Liivi sõda (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Liivi sõda

Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See ei hakanud aga kehtima enne kui 5 aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557 .aastal sai ümber ka Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga

Ajalugu

11

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2  SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu

10

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

· Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond) · Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused) Orduaeg ( ): · Jüriöö ülestõus( 1343-1345) · Vana-Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare- Lääne piiskopkond(Piiskop), Orduriik( Liivi ordu valdused), Tartu piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda. · 1228. loodi Saare- Lääne piiskopkond, millest neljandik jäi ordu valitseda.

Eesti ajalugu

13

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel

Ajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

Vene kaupmehed peavad saama Liivimaa linnades vabalt kaubelda kõikide kaupadega (Kaup, mida ei tohitud vahendada oli vaha, sõjakaup). Kui keiser ei ole keelanud siis oskustöölised võivad vabalt tulla Venemaale. Liivimaa ei tohi ühtegi liitu sõlmida Venemaa vastu. Vene kirikud tuleb Liivimaa linnades taastada ja anda tagasi Vene kaupmeestele. Kuid peagi unustatakse lubadused ja elatakse rahuliku elu. Vene-Liivimaa sõja põhjused- Tartumaksu küsimus saab heaks põhjuseks alustada sõda. 1557. a sügiseks pidi raha olema saadetud, kuid Liivimaa otsustas saata delegatsiooni. Kui Venemaale piiri ületavad siis Venemaal jälle väeosad liiguvad Liivimaa piiri suunas. “Nad olid märganud piiripeale toodud palju relvi, vilja ning läheduses väe asundused ja hobused ning igalpool olid ehitatud uued sillad. Oli näha, et tsaar otsustas alustada sõda.” Liivimaalased märkasid, et Tsaar ei võta neid vabalt vastu (Ei anna Tsaar kätt). Küsimus oli

Eesti varauusaeg

8

docx

Eesti ajalugu

peremeesteks. Ühtset riiki Liivimaal ei moodustunud. Maa jagati osadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud valitsejad e. maahärrad. Nende valdused olid kui väikesed feodaalriigid. Taani kuningas oli samal ajal Eestimaa hertsog. Taani valduse nimetati Harju-Viruks. Ülejäänud alad allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kuna kaugus oli nii suur, siis see alluvus erilist rolli ei mänginud ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustatuse ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. Suurim sõjaline jõud Eestis oli Vana-Liivimaal ­ Liivi orduriik, mis eksisteeris alates 1237. a. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis hävis 1236. a. Saule lahingus leedulaste poolt hävitatuna. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister, kes allus kül Saksa ordu kõrgmeistrile, aga oli võrdlemisi sõltumatu. Talle

Ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

..................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG....................................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 ­ 1721).............................................................................................20 12. VENE AEG...................................................................................................

Ajalugu

39

docx

EESTI VARAUUSAEG

Venemaal algas uus aasta 1.detsember. Kohanimed ­ Eesti kohanimed nagu tänasel päeval. Naaberalade kohta eestipäraselt, teaduslikult ikkagi õigesti, Läti nimed lätipäraselt jne. Ingerimaal kaks vormi, soome- ja rootsipärane. Rahvastik ja asustus 16.-17. saj. Suured rahvastikukaotused ­sõjad, epideemiad, ikaldused, loodustingimustest tekkinud näljahädad. 1566, 1570-71, 1577, 1580, 1591 ­ taudiaastad. 1583. aastast uue sajandi alguseni rahuperiood, 1590-1595 küll Vene-Rootsi sõda, aga mitte nii suure intensiivsusega. 1558-1583 raske periood rahvastikus. 1600. aastast algav on sisuliselt rahvastiku katastroof, sõjategevus 1600-1625, Altmargi rahu 1629. Lisaks sõjale, 1601-1603 kestab raske rahvastikukaotuse aeg, kõigepealt suured ikaldused, nälg, epideemilised haigused inimestel ja loomadel, suremus suurem 1602-1603. Eesti ala saab toibuma 1625. aastast. 1625-1700 rahuperiood, siiski mööndus 1656-58, puudutas idapoolset ala. 1657

Ajalugu

Kommentaarid (2)