Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rüütlikultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Rüütlikultuur
Alvar Gross 10a
Richard  Jõgi 10a
 
 
Seisuslik süsteem
Inimesed jaotusid seisustesse.
● Eri seisustel olid oma kohustused:
● Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine
● Aadel-kõikide kaitsmine
●  Talupoeg -kõiki oma tööga toitma
 
 
Rüütlite  kasvatus

7-aastaseni  viibis  poiss kodus.

Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali 
teenistusse, kus temast sai paaž, kus:

Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist

Daamidega vestlemist

Tantsu

Hiljem  lisandusid  ratsutamine ja  jahipidamine .

15-aastasena saadi kannupoisiks( kandis isiklikku 
relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat)

18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid 
 
 
rüütliteks
Õige rüütel
Õige rüütel...
● pidi olema heade kommetega,  vapper
ustav, sangarlik.
● Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või 
südamedaami nimel.
● Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au.
 
 
Relvastus
 
 
Relvastus
● Sõditi peamiselt hobustel . Relvadeks 
põhiliselt piik, mõõk, hiljem 
kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad.
●  Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, 
kiivrit ja kilpi.
● Sõjas osalesid ka jalamehed, kes 
kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja 
ambe . Põhiliselt abistati rüütliväge.
 
 
Relvade tähendus
● Mõõga kandmine oli vaba mehe 
tunnuseks.
● Relvade puudumine tähendas vaest elu.
● Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid 
pärandati edasi.
● Mõõka kasutati rüütlikslöömisel.
 
 
Relvade liigid
Lähivõitlusrelvad:
Kaitserelvastus:
● Mõõgad
● Kaitserüü
● Odad
●  Kiiver
Laskerelvad:
● Kilp
● Vibud
●  Ammud
● Kiviheitemasinad
●  Tulirelvad
 
 
Kaitserüüde areng
Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü.
● Väikesed soomuskujulised metallplaadid
● Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale
Hakati  palavuse  tõttu kasutama 
rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks 
hakati kasutama neetidega kinnitatavaid 
raudplaate.
● Tekkis plaatvest
● 15saj kujunes välja täisraudrüü
 
 
Turniirid

Sõjakäigul demonstreeris rüütel oma  vaprust
kogus  kuulsust  ja au.
Vabal ajal peeti turniire, käidi jahil.

Turniiril võideldi nüride relvadega.

Sagedaseim oli ratsakahevõitlus

Duell  kahe rüütli vahel

Hiljem võeti kasutusele puubarjäär

Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja  kiivreid

Lisaks olid jalgsivõistlused ja grupivõistlused
 
 
Turniir tähendas pidustusi.
Võitlusviis
● Taktika oli kindel. Väga lihtne. Väed 
rivistusid pikkadesse viirgudesse. Seejärel 
liiguti kiirenevas tempos  teineteisele vastu.
● Vastast ei tapetud  vaid võeti vangi, et 
perekonnalt lunaraha  nõuda.
● Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja 
väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu 
saada ausas võitluses.
 
 
Tänud kuulamast
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Rüütlikultuur #1 Rüütlikultuur #2 Rüütlikultuur #3 Rüütlikultuur #4 Rüütlikultuur #5 Rüütlikultuur #6 Rüütlikultuur #7 Rüütlikultuur #8 Rüütlikultuur #9 Rüütlikultuur #10 Rüütlikultuur #11 Rüütlikultuur #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alvar xp Õppematerjali autor
Powerpoint rüütlikultuurist.

Sarnased õppematerjalid

Aadli elulaad ja rüütlikultuur presentation
12
ppt

Aadli elulaad ja rüütlikultuur presentation

Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult k

Ajalugu
Aadel ja relvastus keskajal
14
doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja: AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal...................................................................................................................

Ajalugu
Aadel-relvastus ja linnakultuur
18
pptx

Aadel, relvastus ja linnakultuur

Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa ­ lords ja gentry Hispaania ­ grand ja hidalgo Saksamaa ­ Herr ja Ritter Prantsusmaa ­ baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti valli

Ajalugu
Feodaalkord ja rüütliseisus
8
docx

Feodaalkord ja rüütliseisus

1760. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks Siberisse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal. Aadlite elulaad  Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed , kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge.  Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse,

Ajalugu
Keskaeg II
10
doc

Keskaeg II

2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa ­ kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik ­ serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu?

Ajalugu
Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

kaitsmiseks. b. Ordurüütel: · Andis mungatõotuse. · Loobus ilmalikust elust. · Pühendus ristiusu kaitsele. c. Tähtsamad ordud: · Johanniitide ordu ­ Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ­ ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu. · Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik ­ vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk ­ lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed: · Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. · Ülesandeks rüütliväe abistamine. 2. Võitlusviis a

Ajalugu
Keskaeg ja varauusaeg
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

· keskaeg ­ mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne ­ Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne ­ Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 ­ 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. ­ 10. saj on varakeskaeg ­ domineerib Ida ­ Rooma ehk Bütsan

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun