Kiirkäskjalg läbis päevas 180 km
Via Appia
Caracalla term
Kõige kuulsam term-avalik saun
Ehitati alates III saj. eKr
Põrandaküte, saunad, riietusruumid, veini- ja
söögipood. Ehitatud marmorist ja rikkalikult
kaunistatud. Ümber park ja lähedal
spordiväljak
Mahutas 3000 inimest
IV saj. pKr oli Rooma linnas 1000 sauna
Caracalla termid
Caracalla term
Triumfikaared
Constantinuse trumfikaar ehk võidukaar
Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme
kaarega
Püstitati sõjaliste võitude või muude
tähtsate sündmuste auks
Seintel reljeefid ja tekstid
Ülaosa nimetus-atika
Constantinuse triumfikaar
Veejuhtmed ehk akveduktid
Kuulsaim Pont du Gard(Pr.)
Ehitati et saada mägedest vett
Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli
20 -30 m kõrge kaarehitis
üldse oli kokku 19 veejuhet
Rooma linnas oli veevärk ja palju
purskkaeve ja saunu
Akvedukt-Pont du Gard
Roomlaste elamu
Roomlane elas kas ühepereelamus ehk
villas või mitmekorruselistes betoon või
telliskivi majades
Aatrium oli nelinurkne siseruum maja
keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse
ruumidesse. Aatrium oli perekonna
"elutuba".
Valgus pääses aatriumi avast katusest
ja põrandal oli selle koha peal bassein
Roomlaste elamu
Vasakule Paremale
Jalutuskäik Roomas #1 Jalutuskäik Roomas #2 Jalutuskäik Roomas #3 Jalutuskäik Roomas #4 Jalutuskäik Roomas #5 Jalutuskäik Roomas #6 Jalutuskäik Roomas #7 Jalutuskäik Roomas #8 Jalutuskäik Roomas #9 Jalutuskäik Roomas #10 Jalutuskäik Roomas #11 Jalutuskäik Roomas #12 Jalutuskäik Roomas #13 Jalutuskäik Roomas #14 Jalutuskäik Roomas #15 Jalutuskäik Roomas #16 Jalutuskäik Roomas #17 Jalutuskäik Roomas #18 Jalutuskäik Roomas #19 Jalutuskäik Roomas #20 Jalutuskäik Roomas #21 Jalutuskäik Roomas #22 Jalutuskäik Roomas #23 Jalutuskäik Roomas #24 Jalutuskäik Roomas #25 Jalutuskäik Roomas #26 Jalutuskäik Roomas #27 Jalutuskäik Roomas #28 Jalutuskäik Roomas #29 Jalutuskäik Roomas #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hm123 Õppematerjali autor
powerpoint esitlus vana Rooma tähtsaimatest ehitistest

Sarnased õppematerjalid

Vana-rooma sisutihe konspekt
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu
Vana rooma kunst
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
ROOMA KUNST
5
doc

ROOMA KUNST

ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg ­ 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt ­ algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.

Kunstiajalugu
Rooma kunsti konspekt
3
doc

Rooma kunsti konspekt

ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg ­ 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt ­ algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.

Kunstiajalugu
Vana-Rooma arhitektuur
7
odt

Vana-Rooma arhitektuur

-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr ­ 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni ­ seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai

Kunstiajalugu
Rooma ehitusmälestised
23
doc

Rooma ehitusmälestised

KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15 LISAD

Kunstiajalugu
Konspekt
12
doc

Konspekt

KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg ­ 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ­ ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine

Kunstiajalugu
Rooma impeeriumi arhitektuur
10
doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus ­ Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun