Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63. sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 64. sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70. teritunud 71. ümar 72. pügaldunud 73. tömp LIHAKAS LEHT paksud, rohkesti vett sisaldavad lehed 66. LEHE SERV
Pähklis 1-2 seemet. Viljad pruunikarvane. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. jooksul. Kultivarid ´Fastigiata´ kitsa, koonusja võraga, ´Aurea´- üheaastaste okste koor kollane, lehed püstiste okstega kollakasrohelised. ´laciniata´ lehed sulglõhine kuni ´Fastigiata´ - kitsaskoonusja võraga puu. sulgjagune. ´Laciniata´- kurruliste lehtedega lõhislehine ’Rubra’ võrsed talvel korallpunased koonilise võraga madalakasvuline sort. ’Vitifolia’ lehed 2-3 tipuga, ebaühtlaselt saagja servaga.
Sarikas õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo (raba) vaheaste, siirdesoole on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikne taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Steriilne mitteviljuv (taimeosa). Sulghõlmine, sulglõhine, sulgjagune leht vaata joonist II Sulgjas leht liitleht, mis koosneb paarikaupa keskroole kinnitunud lehekestest. (joonis II, 10). Suir õietolm mesilaste toiduna. Suvivõsu osjadel roheline, fotosünteesiv võsu, mille ülesanne on varuainete sünteesimine ja talletamine risoomi. vt. kevadvõsu. Sõkal, sõklad kõrreliste õiel kaks soomusjat lehekest (sisesõkal ja välissõkal), mis ümbritsevad tolmukaid ja emakat. (joonis IV, 14)
annaabi.ee 
