Liivi sõda (2)

Liivisõda
16 saj oli vana – liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana- liivimaa vallutamist.vana- liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane .sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533-1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn „tartu maksu”.nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega. 1556 -1557-pidas vana-liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola-Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud.
Liivi sõda 1558-1583
Algas 1558 talvel šig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva.Narvas süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema ning linn langes.mõne aasta pärast küüdiati taru kergeusklikud kodanikud ja piiskop venemaale .tartu langedes lahkusid orduväed ida-eestist,kõik sealsed kindlused läksid vastupanuta venelastele.taani abiga sõlmiti vaherahu pooleks aastaks,seda enda huvides.kuningas Frederik 2 pidas salaja läbirääkimisi mitme vana-liivimaa feodaal riigi ostmiseks .sügisel omandas ta Saare-Lääne ja hiljem kuramaa piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja –saksamaad ja seda ta ka sai.
Vana-liivimaa lõpp 1560
1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati see oli vana-liivimaa viimane välilahing,seejärel piirati sisse viljandi kaitset juhtis endine ordumeister Fürstenberg. palgata palgasõdurid hakkasid aga mässama ja avasid venelastele väravad.kõik palgasõdurid kes sattusid Kettleri kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne –ja harjumaal eesti talupoegade ülestõues.kunginaks valiti sepp ,piirasid sisse koluvere lossi otsidest liitu tallinnaga.ülestõus suruti veriselt maha,talupoegade kuningas kisti hertsog mangunuse käsul neljaks .tänu mässumeelsetle talupoegadele oli esimesel aastal sõja liidrid venelased. Kettler kutsus poola väesalgad appi.
1561 jalistusid Tallinna ja Harju,Viru ja järlve rüütelkonnad Rootsi kuningas Erik 14-le .Algas rootsi suurriigiajastu,sekkus euroopa poliitikasse.Poola aeti tallinnast minema.Riia jäi vabalinnaks.Vana-liivimaa lakkas olemast,alagas avalik võitlus selle jagamise pärast.osast ordu valdustest moodustati Kuramaa vasallhertsogriik, etteotsa jäi Kettler.
Liivimaa kuningriik
Maad olid jagatud ,algas pikk ja kurnav rüüstesõda rootsi,taani ja poola vahel.sõja põhijõud oli mõisamehed- endised mõisaametnikud,palgasõdurid ja muu juhuslik rahvas.mõisameest seas oli ka eestlasi.tulemuseks oli maa laastamine.sõjategevus vaibus kui rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan 3,kes kõrvalad oma venna Eriku.Poola ja rootsi sõlmisid omavahel vaherahu.
Poolas –leedus toimusid suured muutused,loodi ühendriik RZECZPOSPOLITA.venemaal möllasid sesevaenused, tsaar Ivan julm asutas oma võimu toeks OPRITŠNINA ja laastas omaenda maad.ivan otsis võimalusi liivi sõja jätkamiseks. 1570 -1571 piiras ta tallinna”kuningriik”jäi puhtaks fiktsiooniks.venelased küüditasid tartalased igaks juhuks minema.venemaad tabas lüüsamine:Krimmi Khaan tungis moskvani ja põletas selle maha.
Mõne aja pärast vallutas venelased kogu Mandri Eesti ja ka läti.rootsi üritas sõja käiku pööret tuua,kuid tulutult.talupojad hoidsid rootis poole.ivan julm ja magnus hertsog tülli ,magnus pages poola kuninga kaitse alla.liivimaa kuning riik lakkas olemast.
SÕJA LÕPP
Liivi sõja lõpu otsustas juhus: uus poola kuningas STEFAN BATORY ja john3 leitsid venemaaga ühise keele .stefan BATORY alustas venemaa vastu sõjategevust.rootsi väed hõivas pihkva ,seejärel läänemaa kindlused ja narva.DE LA GARDIE loovutas üheks ööpäevaks linna oma palga sõdurit ,selle ööga tapeti linnas 7000 meest,naist ja last.venemaa ei suutnud enam sõda jätkata ,otsis võimalusi vaherahu sõlmimiseks.1582 sõlmiti JAM ZAPOLSISKI rahu,Lõuna-eesti loovuti poolale.Rootslastega sõlmiti 1583 Sõlmiti Pljussa vaherahu.