Võrdlustabel puittaimed (0)

VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer
saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher
Ladinakeelne nimetus
Acer negundo
Põhja-Ameerika idaosa.
Acer platanoides
Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan
Acer saccharinum
Põhja-Ameerika ida- ja keskosa.
Acer tataricum
Acer ginnala
Kõrgus, m
-15m
-30m
18-30m
4-10-12m
4-6m
Lehe kuju ja muud iseloomulikud tunnused (joonista või kleebi )
vastakud paaritusulgjad liitlehed , kuni 20 cm pikad. Lehekesi 3-7, ebasümmeetrilised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, kollakasrohelised, 5-13 cm pikad, teritunud tipu ja kiilja alusega.
vastakud sõrmjad lihtlehed , 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad . Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad , ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla.
vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk.
Piklikmunajad, peaaegu hõlmadeta või kolme nõrga hõlmaga 5-10 x 3-7 cm, südaja alusega, kahelissaagja servaga, pealt läikivad rohelised, alt helerohelised. Sügisel kollane.
vastakud kolme hõlmaga lihtlehed. Keskmine hõlm pikk, alumised hõlmad peaaegu risti. 4-8 cm pikad, kuni 6 cm laiad, ebaühtlaselt saagja servaga, kiilja või südaja alusega. Pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad,  sügisel erkpunased. Leheroots 2-4 cm.
Koor, Võrsete ja pungade tunnused
Koor hallikas, vanemas eas võrkjas korp , tüvi sageli kõver. Võrsed sinakasrohelised, kaetud härmatisega. Pungad väikesed, teravatipulised, hõbedaste karvadega.
tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid , läikivad. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem
tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakas- pruunid . Ladvapung külgmistest suurem.
Võrsed on peened ja punakad, noorena karvased, heledate lõvedega, pungad väikesed ja tömbid.
tüvekoor hallikas, sile või pikuti lõhenev. Võrsed sinakasrohelised või punakad, hiljem pruunid. Pungad väikesed, lehearm kitsas. Ladvapung külgpungadest suurem
Õite/õisikute tunnused
tavaliselt kahekojaline . Õitseb enne lehtede puhkemist. Isasõied tihedas rippuvas kimbus, emasõied hõredates rippuvates kobarates . Õied kollakasrohelised.
Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad püstistes harunenud õisikutes.
Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. 
Lõhnavad, rohekad, 5-7 cm sarikpööristes, ühe või kahesugulised.
õitseb juunis peale lehtimist. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes, 20-60 kaupa.  
Viljade suurus, kuju, värvus (joonista või kleebi)
Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas , koos tiivaga 5 cm pikkune . Valminult roheline, viljad valmivad septembris, kuid sageli püsivad puul kevadeni.
Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, tiivaga kuni 4 cm pikk., valminult septembris roheline või punakas.
Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane . Valminult roheline või punakas, valmib juulis.
Tiibviljad, 3-4 cm, punased, kaetud näärmekarvadega, teravnurga all kokku kasvanud.
Vili on kaksiktiibvili.  Seemne kohalt vili paksenenud,  kerajas,  koos tiivaga   2-3 cm pikkune. Valminult roheline või punakas, valmib septembris.
Kultivarid
´Auratum´ puhkedes lehed kuldkollased, tugevakasvuline, sügisel helekollased lehed
´Aureovariegatum´ väike puu, tumerohelised lehed kuldkollaste laikudega.
´Flamingo´ noorte lehtede servad roosad, hiljem valged, madal puu.
'Faassen's black '
 'Drummondii'- hallikasrohelised, heledamate servadega lehed.
'Crimson King '- purpurpunased lehed.
'Dissectum' ,
'Laciniatum', 'Palmatifidum'- lehtedel hõlmalisem kuju.
Üle 30.
´Lutescens´ noored lehed oranžikas hiljem rohekaskollased, aeglane kasv.
´Pyramidale´ - puhkedes õrnroosade sügavalt hõlmiste lehtedega . Madal, sammasjas võra.
´Laciniatum Wieri´- oksad peened, rippuvad, lehed lõhestunud, kuni 19m
´Aureovariegatum´ lehed suurte tumekollaste laikudega.
´Nanum´ kompaktse võraga, tihedate ja lühikeste võrsetega, madal põõsas
´Variegatum´ lehed puhkedes kirjud .
´Albovariegatum´ lehed suurte valgete laikudega.
´Durand Dwarf´ tiheda oksastikuga kompaktne kääbussort
´Pulverulentum´ lehtedel tihe valkjatäpiline marmoreering.
Kasutamine
Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme. EESTIS:karmimatel talvedel esineb külmkahjustusi. Levinud ilupuu , kasvatakse mitmeid vorme.
puit on hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Hea meetaim . Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
EESTIS: levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka ilupuuna, kasvatakse mitmeid vorme.
puit on hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
EESTIS: levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme.
Hea meetaim, parkides, sest kõrge.
Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
EESTIS:
karmimatel talvedel esineb külmkahjustusi. Levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme.
Kasvutingimused
peaaegu külmakindel, mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik . Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 50 aastat.
külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Eluiga kuni 200 aastat.
külmakindel, mullastiku suhtes suhteliselt vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat
Võib kasvada poolvarjus, aeglane kasv noorena,
peaaegu külmakindel, mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat.
saarvaher harilik vaher hõbevaher Ginnala vaher
VÕRDLUSTABEL – PEREKOND PÄRN
liigid harilik pärn ja suurelehine pärn
harilik pärn suurelehine pärn
Ladinakeelne nimetus ja liigid
Tilia cordata
peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi lõunaosa, Väike-Aasia
Tilia platyphyllos
Lääne- ja Kesk-Euroopa
Kõrgus, m
30-35 m
-40m
Võrsed ja pungad
sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas - või punakaspruunid.
noorelt valkjashall , hiljem hallikaspruun, sügavarõmeline. Noored võrsed helepruunid, valkjate karvadega. Pungad suured, munajasümmargused.
