* Edu kiirendamine meetmete juurutamiseks sotsiaalpartnerite toetamiseks ja tööhõivepoliitika aktiviseerimiseks ja juurutamiseks. * Jätkuv meetmete elluviimine tööturu tegelike erinevuste suunamisel. * Jätkuv valitsuse töö institutsiooniliste struktuuride loomisel, mis on vajalikud Euroopa Sotsiaalfondi teostamiseks, võttes arvesse Eesti tööhõivepoliitika üldhinnangus väljatoodud prioriteete. Liikmesriikide eesmärgiks täieliku tööhõive saavutamisel on laiahaardelise poliitika rakendamine, nõudmiste ja varustatuse kõrvalmeetmete ühendamine, tõstes seega tööhõive määra vastavalt Lissabonis ja Stockholmis seatud sihtidele. Poliitika teeb koostööd Euroopa Liidu keskmise saavutamise nimel: - Üldine tööhõive määr 67% 2005. aastal ja 70% 2010. aastal. - Naiste tööhõive määr 57% 2005. aastal ja 60% 2010. aastal....
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud eesmärgiga tagada riigi stabiilsus ja toimimine, mille kehv olek on tingitud just tööpuudusest. Hõivepoliitika aitab ennetada või leevendada osaliselt tööpuudust, mis on parim abi riigipoolt. Kas hõivepoliitika toimib ja kas Eesti riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalu...
Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eesmärk 5: Ettevõtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eesmärk 6: Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine Eesmärk 7: Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamine Eesmärk 8: Tööjõu oskuste tõstmine Eesmärk 9: Tööturu paindlikkuse suurendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine Rahvaliit: tööhõivepoliitika peab olema Eesti peamisi prioriteete 23. oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele. ,,Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid...
Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23...
Ma arvan, et mõistagi on töötus suur probleem nii indiviidi kui ka terve ühiskonna ja riigi jaoks ning kui seda teadvustatakse, siis tuleb ka midagi ette võtta. Suurim probleem ongi liiga suurele passiivsele tööhõivepoliitikale toetumises ning väheses aktiivse tööhõivepoliitika rakendamises. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof hindab optimaalset töötusmäära kuskil 4-5 % ligi. Valitsusel tuleb kehtestada kindel poliitika olukorda parandavate võimaluste rahastamiseks ja rakendamiseks. On mõistetav, et probleem muutub reaalseks siis, kui see juba käes on, kuid ei tohi alahinnata ennetustöö olulisust, mille abil saaks säästa inimesi suurest vaevast ning hädadest, ning hoopis peituda ignorantsuseloori taha, nagu murepilv ei oleks lähedal terendamas...
Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas jaguneb) tööpuudus, tööjõupuudus. – tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes tasu. Tööpuudus: töö otsijaid palju. Tööjõupuudus – olemasolev inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust või vastupidi. 18. Mille poolest erinevad aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika meetmed? Too näiteid mõlemast. – Passiivne tööhõivepoliitika ehk riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. Aktiivne ehk tegeleb tööpuuduse põhjustega. 19. Töökindlustussüsteem – kellele vajalik, kellele mitte? – 20. Miks on kasulik kuuluda ametiühingusse? – Töötaja kindlustab endale ebasoodsate töösuhete korral usaldusisiku toe, organisatsiooni kaitse ja kaasliikmete solidaarsuse. 21. Iseloomusta erinevaid sotsiaalpoliitika mudeleid: paks...
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad tööjõud tööealine (vanuses 1574) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama; tööjõud jaguneb töötajateks ehk hõivatuteks ja töötuteks tööpoliitika ehk tööhõivepoliitika poliitika, mille eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet tööpuuduse määr ehk töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus protsentides tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis...
saj.) · Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise vajadus! SP rakendamise põhjused · Inglismaa Elisabeth I vaesteseadused "tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine · Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse programm (1880-tel) välistas revolutsioonilise situatsiooni tekke, tekitas algse a/ü liikumise · Beveridge plaan (1942) II. Maailmasõjast tingitud raskuste ületamine, tööhõivepoliitika · EL sotsiaalpoliitika subsidaarsus, best practice EL SP eesmärk · Järjekindlalt tõsta inimeste elukvaliteeti ja vastavaid heaolu standardeid. · Euroopas on loodud "sotsiaalmudel", mis põhineb Euroopa Sotsiaalhartale (1961, täiendatud 1996), Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksile (1964) ja Euroopa Põhiõiguste Hartale (Põhiseadusliku lepingu 2.osa), tagab EL liikmesriikide kodanikele juurdepääsu ühele parematest sotsiaalturvalisuse võrgustikest...
Tööandja õigused: võib karistada töölepingu rikkumise eest ; võib koondada ; võib saata sundpuhkusele või koguni vallandada; uue töötaja võib tööle võtta kuni neljakuulise katseajaga Tööealine ja võimeline isik , kes tahab tööd teha, kuid ei leia seda on töötu. Et neid inimesi aidata, töötatakse välja tavaliselt tööhõivepoliitika . Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel ; taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha ; saada tasuta arstiabi. Raha teenimine ja kasutamine. Enamiku eesti inimeste peamine sissetulek on palk ehk töötasu. Eristatakse bruto ja netopalka. Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. Netopalk on palk millest on mahaarvestatud maksud, mis kuuluvad ülekandmisele riigile...
juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest. Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati ühise poliitika ja meetmete...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
· Toetame käibemaksu erisusi. Madalam käibemaks kohalikele teenustele, laste- ja toidukaupadele. · Toetame tegutsevaid ettevõtteid ja aitame kaasa uute ettevõtete loomisele. · Peame vajalikuks riigi jõulisemat sekkumist majandusse. · Kehtestame maksusoodustusi uusi töökohti loovatele ning innovatsioonile ja ekspordile suunatud ettevõtetele. · Edendame maksupoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust. · Toetame euro kasutuselevõttu tänase kursiga, kuid mitte inimeste elukvaliteedi arvel. · Tõhustame Euroopa Liidu fondide raha kasutamist majanduskriisi ületamiseks./6/ Haridus- ja teaduspoliitika Eesti majanduse tõusuteele viimine on võimalik vaid jõuliste haridus- ja teaduspoliitiliste otsuste toel. Eesti saab tulla kriisist võitjana välja vaid siis, kui toimub jõuline hariduse ja...
Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud. Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks...
Toona vajas kiiresti arenev tööstus pidevalt täiendavat tööjõudu, mida saadi ülerahvastatud maapiirkondadest. Näiteks hävis 19. sajandi viimasel veerandil suur osa inglise põllumajandusest (peamiselt väikesed ja keskmised farmid) töösturite survel vastu võetud seaduste tagajärjel, mis jätsid põllumajanduse ilma turukaitsest. Laostunud farmerid leidsid tööd tööstuses, mis oligi tolleaegse majanduspoliitika eesmärk. Arenenud riikide tööhõivepoliitika põhimõtete kohaselt ei taotleta tänapäeval põllumajanduse tööhõive ja maaelanikkonna vähenemist mitmel põhjusel. Esiteks ei vaja arenenud riikide tööstus tänapäeval enam täiendavat tööjõudu. Pigem on probleemiks tööpuudus. Sealjuures on tööta-tööliste ülalpidamine linnades ühiskonnale tunduvalt kulukam, kui osalise tööhõivega väikefarmerite toetamine. Teiseks soodustavad arenenud riikides...
Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele. Esindusdemokraatia kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata...
HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika : in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne)...