Rüütliturniir Rüütliturniir Kõrgema seltskonna armastatuim ajaviide, rüütlite jõuproov, ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi nüride relvadega ja vägiteod pühendati südamedaamile Rüütliturniir Kestis mitu päeva 1.päev ratsakahevõitlus (puubarjäär, võitja sai vastase varustuse, piigid ja kilbid) Rüütliturniir 2.päev jalgsivõitlus (mõõgad ja sõjakirved) Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Rüütliturniir 3. päev grupivõitlus (lahingrelvad) Tänan kuulamast!
piikidelgi. Hellebardi sisse hakatakse aga tegema igasuguseid auke ja kujundeid. 16. saj muutuvad hellebardid hästi õhuliseks, pikka teravikuga ja väljapool kumeraks ja õhukeseks kirveteraks rohkem kujunemas jällegi ihukaitserelvaks. Saavutab ka mujal Euroopas populaarsuse aga Eestis enne 16. saj näiteid pole. Talurahva muuseumis hundiodade eksemplaridena väljas. Sattunud tõenäoliselt talupoegade kätte. (Relvad õlgkatustes). SÕJAKIRVED Pikema varrega jalameeste sõjakirved ja lühema varrega ratsameeste sõjakirved. Enamikus ilmuvad rohkem 15 ja 16. saj. Halbmond tõenäoliselt mingi sõjakirves aga pole identifitseeritud. Sõjakirve vars tavaliselt juba raudtoru. Berdõss hästi pika tera osaga kirves (60-70 cm) tüüpiline vene jalaväelase kirves, mida kasutasid streletsid. Sai püssi toetada ja ka sõjakirvena. Neil kinnitus tavaliselt tera kahest osast. Keskaegne Siksälä kalmistu, kus välja kaevatud u 270 matust ja leitud 57 kirvest
teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva daamikultuse koosmõjul ning Siegfriedi eesmärgid näitavad sel ajal oluliseks peetud väärtusi.
15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega.
kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur.
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada.
küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade
olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad . Ründerelvade areng · Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. · Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. · Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vastvõitlemiseks kasutusele sõjakirved ja - vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. · Kaitserüüde täiustamise vajadust hoidis pidevalt üleval ka laskerelvade, eriti ambude areng. 14. Sajandi esimesed relvad · Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma.
ülakeha eestpoolt üleni kattev suur ja vastupidav rinnakilp. Nii kujunes 15.saj alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng Aga kuna kaitserüü arenes jõudsalt, siis oli vaja ka tõhusamaid relvasid. Selleks hakati tegema järjest pikemaid ja tugevamaid mõõku. Mõõgad olid raskemad ja vajasid kahe käe jõudu-nii kujunesid kahekäemõõgad. Ründerelvade areng Et võidelda end plaatvestidega rüütatud vaenlaste vastu võtsid linnakäsitöölised kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Ründerelvade areng 14. saj algul leiutati seniste mehaaniliste laskerelvade kõrvale uued, vastast kaugemalt ohustavad sõjariistad esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu lasti neist nooli. Peagi tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid, mis hakkasid juba heitemasinatele ja ambudele konkurentsi pakkuma. Ründerelvade areng
· Maakond = mitu kihelkonda · Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Rahvas ja ülikud · Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased
relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel. Relvade liigid
Rüütlite kohustused: a) Rüütel pidi olema sõnapidaja. b) Olema tugev ja kaitsma vajadusel väetimaid. c) Pidi hoidma au ja seda endale juurde hankima d) Pidi sõdima. e) Pidi pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Õigus: võis osaleda turniiril. Jahil käia. 3. Relvastus kõrg- ja hiliskeskajal. Lähivõitlusrelvad- piik, oda, mõõk, hellebard, sõjakirved ja nuiad. Laskerelvad- ammud, pikkvibud, püss. Kaitsevarustus- kiiver, kilp, kaitserüü, rõngassärk, raudrüü. Tulirelvade kasutuselevõtt mõjutas oluliselt sõjaväe arengut: a) Raskerelvastusega ratsaväe tähtsus hakkas vähenema, sest ratsanikud ei saanud tulirelvi kasutada. b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused.
põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla kärajad, inimesed olid arvatavasti varanduslikult ebavõrdsed. Naise posit kõrge. Vastastikused röövretked, malevas:odad,sõjakirved, nui,mõõk rõngassärk. Rajati ringvale, linnuseid. Sugulasrahvastega saadi hästi läbi.
Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide?
Ristisõdade ajal hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Peale tõmmati veel pikk valge mantel, sageli ordu embleemiga. 13. sajandi II poolel hakati paremaks kaitseks kasutama plaatvesti, põlve ja küünarnukikaitseid. 15. sajandi alguseks kujunes välja täisraudrüü. Relvade areng Hakati tegema pikemaid ja tugevamaid mõõku, mille tõttu kujunesid kahekäemõõgad. Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja vasarad ning sõjanuiad. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. 12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine. Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile. Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9
ülakeha eestpooslt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vast võitlemiseks kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Kaitserüüde täiustamise vajadust hoidis pidevalt üleval ka laskerelvade, eriti ambude areng. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma. Linnuste ja linnade piiramine.
Kui alul peeti oluliseks võidu saavutamist oponendi üle, nagu see võistlusspordis alati tavaks oli olnud, muutusid just Olümpia mängud alates 1980. aastast iselaadi poliitiliseks relvaks vastusena Nõukogude vägede tungimisele Afganistani kuulutas USA tollane president J. Carter välja Moskva mängude vastase boikoti, milles lõi kaasa ka pea kogu Lääne-Euroopa. Ida-riigid vastasid neli aastat hiljem sarnase aktsiooniga. Antiikaegne tava, et suure spordisündmuse ajaks maetakse maha sõjakirved, ei küündinud enam 20. sajandi suurte rigijuhtideni. Oluliseks ja ehk peamiseks aspektiks Külma sõja juures võikski nimetada vastastikkust ja riigisisest propagandat, kuhu alla suures plaanis ka kosmose ja spordiga seonduva paigutada võiks. Nõukogude Liidu äärealadel elavate inimeste jaoks kujunesid oluliseks välismaised raadiojaamad nagu Vaba Euroopa või Ameerika Hääl, mille edastamise peamiseks eesmärgiks oligi just riigi sisemine õõnestamine ning rahva meelsuse mõjutamine
vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga kord eraldi kokku, mitte aga elukutselistest sõjameestest, kellel oleks hea väljaõpe ja kogemused. Eesti ühiskond ei olnud piisavalt sel ajal veel piisavalt tootlik ega jõukas, et võimaldada elukutseliste sõjameeste kihi teket. 2) Halvem varustus - Sõdalased olid relvastatud lähivõitlusrelvadega (mõõgad, sõjakirved ehk tarpid ja piigid) ja viskerelvadega (vibud ja nooled, ling, tapper, viskeoda) ning tulid vastavalt jõukusele sõtta kas jala või ratsa. Ratsaväe osatähtsus oli väike, kuna siinsed hobused ei olnud sõdimiseks sobivad, samuti eeldas ratsa sõdimine pidevat harjutamist. Eestlaste jaoks olid hobused eelkõige transpordivahendiks - sõtta sõideti ratsa, aga võitluseks enamasti jalastuti ehk tuldi sadulast maha.
kujunemine. Teisalt jäi eesti ühiskonnal napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsaimaid ringvall- linnuseid eriti Lääne-Eestis ja Saaremaal näiteks Varbola maalinn. Eestlaste relvastusse kuulusid odad, mõõgad, sõjakirved ja nuiad, kilbid. Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes ratsa- ja jalameestest. Eestlastest lõunas elasid latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12. sajandil toimunud Rootsi ja Taani riigi katsed Eestit alistada lõppesid tulemusteta.
veel maata talunikke, kes rentisid suuremaaomanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjade seisusse võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu, aga ei suutnud seda tähtajaks tagasi maksta. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuse väravad. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel, aga ka paljudel teistel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid esmajoones kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad võisid kanda ka raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikingulaevu meenutavatel kiiretel alustel.
ringvall-linnused(Varbola,Valjala) tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall 7.külad sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja) ridakülad-ridastikku rajatud talud (Ida-Eesti) hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) 8. eestlaste sõjaline tase Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka mõõku, tundmatud polnud sõjakirved ja nuiad. Põhiliseks väeüksusteks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsameestest kui jalameestest. Tunti linnuse piiramisvõtteid, ka merel tegutseti osavalt. Kuni muistse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks. 9. eestlaste suhted naabritega Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkuseid röövkäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega.
