10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nannujassu
Õppematerjali autor
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad; küsimuseks, mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid zanri alusepanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tegelikult maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma (vaatasime seda filmi). Põhiliselt olid filmis elatusvõtted. Tehnoloogia ei võimaldanud heli ja juttu lindistad, selle kaudu oleks saanud rohkem informatsiooni nende elu kohta (peresuhted, näidati ilusat pereelu, kuigi seksuaalsuhetesse suhtuti väga vabalt, nt kui abikaasa oli hukkunud siis naine liitus a la oma sõbraga vms). Näitas seda, mis olid visuaalselt kõige põnevam. Selle filmi puhul on mitu lähenemisviisi sarnased antropoloogia töövõtetele
" vastasin ise tahtmata telefonile. "Miks? Miks sa talle infarkti põhjustasid? Miks sa küll pidid teda sõimama? Miks?" Telefonist kostus Anabeli mehe meeleheitel hääl, mis segunes nutu ja vihaga: "Daavid? Oled see sina? Mis lahti, millest sa räägid? Palun rahune!!!" Ei saanud ma alguses millestki aru. "Sina tapsid ta oma sõnadega!!!! SINA!! TA OLI SU PARIM SÕBER JA SINA TEGID NII!" röökis Daavid telefoni. Ma olin meeleheitel! Sest need sõnad, mis ta ütles, pärinesid viie aasta eest Eestist. "Pa-pa-palun ära rä-ägi sellest ke-ke-kellelegi! Ma-ma pa-pa-palun si-sind!" Hakkasin ma teda kokutades paluma. Aga tema viskas toru hargile! See juhtus jälle" "Ma ei suuda seda uskuda! See on lausa kohutav!" ma halasin natuke aega, aga siis hakkas mul kiire. Ma pakkisin ruttu kohvrid ja kihutasin lennujaama. "Kunas väljub esimene lennuk Itaaliasse?" küsisin pileti kassast. "45 minuti pärast, proua. Kas te soovite osta piletit?" küsis kassapidaja.
Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad, küsimuseks mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid žanrialuspanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tglt maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma ja vaatasime seda filmi. Põhiliselt olid filmis elatusvõtted. Tehnoloogia ei võimaldanud heli lindistada ja juttu, selle kaudu oleks saanud rohkem informatsiooni nende elu kohta (peresuhted, näidati ilusat pereelu, kuigi seksuaalsuhetesse suhtuti väga vabalt, nt kui abikaasa oli hukkunud siis naine liitus a la oma sõbraga vms). Näitas neid, mis olid visuaalselt kõige põnevamad. Selle
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Mary võttis ta nüüd käsile, ja kui ta valmis sai, võis Tomi täitsameheks ja vennaks pidada: ta oli ühesuguse nahavärviga, ja tema tihedad juuksed olid korralikult kammitud, lühikesed kiharad jätsid meeldiva, sümmeetrilise üldmulje. (Salaja püüdis Tom suure töö ja vaevaga onja kiharaid silendada ja litsus juuksed tugevasti vastu pead, sest tema arvates olid lokid naiselikud ning tema omad täitsid ta elu kibedusega.) Siis tõi Mary välja ta ülikonna, mida kahe aasta jooksul oli käsutatud ainult pühapäeviti. Seda ülikonda nimetati lihtsalt tema «teisteks riieteks», -- niisiis teame nüüd ka Tomi garderoobi suurust. Tüdruk «seadis ta korda» seejärel, kui ta oli riietunud: nööpis tema korraliku pintsaku kurguni kinni, keeras laia särgi-krae õlgadele, puhastas teda harjaga ja kroonis kirju õlgkübaraga. Tom nägi nüüd välja äärmiselt korralik ja kohmetu, ja ta tundiski end nii ebamugavalt, nagu ta välja nägi, sest kogu
Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas
suur vägi. Kuid kõik teavad, et mees on peast hull ja silme ees tal illusioonid. Hiiet painab ka veel see, et Tambrt sunnib teda hundipiima jooma, kuid Hiie vihkab hundipiima, niisiis haldjate hull nagu Tambet on palub hiietargal Ülgasel teda aidata ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning lõpuks väidab Tambetile, et Hiiel on peal needus ning hakkab piima jooma 10 aasta pärast lootes siis, et Tambet selleks ajaks surnud. Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud. Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad rohkelt vanu metsa elanike kellest mõned mäletavad iidset lohetist/müütilist olendit nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid