Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv Marikäbisid kasutatakse toidu põõsas. ainetetööstuses ja ravimites. Eluiga kuni 1000 aastat. Tihe püstiste okstega. Sammasja, munaja või laiuva võraga. Okkad 12cm pikkused, kinnituvad 13 kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised. Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must. Lihtlehed on vahelduvad ja terveservalised, 38 cm
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad,
kasvatakse ka ilupuuna, mitmeid kasvatakse mitmeid vorme. vorme. Kasvutingi peaaegu külmakindel, külmakindel, Võib kasvada peaaegu mused külmakindel, eelistab viljakaid mullastiku suhtes poolvarjus, külmakindel, mullastiku suhtes liivsavimuldi. suhteliselt aeglane kasv mullastiku suhtes küllaltki Küllaltki varjutaluv, vähenõudlik. noorena, küllaltki vähenõudlik. eriti noores eas. Küllaltki vähenõudlik.
valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad. Seemnesoomused on nahkjad ja lamedad. Õitseb juunis, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta septembris ja varisevad kohe. Seemned on hallikaspruunid, kahvatupruun ja tumedate pikitriipudega tiib ümbritseb seemet täielikult. KASVU- Külmakindel, poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik. Juurestik on laialiulatuv ja TINGIMUSED tungib mõõduka sügavuseni. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Kasutatakse ilupuuna parkides. Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust. Kahjuks esineb palju koorepõletikukahjustusi. Valge mänd Pinus strobus Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar
Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad. Seemnete varisemine algab aprillis. Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik, laasub hästi ja varakult algab puistu isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades). Tormikindel, kiirekasvuline. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Võib saada 300-400 a vanaks. Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge
Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd). Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes ja kahekaupa, sinakasrohelised. Käbid piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantneon, väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Ehituses, mööblitööstuses. Haruilik kuusk Picea abies Sirgetüveline. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Okkad tumerohelised. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp.
5. Õied ja viljad: Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 6. Kasvunõuded: Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv. Juurestik on pindmine, seetõttu esineb sageli tormikahjustusi. 7. Kasutus: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva
Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega. 2) Vitis amurensis - amuuri viinapuu Jagunematute, 3...5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga
Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel Eestis aretatud Õunapuu "Põltsamaa taliõun" Mahedalt hapukasmagus Valmib okt. nov. Säilib veeb. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti õun Õunapuu "Suislepp" Maitselt magushapu Valmib aug. okt. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti päritolu Pirnipuu "Pepi" Magus, ilma kivisrakkuteta Valmib sep. Säilib nov. Küllaltki haiguskindel Eestit pärit Maguskirsipuu "Meelika" Mahlane, hapukasmagus Valmib juuli keskel
• Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites, suppides ja võileibadel • Nisuiduõli • Nisukruubid • Nisutangud • Bulgur • Nisuhelbed • Manna • Kuskus • Nisukliid Pehme nisu (90%) – kasutatakse kookide ja kondiitritoodete jaoks Kõva nisu ehk durumnisu – kasutatakse pastatoodete ja leiva valmistamisel RUKIS • Kümneid liike ja palju sorte • Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel • Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (B-vitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur
Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvililistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. Segude tüübid Kuivsegud Näiteks MIRA tooted: mira 3000 standardfix (hall) Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina Omadused · Hea nakkega · Veekindel · Külmakindel · Lihtne kasutada · Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele · Kasutamiseks sise- ja välistingimustes · Kihi paksus 2-10 mm mira 3100 unifix (hall) Elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiik- ja looduslike plaatide kinnitamiseks õhukese kihina Omadused · Elastne · Väga hea nakkega · Veekindel · Külmakindel · Lihtne kasutada · Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele
Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis. Kasvutingimused: külmakindel, mullastiku suhtes suhteliselt vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat. Kasutamine: puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme. Kasvatamine levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme. Eestis: Pildid 1
Olemas on nii kolme kuni viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks. Harilik viinapuu on valguse-ja soojatundlik taim, kuid sügavale ulatuva juurestiku tõttu põuakindlam kui teised viinapuud. Amuuri viinapuu on looduses levinud Kaug-Idas, Kirde-Hiinas ja Põhja-Koreas, kus kasvab kuni 10m pikkuse või pikamagi Iiaanina.Lehed on väga muutliku välimusega, jagumatud kuni sügavalt 3-5 hõlmaliselt .Külmakindel, talub kuni -40*C temperatuuri, mullastiku suhtes vähenõudlik, seepärast kasvatatakse Eestis ilutaimena, väga dekoratiivne.Marjad on söödavad ja kasutatakse sordiaretuses. Ameerika viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu on üks tuntumaid Põhja-Ameerika hulgalistest looduslikest viinapuudest Sordiaretuses on seda ja teisi Ameerika viinapuid kasutatud ristamiseks, et tõsta sortide haiguskindlust.Tema lehed on suured, terved või ebaselgelt 3- hõlmalised
Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5...5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased. Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi Eluvorm: Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Pikkus 0,3..