· loodus-suhtuti austusega, hoolega · jumalad-Taraphita,jumalad polnud halvad ega head · ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult
Riik koosnes pigem mitmest erinevast riigist hetiitide ülemvõimu all, kui ühtsest riigist. Pärast surma sai kuningast jumal. Enamus hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, väiksem osa tegeles käsitööga. Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud. Hetiidid leiutasid kodaratega ratta. Nendes oli kaks meest: üks juhtis ja teine võitles. Seda toetasid hästi treenitud jalamehed, kellel oli lühikesed kõverad mõõgad ja sõjakirved. Hetiitide kõrgaeg oli 1400 eKr, kui vallutati Süüria ja osa Mesopotamiast. Süürias põrgati kokku egiptlastega. 1286. a. eKr Kadesi lahing Ramses II ja Hattusili III vahel. See lahing on viik. Kultuuris võtsid hetiidid palju üle oma naabritelt Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabrusesse nad elama asusid. Võeti kasutusele enda keelele kohandatud kiilkiri ja kirjutati üles seadusi. On leitud hulk kiilkirjatahvleid, mille sisu on aga väheoriginaalne
Harjumaa Läänemaa Saaremaa Ugandi Sakala Rahvas ja ülikud Kaks versiooni Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikudseisundilt enam- vähem võrdsed Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti difentseeritud (kihistunud) Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Suhted naabritega Sugulasrahvad Liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head Lõunanaabrid Latgalid, leedulased aeg-ajalt tekkisid tülid Idaslaavased Oht ei olnud eriti suur, sest Vana- Vene riik oli osadeks lagunenud Rootsi ja Taani riik Rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta Muinasusund Hing inimese isikupära kandja Oli usk hauatagusesse ellu
ning 4 väikest maakonda. · Olid mõningased viited riikluse kujunemise algetele n Raikkülas toimusid iga- aastased maavanemate nõupidamised - Raikküla kärajad · Ise ja oma naabrite poolt nimetati eestlasi tavaliselt maakondade järgi sakalased, virulased jne, samas kohtab kirjalikes allikates ka ühisnimetust ,,Eesti" ja ,,eestlased" http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. · Merel tegutsesid saarlased viikingilaevu meenutavatel kiiretel alustel. · Linnusetüübid olid: mägilinnus (n Otepää) ja neemiklinnus (n Rõuge, Lõhavere), rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Need olid kõige enam levinud
,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva daamikultuse koosmõjul ning Siegfriedi eesmärgid näitavad sel ajal oluliseks peetud väärtusi.
karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond kihelkonnad liitusid suuremateks. 34. Kihelkond moodustasid teatud piirkonna külad. 35. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 36. Tapper sõjakirved, mis olid ründerelvadeks. 37. Kärp sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks. 38. Amb Sõjarelv 39. Vägi elujõud, karisma. Väge leidus elusolendites, paikades, objektides, taevas. 40. Tark Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades. 41. Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43
läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Olid rikkamad ja vaesed ning muinasaja lõpuks süvenes majanduslik ebavõrdsus. Aidati ehistada linnust ja sõja ajal sai sinna varju. Suhted naabritega olid rahumeelsed. Aegajalt tehti rööv- ja sõjakäike. Ringvall-linnused. Relvastuses olid odad, viskeodad, torkeodad, sõjakirved, mõõgad, vibud, kilbid, kiivrid, rõngassärk. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosned ratsa- ja jalameestest. Muinasusund Kõik mis oli seletamatu, müstiline, aukartust äratav, oli püha. Vägi- inimesed omavad veel erilist väga ja jõudu, nõidused, ravimine. Neid kes ravisid ja nõidusid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid paremini loodust ja oskasid jõude suunata. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magades võis hing kehast
Parunid Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp kiiver. Rüütlite kasvatus: 7 aastani vanemate hooleall 715 aastani kõrgaadliku juures saab temast paaz 1518 aastani on kannupoiss 1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine,
pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus heraldika. Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud, kiviheitemasinad ja hiljem ka tulirelvad). Rüütel jala ei võidelnud. Jalavägi, mis koosnes peamiselt talupoegades oli mõeldud rüütlile abistamiseks. Sõda algas sõjakuulutusega, nt sajaaastane sõda.