Lehe kuju (joonista või kleebi)
vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk.
vahelduvad lihtlehed. Peaaegu ümmargused, 6-10 cm läbimõõdus, südaja või tömpja alusega, lühidalt teravneva tipuga, teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt pehmekarvased. Leheroots 3-5 cm pikk, karvane. Suvel lehed sageli allapoole rullunud.
Õitseaeg ja õite
kirjeldus
õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. 
õitseb juuli algul. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-8 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad.
Viljade kirjeldus
Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet . Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul.
Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või piklik, kuni 0,9cm läbimõõdus, tihedalt halli- või pruunikarvane. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul.
Kultivarid
´Fastigiata´ kitsa, koonusja võraga, püstiste okstega
´laciniata´ lehed sulglõhine kuni sulgjagune.
’Rubra’ võrsed talvel korallpunased
’Vitifolia’ lehed 2-3 tipuga, ebaühtlaselt saagja servaga.
´Aurea´- üheaastaste okste koor kollane, lehed kollakasrohelised.
´Fastigiata´ - kitsaskoonusja võraga puu.
´Laciniata´- kurruliste lehtedega lõhislehine koonilise võraga madalakasvuline sort.
Kasutamine
puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses.
EESTIS: levinud metsapuu. Palju kasvatatakse ka parkides.
puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Kasutatakse mitmeid võravorme.
EESTIS: levinud pargipuu
Kasvutingimused
külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik . Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik , väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu.
külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. Annab kännuvõsu.
VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL
harilik saar harilik sirel Ungari sirel
Ladinakeelne nimetus ja liigid
Fraxinus excelsior
Syringa vulgaris
Kagu-Euroopa.
Syringa josikaea
Ungari, Jugoslaavia, Taga-Karpaatia.
Kõrgus, m
35-40 m
5-8m
3-7 m.
Koor,Võrsed ja pungad
tüvekoor sile, rohekas , hiljem helehall, pikirõmeline.
Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga.
Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem.
koor hallikaspruun, rõmeline.
Noored võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga.
koor pruunikashall, rõmeline. Noored võrsed lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega.
Pungad piklikmunajad.
Lehe kuju (joonista või kleebi)
vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega.
vastakud terveservalised lihtlehed,  munajad ,  südaja alusega,  teritunud tipuga,  kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena.
vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised.
Õitseaeg ja õite
kirjeldus
õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. 
õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised.
õitseb juunis. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes. Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad
Viljade kirjeldus
 Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule.
Vili on kahepesaline kupar , mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris.
vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris.
Lõikamine
Kui õite pärast siis ei lõigata, sest hekis ära lõigatuna ei õitse. Lõigata kohe peale õitsemist ära õied ja nõrgad oksad.
Kultivarid
´Argenteovariegata´- valgekirjude lehtedega
´Aureovariegata´ - kollasekirjude lehtedega
´Diversifolia´ - lihtlehine saar
´Nana´ - kerajas saar, mõne meetri kõrgune
´Pendula´- leinasaar, oksad pikalt allarippuvad.
´Sarah Sands´ - Kõrgus 2,5-4 m, laius kuni 2-3 m. Punakas-lillad lihtõied. 
´ Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus 2,5-4 m, laius kuni 2-3 m. Õiepungad rohekasvalged, puhasvalged topeltõied.
´Princesse Sturdza´ - Kõrgus 2,5-3 m, laisu kuni 2,5 m. Roosad lihtõied.
´General Pershing´ - Kõrgus 2,5-3 m, laius kuni 2 m. Suured lõhnavd lillakasroosad täidisõied.
´Mattsund´. – roosakate väga lõhnavate õitega sort
´ Holger ´- valgeõieline
Kasutamine
väärtuslik puit, kasutatakse mööblitööstuses, masinaehituses. Levinud ka haljastuses.
Eestis: levinud metsa- ja pargipuu.
puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme.
EESTIS: levinud ilupõõsas
puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist ja saastunud õhku. Aretatud mitmeid vorme.
EESTIS: levinud ilupõõsas
Kasvutingimused
külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik. Eluiga kuni 300 aastat.
külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu.
külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põuakindel. 
VÕRDLUSTABEL – LIIK harilik hobukastan Aesculus hippocastanum PEREKOND jalakas Ulmus
harilik hobukastan perekond jalakas
Ladinakeelne nimetus
Aesculus hippocastanum
Ulmus, Ulmus glabra- harilik jalakas
Kõrgus, m
25-30m
30-40m
Võrsed ja pungad
tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised.
tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga.
Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased.
Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega.
Lehe kuju (joonista või kleebi)
vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel  pruunikad karvad .  Keskmised lehekesed äärmistest suuremad.  Leheroots  15-20 cm pikkune, karvane.
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8-16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised.
Õitseaeg ja õite
kirjeldus
õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. 
õitseb enne lehtede puhkemist aprillis . Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied pruunikad, karvase servaga.
Viljade kirjeldus
Vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun.
Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib umbes 2,5 cm läbimõõdus. Viljad valmivad juunis.
Liigid/kultivarid
´Baumannii´ - kahekordsed valged õied, ei teki vilja.
Põldjalakas,
Harilik jalakas
künnapuu
Kasutamine
puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses.
EESTIS: Peaaegu külmakindel levinud ilupuu.
hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse mitmeid vorme, talub kärpimist ja saastunud õhku. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab.
EESTIS: metsa ja pargipuit.