Valminud käbid on keskmiselt 2cm pikkused. Halli lepa vili on välimuselt üsna sarnane emasõiele- punakaspruunid käbid, kuid neil on ka lai tiib ning kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa koor on helehall ning sile, võrsed punakaspruuni tooni ning võrsed kui ka pungad on karvased. Hall lepp on külmakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem teeb ta oma langevate lämmastiku rikaste lehtedega mullastiku veelgi paremaks. Halli lepa puit on kerge ja hästi töödeldav, seda kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks ning kütteks. Puitu kasutatakse ka taara valmistamiseks, liha ja kala suitsutamisel. Hall lepp on ravimtaim, kust kogutakse käbitaolisi moodustisi, millest tehtud kuivekstrakt aitab kõhulahtisuse vastu. Parkaineterohkuse tõttu kasutatakse ka muude
taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp
Kasutatud kirjandus: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=419 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aruhein1 http://herba.folklore.ee/pildid/h%20aruhein.jpg 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50cm koos õisikuvartega 1m. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. . Kasvukoha nõuded: Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700 http://www.pinterest.com/pin/429319776950109888/ 2.6 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 40 cm, laius 20-30 cm.
seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hariliku paakspuu õied Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paakspuu viljad
Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega võrse Sandra Turnas 8.t klass
harilikule sirelile pookimine Meie tingimustes parim pookealus Plussid: loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti istik on kõige vastupidavam ja pikaealisem Miinused omadus ajada juurevõrseid, (need tuleks regulaarselt ära lõigata, muidu on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel) Ungari sirelile pookimine · Plussid Suur kasvujõud, kasvab kiiresti, on tugev , kasvab hästi kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist. Ei aja juurevõsusid Sireli hooldamine on lihtne. Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2
PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil.
15-20C. Okkad nürid, otsas sisselõige. Käbid 12-17cm, lagunevad. Puit kergesti töödeldav, kasutatakse puidu- ja paberitööstuses. Jõulupuud. Dekoratiivselt pargis või hoovis. 5. Harilik kuusk Picea abies Areaal väga lai, Põhja- ja Kesk-Euroopast Kaug-Idani. Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad. 6. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad
Ploki küljed on reljeefsed, nn punnsoonühendusega ja haakuvad omavahel, mis võimaldab laduda müüri püstvuuke täitmata. Selline läbimõeldud konstruktsioon vähendab oluliselt kulutusi müürisegule, transpordile ja ladumisele kuluvale ajale. Müüri ladumisel pole vaja kasutada täiendavat armeerimist. Valmis seina ei pea krohvima. Müürimördi paigaldamiseks mõeldud kelk ja haarats plokkide tõstmiseks lihtsustavad ladumist. KAUAKESTEV + külmakindel (105 külmatsüklit) + tulekindel (tulekindlusklass A1) + tehnilised omadused tagavad konstruktsioonilise kestvuse. HELIKINDEL 53dB vastab olukorrale, kui väljas on liiklusmüra ning toas on sama vaikne nagu raamatukogus. TUGEV silikaatploki tugevus on 20 MPa (kannab kivikatust, paneele jpm) + seina külge saab kinnitada suuri raskuseid (nt veeboiler, mööbel). Nimetus kandevõime paksus pikkus helipidavus
septembris-oktoobris muutuvad vahtra lehed rohelisest kirjuks, seda põhjustavad karotinoidid, karotinoidid on kollakat, oranzikat ja punakat värvi punast värvi lisavad lehtedele antotsüaanid, nende moodustumist lehtedes soodustavad sügisöiste madalate ja päevaste kõrgete õhutemperatuuride vaheldumine, päikesekiirgus, tüve ja okste vigastused, õhusaaste ja põud ÖKOLOOGILISED NÕUDMISED vaher kasvab leht- ja segametsades, enamasti alumises puurindes vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju mulla suhtes on nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja huumusrikkaid liivsavimuldasid PALJUNEMINE peamiselt paljuneb vaher seemnetega seemned levivad tuulega ja idanevad väge kergesti vegetatiivselt võib vaher paljuneda kännuvõsust, samuti maha painutatud ja mullaga kaetud oksast PUIT OMADUSED, KASUTAMINE puit on kollakas või punakas, see on hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu
vähenõudlik. Ei talu varju ja kinnitallatud pinnast. o Suurus: kuni 4m kõrge o Lehed: Sügisel lehed värvuvad punakaslillaks. lehed püsivad erkkollastena kogu suve. o Õied: Õitseb varakevadel kollaste õitega enne põõsa lehtimist. Igal kevadel ta õitseb väga rikkalikult. o Viljad: Punased, kirsilaadsed viljad on söödavad. Viljapuuna kasutatavad sordid vajavad väidetavalt tolmlemiseks teist puud kõrvale. Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused: külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus: 2-3 mkõrguseks o Võra: peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas. o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased.
cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit.
ühenduskohad isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud ja trapiümbrused kaetakse safe coat mansetiga ja 4400 multicoat'iga. Põrand peab olema kaetud kahe kihi 4400 multicoat'iga ja nende vahele asetatud safe coat'iga 1). Kulu: min1,5kg/m2. 27. Plaatimissegude liigid ja omadused? Mira 3000 standardfix - Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks sise- ja välistingimustes. Mira 3100 unifix - Elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiik- ja looduslike plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks sise- ja välistingimustes, köetavatele põrandatele. Mira 3250 superplanfix - Spetsiaalne, väga elastne plaatimissegu eeskätt mitteabsorbeeruvate suureformaadiliste keraamiliste plaatide, klinkerplaatide,
nh.ee/images/pix/900x585/Xq584344L9U/haab-sureb-aegamooda-65933946.jpg http://www.diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. http://images9.fotki.com/v120/photos/8/1389498/9591837/_MG_5884-vi.jpg Haava lehtedest ja koorest tehakse
Vahtra võra on suur ja laiuv. Täiskasvanud puu koor on rõmeline ja vaoline, aga noore puu koor on sile ja hall. Vahtra lehed on viiehõlmalised ning lehe otstes on teravad tipud. Lehtede suurus ja pikkus on erinev. Suvel on lehed erkrohelised, aga sügise saabudes muutuvad lehed punaseks, kollaseks, oranziks ja pruuniks. Vahtra viljad on huvitava kujuga ning neid on võimalik panna ninale. Vaher esineb leht- ja segasalumetsades enamasti alumises puurindes koos saare ja tammega. Ta on külmakindel ning hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Vaher on mullastiku suhtes nõudlik, ta eelistab liivsavimuldi, mis on viljakad, huumusrikkad ja niisked. Vaher levib looduslikult Kesk-ja Põhja Euroopas ning kohati ka Aasia läänealadel. Eestis on vaher väga tavaline puu, seda kohtab nii lehtmetsades, teeservades kui ka parkides. Hüpotees Vahtra lehed on puuvõra eri osades erineva suurusega, kuna mõni puuvõra osa ei pruugi
Viljad suured, punased, maitse üksluine. Eelistab vett hästi läbilaskvat huumusrikast mulda. Väga dekoratiivne ja hea pinnakate. Külmakindel. Tolmeldavad putukad, ühel põõsal nii emas kui isasõied. Levinud Aasias, Jaapanis. MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort, aretatud Valgevenes. Marjad suured,
Oder Oder on üks vanimaid kultuurtaimi. Eestisse tuli oder umbes 4000 aastat tagasi, eestlaste kombestikus oli odral tähtis koht. Jõuludeks keedeti odraputru ja pruuliti õlut. Läbi aegade on armastatud kama, tangu- ja verivorste, ordajahu- ja kruubiputru ning odrakohvi. Suur osa odrast läks ka loomadele söödaks. Oder on lühikese kasvuajaga (olenevalt sordist ja kasvukohast kulub tema valmimiseni külvamisest umbes 80 päeva) üheaastane taim. Oder on väga külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda. Põhjamaade tasandike kuivemad tingimused annavad kõva ja valgurikka odratera. Millest saab hõlpsasti valmistada viskit. Odera kõrs on umbes 80 cm. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest pähikutest.
Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas. Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) vajab kasvamiseks niiskust ja normaalset aiamulda, veekogu lähedus oleks väga hea. Suhteliselt külmakindel. Oma aeda sobivat liiki valides tasub silmas pidada, et kui varvas-adiantum on täiesti külmakindel ning talub kuni 40° külma, siis himaalaja adiantum elab üle kuni 29° pakasepügalat. Eduka talvitumise tagamiseks on temperatuurist olulisem ühtlane niiskusreziim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega. Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised. Lühikarvane kastik Laialehine haikhein Siidpööris
Tihedus on 0,530,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett
liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest. Paas on külmakindel materjal. · Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. · Savi talub kõrgeid temperatuure. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi
üksteisega. (Toidu suhtes) Ja samuti ka konkureerivad nt isas linnud emas linnu pärast. Arukask Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Temperatuur- talub väga hästi nii Inimmõju- inimesed rajuvad puid maha ning arukaske saab kasutada väga sooja kui ka külma. On külmakindel paljudeks otstarveteks. Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse hukkub kiiresti, mistõttu viljakal mõjutaja on konkurents rohttaimede ja pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana. Parasiidid- vaksiku röövikuid söövad
Polüvinüülkloriid PVC on üks Tihedus: 1,44(g/cm3) paljudest juhuslikest Tõmbeelastsus (kuiv): 3000 (MPa) avastustest mida tuli teha mitu korda. Kuulkõvadus: 130 (N/mm2) Esmakordselt avastati see Töötemperatuur: 0...60 prantsuse keemiateadlase ning Läbilöögipinge: 39 (KV/mm) füüsiku Henri Soojusjuhtivus: 0.14-0.28 Victor Regnault poolt aastal 1835 ning (W/mK) teistkordselt 1872. Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) aastal sakslasest füüsiku Eugen Eritakistus: 1016 (Ω m) Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad...
Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on: · Põlematu ja külmakindel · Tugev vaatamata oma kergusele · Looduslikest materjalidest · Keemiliselt peaaegu neutraalne · Vastupidav hapete, soolade, leeliste mõjudele · Vastupidav korduvate jäätumis- ja sulamisprotsessidele Fibo kergkruus: · Ei sisalda kahjulikke gaase ega ühendeid · Ei karda niiskust · Ei hallita ega mädane · Ei meeldi närilistele ega putukatele Kergkruusa omadused: · Koormustaluvus · Tulekindlus · Ventileerimisomadused
tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. 5 Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasiaedelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. 6 Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse
rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. Kasvutingi külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab mused: täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. Kasutamin puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. e: Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme. võrsed punga õied d lehed viljad · Sirelid eelistavad heaks kasvamiseks niisket,
Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/puaruhein2 .htm. 15.09.2013. 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) (joon. 57, joon.58) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani. Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena, koos kivimotiividega murukalletel. Joonis 57. Igihaljas kaerand (https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/landscape_plants/ornamental_grasses_2013.html) Joonis 58. Igihaljas kaerand Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Igihaljas kaerand
muust gaasist neelata endasse vett. Füüsikalised omadused: Värvuseta Lõhnata Magus Mürgine Graafiline kujutis: KASUTAMINE Etüleenglükooli kasutatakse: jahutussegudes; antifriisides*; polümeeride lähteainena; loodusliku gaasi torustikes; orgaanilises sünteesis kasutatakse etüleenglükooli karbonüülrühmale kaitserühma saamiseks *Antifriis külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemp. on veega võrrelduna madalam. Antifriisid on ka keemilised ühendid , mida lisatakse, et vähendada vedeliku külmumispunkti allapoole seda , millega antud mehhanism kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Tänan kuulamast!
Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
Spiraea salicifolia Areaal: Lääne ja ida Siberi, Kaug ida, Jaapan, Hiina Suurus: 1,5-2 m Introdutseeritudud kuna talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljas-tuses SERBIA KUUSK Picea omorika Areaal: Balkani poolsaar. Suurus: 30-40 m Introdutseeritud kuna ta on külmakindel mullastikus suhtes vähenõudlik ja küllaltgi varjutaluv. Keerdmänd Pinus contorta Kasvab 10- 20 harva 60 meetriseks Areaal: Põhja- Ameerika läänealal Introdutseeritud kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivse välimusega Siberi lehis Larix sibirica Areaal: Ida-Euroopa
Optimaalne päikesepaneelide asetus on suvekuudel suunaga lõunasse ja 30-40-kraadise nurga all maapinna suhtes. Talvekuudel, novembrist veebruarini on mõistlik tõsta päikesepaneelid 90-kraadise nurga alla(paigaldada paneelid hoone seinale ) , mis aitab tootlikkust tõsta umbes 7%. 1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5 m² katusepinda. Tasapinnalised päikesepaneelid ehk kollektorid - kiirgusneelava klaasi all asub vasktorust soojusvaheti, milles ringleb soojuskandjana külmakindel vedelik. Karastatud katteklaas on purunemiskindel ning läbipaistev päikesekiirgusele. Soojusisolatsioon piirab soojuskadusid ning tõstab efektiivsust; Vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid - Vaakumtorudega päikesepaneelide eeliseks on nende suur päikesekiirguse neelatavus ning väliskeskkonna madal temperatuuri ning tuule vähene mõju neile. Vaakumtorudega päikesepaneel toimib osaliselt ka hajuspilvisuse korral
Eelistab päikesepaistelist või poolvarjulist parasniiske mullaga kasvukohta. Ettekülv jaanuar-aprill. Idaneb 2 nädalat. Resistentne roostehaigusele ning talub kergemaid külmasid. SAMETLILL Godetia SAMETLILL Godetia Asalead meenutavad 5-8 cm õied Õitseb kogu suve. Tugevad sirged varred on nagu oksad. Hea lõikelill, suhteliselt vähenõudlik. Eelistab päikesepaistelist ühtlaselt parasniiske kerge mullaga kasvukohta. Suhteliselt külmakindel, hapulembene. Võimalik kasvatada potilillena sügisesest külvist kasvuhoones. KALIFORNIA LÄÄNEMAGUN Eschscholzia californica KALIFORNIA LÄÄNEMAGUN Eschscholzia californica Roosade, kollaste ning oranzide lainjate, kurruliste liht- ja pooltäidisõitega ilus suvik. Kasvab umbes 25 cm kõrguseks. Eelistab päikesepaistelist kuiva kerge liivmullaga kasvukohta. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, ääristaimena ning rõdukastis. Talub halvasti ümberistutamist.
remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist mõniminut, ühendatud pinnad rullitakse kinni, eriti tugev liide tekib siis kui oida seda kokkusurutuna ööpäev. Liide on vee ja külmakindel kuid ei talu õlisid kütuseid ja lahusteid. BC-10D liimitakse piduriklotside hõõrtkatteid. See liide talub lühiaialist temperatuuri. Puhastatud karestatud ja rasvastatud kihtidele määritakse õhuke kiht liimi mida kuivatatakse toatemperatuuril 45 minutit, seejärel määritakse peale teinekiht ja lastakse kuivada 15 minutit siis surutakse pinnad tugevasti kokku selleks võib kasutada piduritrumlit ja pitskruvisid. Liim
Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse kuulub 12 värvitooni. Tempsi Granito plaate on toodetud Eestis alates 1999 aastast. Kasutamiseelised · Käepärane formaat · Lihtne paigaldada · Kerge hooldada · Niiskuskindel · Hallituskindel · Tulekindel · Soojajuhtivus · Külmakindel Hooldus Plaadi lõikamisel tekkinud tolmu eemaldamiseks kasutada 10% - list äädikalahust. Määrdunud plaadi puhastamiseks võib kasutada survepesurit. Tehnilised andmed Plaadi mõõdud 10mm x 1250x2600mm, 1250x3350mm Mahukaal vastavalt normidele 1350 kg/m³ Tõmbetugevus perpendikulaarselt pinnale min. 11,5 N/mm² vastavalt normidele Survetugevus 0,63 N/mm²
· Vajab palju niiskust · Keldris jahedas · Sööme keedetult või värskelt Naeris: · Kuulub ristõeliste sugukonda · 2.a taim · Toiduks tarvitame juurikat · Külma taluv. hakkab idanema 2-4 C · Kasvab viljakatel muldadel · Sõnnikut ei talu · On mahlakam kui kaalikas ja vitamiine rohkem Kaalikas: · Kuulub ristõeliste sugukonda · 2. A taim · Kasvab kõikidel muldadel kus niiskust jätkub · Valgusnõudlik ja külmakindel · Jahedas keldris · Toiduks tarvitame juurikat Seller ja petersell: · Sarikaliste sugukonda · 2.a kultuurid · Värsket sõnnikut ei talu · Säilivad ca. 1 kuu Viliköögivili Paprikas · Kuulub maavitsaliste sugukonda, üheaastane · Vitamiini rikkas · Kasvuhoonetes kasvab · Idanemise temp 10-12C · On valguse ja soojalembeline kultuur · Kasvuks optimaalne temp.20-25C
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses
annaabi.ee 