Kihel-ja maakonnad- 45 kihelkonda, 8 maakonda-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,Sakala.(Alampois,Nurmekund, Mõhu,Vaiga.) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud.-kasvas varanduslik ebavõrdsus. -Suhted naabritega- üldiselt rahumeelsed.aegajalt rööv- ja sõjakäigud. Sõjaline tase- Malev- põhiline väeüksus maakonnas, koosnes ratsa-ja jalameestest.rajati suuremaid linnuseid,väravaid,kaitsetornid,.Odad, mõõgad, sõjakirved,nuiad,vibud,kilbid,rõngassärk. 1187-purustati rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Eestlaste muinasusund-polnud ühte kindlat usku. Vägi-muinasusu põhimõiste, arvati, et inimesed omavad väge ja jõudu.väga oli ka objektides, sõnades.Targad,nõiad-väega inimesed..Hing- arvati, et magamise ajal hing lahkub kehast(teise olendi sisse). usuti hauatagusesse ellu, surnutele pandi kaasa esemeid.Hingede aeg- surnute hinged liiguvad ringi
tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva daamikultuse koosmõjul ning Siegfriedi eesmärgid näitavad sel ajal oluliseks peetud väärtusi. I lugu On pärimustest teada meil muistseist aegadest, töist, kuulsaist kangelastest ja imesaagadest, neist rõkkab rõõmuhüüdeid, neis kaebust on ja nuttu.
Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda. Kindlustatud elamud, hütid, Rehielamu küttekolle, matmiskombed Põletusmatus
, 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal. Aadlite elulaad Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed , kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada
Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala). Mõningatel andmetel olid enamiks eestlastest võrdsed, afa uutel andmetel oli levinud varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes maaomanikeks ja talupoegadeks, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Kasutati ka orju, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud. Suhted naabritega enamasti rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid ja rööv- ning sõjakäigud. Linnused muutusid võimsamaks. Relvastuses tähtsad odad, kaheteralised mõõgad ja sõjakirved. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli organiseeritus kõrge. Muinasusund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Üks põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad veel peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.
riiklike ühendustega. Need kujutasid ohtu eestlaste iseseisvusele. Umbes 11.sajandil jäeti väiksemad linnused maha ja hakati rajama suuremaid ning võimsamaid ringvall-linnuseid. Vallid olid pikad ja kõrged, praegugi on Varbola Jaanilinna vall 580 m pikk ja 8-10 meetri kõrgune. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Mõne linnuse sissepääsu kaitseks rajati koguni mitme väravaga pikem väravakäik. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda.
koos.Ridakülad(ida-eestis)-talud ridastikku. Hajakülad(lõuna eetsis)- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Kihelkonnad ja maakonnad:teatud külad moodustasid kihelkonna- tähtsaim haldusüksus.Nende liitumine maakondadeks. Rahvas ja ülikud: Toimunud oli kihistumine ja võim oli rikamate käes. Talupojad pidid maksma ülikule andamit.Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse . Sõjaline tase: rajati suuremad ja võimsamad ringvall- linnused. Relvastuse olid odad, sõjakirved, mõõgad. Sõjavägi-malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Suhted naabritega:1187. Vallutasid eestlased, kurelased ja karjalased rootsi linna Sigtuna . palju korraldati sõjaretki. Muinasusund: Maailmanägemus oli animistlik- nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja inimesed olid animistid sest nad olid tihedalt seotud loodusega ning arvasid et kogu elus ja eluta loodusel on hing. Vaimses elus oli tähtsal kohal usund
Sõjaline tase 4. 11.sajandi paiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused . suuremad kerkisid lääne-eestis ja saaremaal. Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste sissepääsu kaitseks ehitati mitmeid väravaid ette. Püstitati k kaitsetorne. Relvastusel oli tähtsal kohal odad, viskeodad nii suured kui väiksed tõhusamaks relvaks oli sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest. Suhted naabritega 5. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi
Samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada. Sõjahaamrid tekkisid esialgu linnades ning olid primitiivse relvana ratsameeste poolt põlatud, kuid selle efektiivsust nähes hakkasid ka nemad XIV sajandi keskel sõjahaamreid kasutama. Lisaks kasutati neid nn kurdistamistehnika puhul: taoti vastase kiivrit senikaua, kuni kiiver oli mõlkis ja kumises, nii et selle kandja oli pime ja kurt. Samuti hakkasid populaarseks muutuma sõjakirved, kuna nende raske labaga võis läbistada plaatrüü 3 Kirve vars oli ratsameestel lühike ja jalameestel pikk (u 1 m) Plaatrüü vastu valmistati ka endisest erinevaid mõõku: kui enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis XIV sajandil olid nad rohkem torkerelvad Sellele viitab nende rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks. XIV sajandi keskpaigani
sõjameeste vennaskonnad.Liikmed andsid mungatõotuse. Johanniitide e. Hospitaliitide ordu. Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu. Moodustasid suure sõjalise jõu, kes ei kohkunud ründama tugevat moslemite sõjasalka. 12.Rüütlite relvastus Võideldi hobuse seljas. Peamised ründerelvad olid piik, ja mõõk, hiljem võeti kas. nuiad ja sõjakirved. Kaitserelvastusrõngassärk, peale tõmmati hele rüü. XIII saj. Lisati nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest, rinnaplaat kürass.Kiiver, millele lisati ülestõtetavad näokaitsed. Lõpupoole võeti kas. kogu keha kattev raudrüü. Kilp. , võitlusviisvaenuväed rivistusid piikadesse viirgudesse ja jooksid siis suure hooga teineteisele vastu. Kokkusaade purunesid piigid ja siis asuti lähivõitlusse. Eesmärk ei olnud tappa vaid vangistada
2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht-rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad, vb oli amet muutunud päritavaks. Külad jaotatud vakustesse maksustamisüksustesse. Ringvall-linnused 11.saj keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ning rajati suuremad ja võimsad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Eestlaste relvastuses odad. Sõjakirved. Ratsasõdalastel kaheteralised mõõgad. Kaitsevarustuses kilbid ja kiivrid. muistse vabadusvõitluseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletungi tagasi tõrjuda. NAABRID Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv-sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid
viskeodad ei ole nii hästi säilinud, mis tõttu ei ole nendega nii tõsiselt tegeldud. Noakujulise lehega viskeodaotsad on üks viskeoda alaliike. Odaotsa tera näeb välja nagu nuga, mille tagaotsas on kida. Odaotsa vars on ülevalt kuidagi ära keeratud. Varasemal ajal pole neid isegi odaotsteks peetud, vaid arvati, et need on omalaadsed ahingud. Taolisi odaotsi on leitud peale Eesti veel ka Soomest, Lätist, Loode-Venemaalt ja Valgevenest. Sõjakirved ja sõjanuiad Põhiliselt on need keskmise varre pikkusega relvad. Sõjakirved Venekirved, mis ilmusid noorema kiviaja teisel poolel (3000 eKr) on esimesed sõjakirved. Venekirveste kultuuri on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (eriti 19. sajandil). Tegemist on väga uhkete kirvestega, mille juures on välja lihvitud randid, nii serval kui ka silmaava juures. Arvatakse, et neid otseselt puude lõhkumises ei kasutatud, peamiselt siiski vast sõjalisel otstarvel ning
samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada. Sõjahaamrid tekkisid esialgu linnades ning olid primitiivse relvana ratsameeste poolt põlatud, kuid selle efektiivsust nähes hakkasid ka nemad XIV saj. keskelt sõjahaamreid kasutama. Lisaks kasutati neid nn. kurdistamistehnika puhul: taoti vastase kiivrit senikaua, kuni kiiver oli mõlkis ja kumises, nii et selle kandja oli pime ja kurt. Samuti hakkasid populaarseks muutuma sõjakirved, kuna nende raske labaga võis läbistada plaatrüü. Kirve vars oli ratsameestel lühike ja jalameestel pikk (u. 1 m). Plaatrüü vastu valmistati ka endisest erinevaid mõõku: kui enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis XIV sajandil -- isegi juba XIII sajandil -- olid nad rohkem torkerelvad. Sellele viitab nende rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt
kergem. Oda kasutati ka väljaspool lahingutandrit jahipidamiseks, ohvritalitlustel, ka rahulepingute sõlmimisel ja lõeptamisel: rahu sõlmides vahetasid leppivad pooled odasid, lepingu purustamiseks heideti saadud oda jõkke. Odaotsi on leitud üle Eesti, kõige rohkem Saaremaalt. Kirves Sõjakirves e. tapper oli muinasaja eestlaste seas väga palju kasutust leidnud relv. Teda kasutati Muistses vabadusvõitluses laialdaselt tema odavuse ja efektiivsuse tõttu. Eestlaste sõjakirved olid puitvarre ja ühe, enamasti rauast teraga. Kirveterasid valmistada ei olnud väga keerukas, sellega said hakkama ka kohalikud eesti soost sepad. Taprivarre pikkus varieerus 70 ja 100 cm vahel; mida pikem oli vars, seda kergem pidi olema tera. Sõjakirvestel olid tihtipeale peal ka kaunistused. Sõjakirve efektiivsus seisnes mitmes heas omaduses. Erinevalt mõõgast, mille suurima raskuse moodustas tema pide, moodustas kirve suurima raskuse varre otsas olev tera ning see tagas väga
- olukord muutus naabruses kujunenud riiklike ühendustega kujutasid ohtu iseseisvusele - 11 saj jäeti väiksemaid linnuseid maha rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid - eriti suure maalinnad Lääne-Eesti ja Saaremaal - kindlustati linnuste väravaid väravakäigud, kõrged kaitsetornid - relvastus tähtsal kohal odad (väiksed kerged viskeodad ja suure tugevad torkeodad); mõõgad (väheamlt ratsesõdalastel); sõjakirved ja nuiad; vibusid ja nooli vähem; kilbid; rikkamatel rõngassärgid - põhiline väeüksus malev (ratsa + jalamehed) - tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid - saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega - eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid) - tugevaimaks vastaseks lõunas leedulased (laastavad rüüsteretked)
Rüütlikiht kasvas seisuste seas terve keskaja vältel, rahuajal pandi rõhku treeningutele ja sõjakunsti arendamiseks, uued tehnoloogiad ründerelvad: lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad) * uute relvade katsetamine kaitsevarustus: kaitserüü, kiiver kilp Soomusrüüd, rõngassärgid (valge mantli ja ordu embleemiga), plaatvestid, liigesekaitsmed, 15.saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9.saj Frangi riigis pistodad, nuiad vasarad kirved, sõjaratsu + kannupoisid, kilbikanjad, vibumehed * auväärne joonrivi Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur
Kaspar Kuldkepp 8 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vastu võitlemiseks kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Kaitserüüde täiustamise vajadust hoidis pidevalt üleval ka laskerelvade, eriti ambude areng. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma.
Sakala · Rahvas ja ülikud o 2 versiooni o Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja
õigusteta sunnitöölisena. 2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht-rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad, vb oli amet muutunud päritavaks. Külad jaotatud vakustesse maksustamisüksustesse. Ringvall-linnused 11.saj keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ning rajati suuremad ja võimsad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Eestlaste relvastuses odad. Sõjakirved. Ratsasõdalastel kaheteralised mõõgad. Kaitsevarustuses kilbid ja kiivrid. muistse vabadusvõitluseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletungi tagasi tõrjuda. NAABRID Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv- sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid
Kristuse Sõjateenistuse Vennad). 13.Rüütlite relvastus, võitlusviis, linnuste erinevad tüübid, turniirid 1.RELVASTUS: Ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras. Peamised ründerelvad olid: *Piik(millega püüti vastast sadulast paista) *mõõk(mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist). Kui kaitserelvastus tugevnes, võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad, amb. Varakeskajal metalliplaatidega tugevdatud nahast soomusrüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, mis paremini õhku läbi laskis. Kaitsmiseks päikese käest õmmati peale hele rüü. Et end paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati XIII sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus nagu kaitserüügi aja jooksul üha täiuslikumaks.
annaabi.ee 
